Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK
#21

http://www.tatrem.ru/ruk/generator.html
http://avtorial.ru/Kamaz/kamaz_53_54_55-89.html
+ ampermeetri poole, - massi, B süütelukku. Kui kasutatakse pidevalt masslülitit ja süütelukku polegi, võib + ja B kokku ühendada.
Töökindlus? Ei ole justkui vigagi, päris hästi kestavad. Lisaks saaks lääne generaatori raha eest neid G273-sid paar-kolm ämbritäit osta.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#22

(24-02-2013, 22:38 PM)KristjanT Kirjutas:  Pärast seda üritasin masina käima saada, olgugi, et summutit veel küljes pole. Kavatsen sinna täiesti uue summuti osta, et mootor nii kõvasti ei lärmaks. Vana on juba suuresti läbi põlenud, kuigi helisummutusfunktsiooni mingil määral isegi täidab. Kui vesi sees ja akud peal, sai starterit antud. Hakkaski tuksuma, aga jama selles, et tuksuma see mootor jäigi. Sama asi oli ka tol järgneval päeval, kui kollektor ära sai lõhutud. Vajutad gaasi või mitte, mitte midagi ei muutu. Gaasihoovastikus probleem pole, proovisin drosselhooba otse kõrgsurvepumba pealt liigutada. Midagi ei muutu. Sai mitu korda seisma jäetud ja uuesti käivitatud, samuti etteandepumbast käsipumbaga ka kaasa aidatud. Midagi ei muutunud. Ja järsku võttis pöörded üles ja töötas nii nagu varemgi. Äärmiselt kummaline. Kahtlustan, et tagasivoolutorustik sai ikkagi siis, kui ka kollektor lõhkes, palgiga pihta ja äravool kehv ning õhk oli süsteemis ja ei pääsenud välja. Kuigi eriti ei tahaks seda uskuda, sest seni on masin alati pärast seismist kohe käivitunud, pole kunagi käsipumbaga peale pidanud pumpama. Alles jääb kõrgsurvepump, millele on peale märgitud nimi Simms. Avaldage mõtteid, milles probleem!

Sellel masinal tundub peal olema väga sarnane pump nagu minu Sampol, ainult et sul on Valmet 4 silindriline, mul on 3 silindriline. Mina olen seda Valmeti mootorit ühes pumbaga kasutanud üle 20 aasta ja võin öelda, et see pump on väga töökindel (Simms), aga mina olen korra vahetanud etteande pumppa (Luccas), ehk on sul ka viga selles. Mul oli siis samuti nii, et masin ei tahtnud pöördeid üles võtta õieti (kombainil ju vaja sisuliselt põhjagaasi ja mingist hetkest hakkas järjest rohkem võimsust puudu jääma). Uus etteandepump peale ja asi toimis jälle. Seda pumpa on paljudes kohtades müügis (IKH, Türi jne), maksis mul krooni ajal kuskil 500-600 EEK vahel.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#23

Wiki - tänan selgitamast! Kui paigaldamiseks läheb, siis nüüd ehk saan hakkama, ei tundu kosmosetehnoloogia olevat.

Saarrand, ma ei taha üldse etteandepumpa kahtlustada. Nimelt kui ma läinud suvel masina sain, siis ta kohati jamas. Täpselt ei mäletagi, vist paar korda käsipump ei löönud ja äkki võttis õhku vahele. Sai rohkem kindluse mõttes uus pandud. Kuskilt Saksamaalt see kohale telliti ja minu meelest maksis 105 eurot. See on nii vähe aega peal olnud, et ma ei taha uskuda, et see juba läbi on. Kuigi kurat seda teab - ega uute toodetud juppide kvaliteet pole ju enam selline mis seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel... Kindla peale kontrollida saab kankust vaba pealevooluga, aga ka nii raske viga kindlaks teha, sest alati seda ju ei esine. Täna hommikul läks ilusti pöördesse kohe.

