07-06-2015, 23:29 PM
No see ongi täiesti vi...us teema, millest Meelis just kirjutas.
Ma ei saa aru, miks pidid eestlased enesele selle süsteemi niimaru keeruliseks ajama. Kogu see andmetöötlus, gepeessindus ja koorma kaal.
Ainsana tean, et lätlased on samasugused IT-haiged. Olin seal tööl paar-kolm kuud 2009. aasta algul. Nagu muud enam operaatoril teha poleks, kui kalibreerida igal nädalal oma kone ja saata iga päev andmeid kuskile
. Kes on selle kääridega kalibreeringuga tegelenud, need teavad, kui palju aega see sinu vahetusest ära röövib ja milline kogus selle arvelt lõikamata jääb. Sageli saadad oma kalibreeringu ära ja selles sisalduvad punktid jälle ei sobi etteantud ruudu sisse. Oleks siis, et tunnitöö ja see lumes kahlamine kuuluks samuti selle alla, aga ei. Puusalt põrutan, et töömees kaotab sellega igal kuul ca 100tm lõikuse raha ehk ühe vahetuse töö keskeltläbi. Miinimumpalgal istujad (poemüüjad-kassapidajad näiteks) teavad, mida see tähendab ja eks nutab metsameeski seda summat taga, kui aasta koosneb ainult 365-st päevast sitast suusailmast ja töö sagedusega on nagu on ehk siis pidev start-stopp. Masina omaniku jaoks saamata jäänud summa on loomulikult veel suurem.
Pealegi - naerukoht - aga millegi pärast käis tol ajal ikkagi kogu väljaveetud materjali hulga dubleerimine lisaks telefoni teel enne kui rekka metsa koorma järele saadeti.
Ma ei tea, kuidas täna näiteks Soomes see asi töötab. Kas üldse töötab, või käib kõik ainult tunnipõhise hinnakirja järgi.
2007. saksas igatahes ei küsinud keegi sinult mingit kutsetunnistust ega andmeside võimalusi.
Prantsusmaal siin arvestatakse puitu kas kaalukaubana tonnides või siis lehtpuu korral steerides ehk siis ruumimeetrites (tamm, kask). Otsast otsani. Raha makstakse ka lõigatud tonnide-steeride eest. Hea, läbipaistev teema, ei mingit huiamist ega veiderdamist. Mõõdetakse riidad ja/või kaalutakse ladudes koormaid. Tihumeetrit ja mingeid keerulisi koefitsientide teisendamisi siin maal ei tunta. Masinamehed istuvad sageli kuupalgal sõltumata sellest, mida ja kui palju nad metsas tegid ja kas mõnel kuul metsa jõudis või istus kodus töö ootel. Töötunni arvestus võetakse uuematest masinatest välja ainult selleks, et näha, kas mees metsas masinat üldse liigutas või magas hambad laiali, kuigi ka see magamine on välistatud või vähemalt pole ma sellist viilimist kunagi märkanud. Kui on töö aeg, antakse minna nii et tagumik keeb ja kui kell kukub, on vaikus nagu soome ehitusel kohvipausi ajal.
Sai nüüd solgitud seda teemat siin jälle, aga Kristjanil ma arvan, on sellest ainult kasu. Algaja masinaomanik, nagu ta on, hoian talle igatahes pöialt, sest kuidagi nii on läinud, et iga kord kui selle teema avan, näen temas samasugust hullu fanaatilist teadjatahtjat-nokitsejat nagu ise paarikümne aasta eest olin. Sellist puiset idiooti (heas mõttes) annab ikka leida, kes järjekindlalt vanarauda elustada püüab nagu üheksakümnendate keskel isegi sai tehtud. Et muudkui Soomest järgmine äraaetud risu siia ning kuidagi see tööle putitada...
Ma ei saa aru, miks pidid eestlased enesele selle süsteemi niimaru keeruliseks ajama. Kogu see andmetöötlus, gepeessindus ja koorma kaal.
Ainsana tean, et lätlased on samasugused IT-haiged. Olin seal tööl paar-kolm kuud 2009. aasta algul. Nagu muud enam operaatoril teha poleks, kui kalibreerida igal nädalal oma kone ja saata iga päev andmeid kuskile
. Kes on selle kääridega kalibreeringuga tegelenud, need teavad, kui palju aega see sinu vahetusest ära röövib ja milline kogus selle arvelt lõikamata jääb. Sageli saadad oma kalibreeringu ära ja selles sisalduvad punktid jälle ei sobi etteantud ruudu sisse. Oleks siis, et tunnitöö ja see lumes kahlamine kuuluks samuti selle alla, aga ei. Puusalt põrutan, et töömees kaotab sellega igal kuul ca 100tm lõikuse raha ehk ühe vahetuse töö keskeltläbi. Miinimumpalgal istujad (poemüüjad-kassapidajad näiteks) teavad, mida see tähendab ja eks nutab metsameeski seda summat taga, kui aasta koosneb ainult 365-st päevast sitast suusailmast ja töö sagedusega on nagu on ehk siis pidev start-stopp. Masina omaniku jaoks saamata jäänud summa on loomulikult veel suurem.Pealegi - naerukoht - aga millegi pärast käis tol ajal ikkagi kogu väljaveetud materjali hulga dubleerimine lisaks telefoni teel enne kui rekka metsa koorma järele saadeti.
Ma ei tea, kuidas täna näiteks Soomes see asi töötab. Kas üldse töötab, või käib kõik ainult tunnipõhise hinnakirja järgi.
2007. saksas igatahes ei küsinud keegi sinult mingit kutsetunnistust ega andmeside võimalusi.
Prantsusmaal siin arvestatakse puitu kas kaalukaubana tonnides või siis lehtpuu korral steerides ehk siis ruumimeetrites (tamm, kask). Otsast otsani. Raha makstakse ka lõigatud tonnide-steeride eest. Hea, läbipaistev teema, ei mingit huiamist ega veiderdamist. Mõõdetakse riidad ja/või kaalutakse ladudes koormaid. Tihumeetrit ja mingeid keerulisi koefitsientide teisendamisi siin maal ei tunta. Masinamehed istuvad sageli kuupalgal sõltumata sellest, mida ja kui palju nad metsas tegid ja kas mõnel kuul metsa jõudis või istus kodus töö ootel. Töötunni arvestus võetakse uuematest masinatest välja ainult selleks, et näha, kas mees metsas masinat üldse liigutas või magas hambad laiali, kuigi ka see magamine on välistatud või vähemalt pole ma sellist viilimist kunagi märkanud. Kui on töö aeg, antakse minna nii et tagumik keeb ja kui kell kukub, on vaikus nagu soome ehitusel kohvipausi ajal.
Sai nüüd solgitud seda teemat siin jälle, aga Kristjanil ma arvan, on sellest ainult kasu. Algaja masinaomanik, nagu ta on, hoian talle igatahes pöialt, sest kuidagi nii on läinud, et iga kord kui selle teema avan, näen temas samasugust hullu fanaatilist teadjatahtjat-nokitsejat nagu ise paarikümne aasta eest olin. Sellist puiset idiooti (heas mõttes) annab ikka leida, kes järjekindlalt vanarauda elustada püüab nagu üheksakümnendate keskel isegi sai tehtud. Et muudkui Soomest järgmine äraaetud risu siia ning kuidagi see tööle putitada...