Enne ärasõitu tegin igavusest määrdeniplitele ka tiiru peale. Neid sel masinal ikka jagub. Aga osad sõlmed pole määret vist väga ammu näinud ja ei tahtnud nad määret sisse võtta. Kuna täna suurt remonti plaanis ei olnud, siis ei hakanud nipleid vahetama ja sõlmi lahti võtma-puhastama. Osadesse kohtadesse määret surudes tõuses surve pritsil ilmselt nii kõrgele, et pritsi voolikul võttis põse punni. Prits muuseas pole üldse vana ja kasutust saanud minimaalselt. Mõtlengi teise pritsi veel juurde muretseda. Ühte jätaks siis lääne padrunites määrde, mida kasutada laagrite ja muude olulisemate sõlmede juures. Tõstukit, keskliigendit ja muid lihtsamaid hõõrduvaid sõlmi mõtlesin määrida solidooliga, kuna seda on lihtsalt tasuta käes üks julge tonn kindlasti. Pritsi täitmine pole ka suurem lökerdamine kui padruni vahetamine, saab niiviisi tagumisest varrest täis tõmmata. Mis arvate, kas lihtsatesse kohtadesse sünnib solidooli ka tänapäeval panna?
[Pilt: IMAG0545.jpg]
Masinale pritsiga ringi peale tehes tuli ikka jälle masendus peale, kas on mõtet ja kas ma jõuan selle masinaga edasi tegeleda... Enamis tappe-sõlmesid on suure lõtkuga ja lootusetus seisukorras. Praktiliselt terve tõstuk-haarats tuleb üle käia. Sinna vist treitakse tappe-pukse ise? Treipink peaks isegi mul olemas olema, peab üles äratama. Masin vaja ka pooleks võtta, tahab ikka keskliigendi ja keskliigendi ristiliigendi vahetust. See ristiliigend, mis laseb masina käruosal ennast esiosaga võrreldes kaldu pöörata, on justklui "kokku vajunud", nii kulunud. Ka tavalised keskliigendi kaks sõlme kindlasti lõtkudega.

Veel üks avastus. Ajasin tõstuki sirgu ja läksin välja. Kiigutasin tõstukit haaratsist üles-alla. Päris kõvasti kiikus. Mõtlesin, et kust ta siis läbi paindub. Tuli välja, et kergitab kabiini katuse tagumist serva. Pragu on seal niikuinii, mis keevitamist vajab. Aga tundub, et tuleb ikka tõstuk maha võtta ja katuse kapitaalremont ette võtta, juba ohutuse pärast. Mingit iseloomingut-keevitust on seal katusel kõvasti tehtud, nüüd tuleb pornograafiat siluma hakata...

Veel küsin masti pööramise silindrite ja hammaslattide kohta. Ma arvan, et silindrite mansetid tahavad kindlasti vahetust ja ilmselt ka hammaslatt kulunud - lõtkuga. Kui suur töö on masti pöörasilindrite renoveerimine? Tänapäeva masinatel seda justkui ikka tehakse. Paistis, et silindrid tulevad keskmisest korpusest keerates välja, keere seal paistis olevat. Tõsi, eks ta ilmselt looma jõudu vajab. Lisaks pole ma seda pööramise süsteemi seest kunagi näinud. Ilmselt kui tõstuk maha võtta, tuleks ka see pöör kohe renoveerida.
Vasta
#24

Võtab kohe muigama. Ei, lausa naerma ajab mõni asi, aga see selleks. Eks lõbus peab ju ka olema Wink.

Ennekõike oled noomituse ära teeninud. Selle väljalaske tuunimisega.
Ma ei tea, kui hea tunne oli sul neid polte plokikaande keerates...(?).
Tikkpoldid käivad sinna tegelikult. Tavaline (savi)polt - ei ja tuhat korda ei!
Ja flantsid oleksid võinud ka õigesse vormi lihvida. Nüüd pealevaadates jätab veetorustiku mulje Big Grin või nagu vanaaegse lauatelefoni toru...
Mootor võiks samuti puhtam olla. Ega vist ei ole kursis, kui hästi masinad põlevad? -Ju siis pole.

Tõstuki puksid on tänapäeval standardsed. Lihtsalt 2,5mm pronksplekk keeratud toruks. Lõhekoht jäetud nii nagu ta jääb. Siis hea vanu kulunuid kätte saada Wink. Ehk on sel sinu ajaloolisel pillil samuti. Neid on Eestist ka saada, pole probleemi, kui raha on Big Grin.
Ja et puksid-tapid vähem kuluksid, määritakse neid ka väärika määrdega. Igal tööpäeval !!!
Solidooliga pole suurt midagi teha. Üldse pole sellega metsamasina juures mitte kui midagi teha. No kui, siis vahest kasutada montaažimäärdena, libestina pukside-tappide-laagrite paigaldusel, aga selle ülesande täidavad suurepäraselt pigem aerosoolid (mugavus ja puhtus) või kasvõi tavaline mootoriõli.
Määre, mida leidma pead, on ette nähtud raskelt koormatud aeglaste liikuvate sõlmede määrimiseks. Värv kas punane, valge, roheline või sinine - suurt tähtsust ei oma. Pea-asi, et oleks paks ja lõpmatuseni veniv ila. Suvel paksem, talvel nõks vedelam. Siis lihtsam pritsist läbi lüüa. Uba selles, et solidool võib küll määrida, aga kohe kui tapile koormus taha tuleb, seda solidooli seal vahel enam ei ole. Ja kui solidoolist saab poridool, on asjad juba lootusetult pekkis.
Ise olen aastaid kasutanud punast Valtra Calsium LF NLGI2 möksi. Määrdelt kokku hoidmine on teadagi milline pettus. Vaata omi praeguseid pukse-tappe, rohkem ma ei lisa.

Masti pööramise silindritel vahetad hammaslattide otsas olevate kolbide tihendid ära ja jõud taastub.
Kui kolvi tihendid läbi lasevad, hakkab ka masti jalast hüdroõli välja ajama.
Normaalsetel tõstukitel käib masti jalga tiba transmissiooniõli, paari-kolme liitri jagu või sedamoodi... - aken või kontrollava on jala sees olemas.
Masti keeratakse kahe hammaslati ja masti samba alumises otsas oleva massiivse käbi koostööna. Käbi ja latid kulunud - ongi lõtk olemas. Jooniseid oleks sul tarvis. Või teha ekskursioon tõstukite tehasesse. Viljandi külje all oli "Siim", nüüd enam pole aastaid juba. Oleks olnud hää kaeda, millest see kompott koosneb.

Nu ja lõppu siis seda ka, et alati on lihtsam lõhkuda, kui remontida. Сломать не строить - nagu venelane ütleb. Seepärast pole ühegi metsamasina ülalpidamine odav lõbu. Isegi sellise nagu sul on, mis aastas paar nädalat "tööl käib". Määret, õlisid ja igatsugu pulki tahavad kogu aeg saada, ole ainult mees, teeni pappi ja ehi oma kullakest.
Jõudu! Mõistust ka muidugi Wink !
Vasta
#25

Eks vanakooli tavoti (Praegu nim. vist solidool) ja nende padrunite sees olevate määrete (punane/sinine) vahe ole kvaliteedis. Punane ja sinine on paremad just püsivuse poolest. Eks määrdeomadused ole ka erinevad. Solidool aga samas odav ja lahmi palju tahad, kui seda kusagil suure vaadiga vedeleb. Ise sain viimati just seda sinist proovida. Väga järjekindel kraam. Lööd sisse, aga kui ise sellega kokku saad oled ise samamoodi "määritud". Ja see pole sama kerge maha tulema, kui tavaline solidool.

Almost Again
Vasta
#26

(25-02-2013, 21:20 PM)Necro Kirjutas:  Lööd sisse, aga kui ise sellega kokku saad oled ise samamoodi "määritud". Ja see pole sama kerge maha tulema, kui tavaline solidool.

Ten points!
Ja täpselt sama raskesti eemaldub ta sealt, kus solidool paari liigutuse peale kadunud on - pukside-tappide tööpindadelt.
Vasta
#27

Ega Jankale vastu vaielda ei olegi. Eks ma tegelikult seda kõike enam-vähem tean ka Wink Aga ei kipu alati kõik tegudes väljenduma...

Eks see kollektor paras veetorustik olegi, aga poldid on seal sees, kuna nii ta ka ennem oli külaseppade poolt ilmselt pandud. Ausalt öeldes ma kohe tikkpoltide peale ei mõelnudki, nüüd arvuti taga tundub muidugi loogiline. Eks tuleb ära vahetada. Mootori puhtus - sügisel enne esimest külma ma üks kaks tundi survekaga masina otsas möllasin, aga nii ta jäi jah. Põlemise ohust tean küll ja see masin on ka põlema ajaloos läinud. Üritan ikka kustutit ligidal hoida, aga eks kui ta tuld võtab, siis enam palju teha ei ole. Luban, et plusskraadide tulles võtan tõsise pesu ette Wink

Solidooli osas selge, eks ma sellist arutelu ootasingi. Täpselt tean ka millised määrded tapi alla kasutusel on, aga uskusin, et sellisele pühapäevamasinale... Ei tõsi, kui sõlm korda teha peab ta korraliku määrdega kindlasti mitu korda paremini vastu.

Pööra kolvi mansettide vahetust silmas pidasingi, lihtsalt ei kujuta ette, kui raskelt see töö kätte tulla võib... Oleneb ilmselt konkreetsetest asjaoludest. Eks siis ole näha kui "banaaniks" see hammaslatt ka virutatud on.

Ja metsamasina elus hoidmise kulukusest - jälle muidugi nõustun. Ka sellise vanaraua poolenisti elus hoidmisel on kulud garanteeritud. Miks muidu tänapäevased masinad aina töös on - nii suurte kulude juures tuleb ka tulud suured hoida, madala töökoormuse korral ei ole võimalik mõistlikku marginaali saavutada. Kui mul ennem närvid ei katke ja ma teda lootusetust vihast vanarauda ei viiSmile, on minu kasutuse puhul tugev pealemaksmine garanteeritud. Tegelikult olen ma üks kaks keskmist kuupalka sinna praegugi juba peale maksnud, tagasi toob ta nii väikese koormuse puhul ju minimaalselt.
Vasta
#28

Minuarust sobib solidooli kasutada küll, eks ta muidugi kehvem on, aga midagi ikka aitab. Seda enam, et solidooli niipalju käes on. Oleksin isegi mingist kogusest huvitatud, kui nii palju käes on...
Kui pump vahetatud, siis ei usu, et selles viga on, pigem õhk kuskilt vahel äkki?
Väljalasketorustiku jaoks on tepoolest mõistlik panna tikkpoldid mootori ploki sisse, tõsi otsest vahet ju ei ole, kui pidevalt monteerima ei hakka.
Üldiselt ära heida meelt, eks tööd ja vaeva on, aga kui huvi ja aega on, saab ükskord asi korda ja siis on aastateks.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#29

Just, ju siis kuskilt õhu oli sisse tõmmanud, kütus alla vajunud ja läks lihtsalt nii kaua aega õhu välja saamiseks. Lihtsalt kummaline oli see, et ta hirmsa vibratsiooniga tuksus ja gaasipedaalile vajutamisel absoluutselt ei reageerinud. No näeme, kas probleemi veel esineb.

No kui ma pukside-tappide renoveerimiseni jõuan, siis võib ju teha katse, et üht liigendit määrin solidooliga ja teist lääne liigendimäärdega. Mind ennast ka "erutas" solidooli tasuta olemasolu, võib teda siis ju tihemini vahele litsuda liigendeisse... Samas austan Janka asjatundlikku arvamust ja olgem ausad - eks see asi nii ju on kah. Vahe ju tunda määrdeid näpu vahel hõõrudeski...

Ma lisaksin juba tänases postitamistuhinas kaks meenutust suvest kah, see siis päris alguses kui masina sain. Lisan need just seepärast, et jäin ühtedele külalistele fotosilma ette oma masina ühe ratta ära uputamisega ja siis lugejatel vahva vaadata, mis nolk see siin pikki heietusi kirjutab.
[Pilt: DSCF2153_.jpg]
Pildikaader veidi petab, tegelt oli see ratas ikka täitsa maa sees ja masin tundus nii hirmutavalt kaldu ja välja tagurdada üritades kippus veel rohkem kreeni keerama. Vedasin käsitsi lähedalt kaks notti kah tõstuki haardeulatusse, haarasin need vahele vastukaaluks ja tuli masin väntsutades välja. Siis olin alles ehk kolmandat päeva masina kange katsetamas, seega need notid läksid lõugade vahele "parem karta kui kahetseda" ütluse pärast. Tegelikult piisas seal tõstuki enda vastukaalust.
[Pilt: DSCF2157_.jpg]
Vasta
#30

Metsamehe rõõmud Big Grin.

Ma nüüd solgin teemat ja lisan paar õpetlikku pilti sarjast, et mis juhtub, kui oled algajana massinale koormapinu selga ammutanud ning edasi ei tea ja ei oska....
Sõitmine on alati hell teema olnud ja on ka edaspidi. Eriti just kraavikallastel.
Mõnikord ka täiesti siledal maal.

       
Vasta
#31

Teatavasti tehnikat määritakse peale tööd, kui masin soe ja määre poeb kergelt vahele, võib arvata et "tavotiprits" vedeleb ka kuskil soojas, siis suurt vahet ei ole kui "paks" määre on. Soojast peast läheb iga määre mistahes aastaajal käiku.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#32

Sellisele masinale saaks kallutatava kasti(kergelt eemaldatava) ja lõugadele kopad külge ehitada,siis leiaks ta majapidamises juba hulga rohkem rakendust.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#33

Janka, metsatehnikaga haakuvad pildid on siia teemasse alati teretulnud!

Ma täna trennis natuke mõtlesin selle tõstuki pööra hammaslattide peale ja ilmselt sain aru kuidas asi töötab. Panen selgituseks väga primitiivse Paintis touchpadiga kritseldatud pildi ka üles:
[Pilt: tostuk_poor.jpg]
Roosaga on siis tähistatud hüdroõli. Rohkem kommentaare ilmselt pole vaja. See ka selgitaks seda, miks lekkivad mansetid võimaldavad õlil pääseda hammaslattide kambrisse ja sealt edasi tõstukist välja. Olen õigesti aru saanud? Siinkohal ütlen, et hetkel on kaks silindrit niiöelda jadamisi ühendatud. Kui pööra renoveerima hakkan, kas on mõistlikum vedada jagajast kaks voolikut katusele ja kummalegi otsa kolmik ning jagunevad nelja silndri otsa, või annab jadamisi ühendus sama efekti?

Küsiks siit ka soovitust summuti kohta. Täna polnud endal võimalust kauplusesse minna ja saatsin vanamehe, kes kuidagi minu juttu kuulda ei võtnud, et summuti võiks kitsas ja peenike olla et kapotiplekist läbi mahtuda ning poest välja tuli Belarusi summutiga... Iseenesest hind on küll selline, et selle eest võiks neid summuteid kas või iga kuu vahetada, aga kas sellel mõtet on? Kust võiks parema alternatiivi leida, mis võiks selleks olla? Pärnus on üks väheseid asjalikke kauplusi, kust traktoritele juppe soetada, pmkaubamaja.ee.
Vasta
#34

A mis sel russi torul häda on?
Saad kasutada sellist võimalust:

   

Jääb kollektor terveks, kui kuskil okste all rabistama pead.
Siin Prantsusmaal on need russi-tüüpi vedajavennad kõik omad pillid veel suunavate lisatorude ja -trossidega üle tuuninud.
Kõik ikka selleks, et tammede oksad klaasidele ja sumpsitorudele ligi ei pääseks.
Vasta
#35

(03-03-2013, 02:30 AM)Janka Kirjutas:  A mis sel russi torul häda on?

Kahtlen MTZ-i summuti võimekuses teha seda, mida ta tegema peaks - st mürasummutusvõimes. Ehk ta seda isegi teeb, aga kui kauaks? Suhteliselt õhukesest plekist tundub olevat ning ei usu, et ta eriti pikaealine lahendus olema saab. Samas on sellel õhukesel summutil isegi positiivne omadus mille ise kaudselt välja tõid - ennem murdub summuti kui kollektorile liiga teeb. Kollektori materjal on päris korraliku seinapaksusega ja seda niisama lihtsalt juba ei murra. Sinu pakutud variant kapoti külge summuti kinnitada ei toimi, kuna kapott on suhteliselt vedel ning see teeks kapoti eemaldamise kah tülikamaks. Kaalun kaht varianti, kas kapoti ava suuremaks, st russi summutile sobivaks lõigata või tuua hoopis kaugemale, kapoti ääre alt välja. Need küsimused saavad vastused siis, kui taas traktori juurde jõuan. Siis tahaks ka suurema osa elektrisüsteemist (välja arvatud uued kellad armatuuri ja veel mõned nipet-näpet asjad) ära paigaldada, kaasa arvatud kümme töötuld katusele. Ahjaa, siit sulle, Janka, järgmine küsimus. Oled ju töötanud väga erinevate pillidega erinevates valgustingimustes. Kas kümme 70vatist tuld on piisav katusele? Esialgu mõtlesin teha nii, et kaks ette, kaks taha, neli külgedele ja kaks tõstuki masti külge. Nüüd jälle arvan, et ei hakka sinna tõstuki peale ikka neid juhtmeid vedama ja lähen lihtsama vastupanu teed, st 6 tuld külgedele, kolm kummalegi küljele. Milline variant on õigem?
Vasta
#36

Oleks minu teha ja rahakest rohkem, siis peale xenon-lampide valguse all töötamist ma tavalist halogeeni enam näha ei tahaks. Seda esiteks.
Kallid on need päris õiged xenonid. Kahtlemata. Aga on väljapääs Wink.
Tavahalogeenide (H3) kesta sisse saab sebida odava otsa xenonid koos kaasasolevate ballastidega. Seda teiseks.
Mis puutub valgustite hulka, siis jah on täiesti ok ja normaalne paigaldada ette üks paar, taha teine paar ja kummagile küljele kolm kuni neli töötuld.
Releed vahele, ühe lüliti (ja relee) alla mitte rohkem kui neli H3 70w lampi.
Ideaalne oleks loomulikult veel lisaks masti abipoomile ka oma paar ja käru raami sisse taha samuti miskit toppida (tagurdada väheke lõbusam), aga ma arvan, et selle pilliga sa mingit ööpäevaringset masstööd nagunii tegema ei hakka ja kümne lambiga katusel kindlustad hädapärase vajaduse üpriski viisakal moel. Isegi H-kolmesid kasutades, kuigi nad on vastikult punased ja väsitavad pimeda ajal silma.

Tuledest niipalju, et iga latern ei ole oma hinda väärt.
Korpused ei pea sageli vastu, sest viletsast materjalist tekivad jahutusprobleemid.
Hoiduma peaks kindlasti no name kahe pirniga halogeenidest.
Usaldusväärsed hinna ja kvaliteedi poolest (korduvalt tõestatud) on minu jaoks Nordic Lights toodang.

[Pilt: 4e971c13b79f6.jpg]

Sellelt lehelt siis http://www.autokaubad24.ee/et/tooted/tootuled 19.93€ tk.
Vasta
#37

Laternad ise on kahjuks või õnneks mul juba sügisest ära ostetud. Olid soodsamad kui sinu välja pakutud ja olen teadlik, et võib-olla komistasin kehvemate otsa ja lagunevad ära, aga tol hetkel ei osanud väga millegi järgi valida neid. Välimuselt on nad muidugi väga sarnased sinu välja pakututega, aga ilmselt vahe korpuse materjalis ja reflektori kvaliteedis. Kui ära lagunevad, siis nutma ei hakka ja ostan sinu poolt välja pakutud. Tänud viite eest, hea teada, et on töös ära katsetatud kindlad asjad. Valgustusjõu enda poolest on testides olnud ka praegused päris head, aga küsimus on just, et kui kauaks nad seda head valgust pakuvad...

Gaaslahenduslampide peale mõtlesin vahepeal isegi. Tõsi, õiged ksenoontöötuled maksavad suurusjärk 350-400 eurot tükk ja selliseid hai-tekk laternaid minu igiliikurile paigaldada tundub natuke küsitav, sest selle 3500-4000 euro eest saan ma selle masina juures teha palju kasulikumaid remonditöid ja ratse. Eraldi ostetavatest pirnidest-trafodest olen teadlik ning olen mujal ka kasutanud ja seni rahule jäänud. Esialgu jään halogeenide peale, kui on näha, et valgusjõust tõesti vajaka jääb, võib ka ksenoonpirne katsetada. Leidsingi juba ühed töötuledele sobivad, tavalise 35 vati asemel 55 vatti ja 75 eurot paar.
Vasta
#38

Midagi sellist http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et või sellist http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et ajaks ehk ka asja ära?
Vasta
#39

Ma saan aru,et meie geograafilise paiknemise ja kliima tõttu peab osa metsatööst tegema pimedas,kuid tegemist on ju hobimasinaga.Olgu need tuled kui tahes täiuslikud ei asenda nad päevavalgust kuidagi.Lisaks on inimene pika evolutsiooni käigus pimedas kas puhanud või vähemalt varjanud end,seetõttu ei ole meil paraku pimedas kõik see,mis puudutab töötegemist, kõrgel tasemel.Paljud suurpõllumehed on peale paljusid aastaid loobunud pimedas töötamisest(neil on väga lihtne töö-tagajärg suhet välja rehkendada).

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#40

Neid LED-tulesid olen isegi piilunud, aga ei oska hetkel seisukohta võtta. Lisaks on nendega kindlasti talvel see häda (ja pimedas töö tuleb ju ette just eeskätt talvel), et soojust nad suurt ei erita ning lumesaju korral kattuvad nad lihtsalt tugeva lumekihiga. No vaatame seda asja - saaks esmalt need halogeenidki peale, saab edasi mõelda.

Tõnu - tegu ikka hobimasinaga, aga tuled võiksid siiski peal olla. Ehk ei ole neid tõesti eriti tarvis, aga kui tuleb üks pime talveöö ja miskit juhtub - olen näiteks autoga suures hanges kinni - on jube hea võtta kohe nupust käima minev masin, millel ka kas just eeskujulik, aga vähemalt korralik ja piisav valgustus olemas. Päevavalgust ta tõesti ei asenda ja loomulikult saab 90% toimetustest ikkagi loodusliku valguse käes tehtud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne