[2715]

Väga huvitab see treipingi peenhäälestamise teema. Ma arvan, et passis on see häälestamine lahti kirjutatud aga minu venekeel on lugemisel suht nõrk. Võibolla on mingi üldine metoodika mille järgi treipingi peenhäälestamine ja reguleerimine käib. Vb on see mingite tööstusseadmete remondi raamatus kirjas?  Minul on 1p611 aga vb on midagi üldisemat mis ka teiste pinkide jaoks kehtib.

Mida on täpsemalt vaja häälestada?

Pass käsitleb küll pingi täpsust, millele ta tehasest väljudes vastas ja see on eraldi lehel kirjas, kus OTK pitsat juures.

Kõike häälestamisest lahti kirjutada oleks väga pikk kirjatükk.
Omast kogemusest võin ütelda, et kõigepealt on vaja tööriistu ja korralikke.
Näiteks indikaatorkell tööriistamarketist ei pruugi hea mõte olla vaid pigem siis juba vene oma mis on korralik.
Üldisemalt hakkab asi pihta spindli laagrite reguleerimisega et lõtku poleks ja kui spindel kastist lahutada pöörleks see vaikselt ning näiteks spindli koonusesse pandud tsentri pind ei hüppaks kui näiteks 20 ringi keerutada.
Kui hüppab on esimese laagri veerekehad defektiga.
Minul hüppab pool kriipsuvahet kellal ehk pool sajandikku ning plaanin laagri vahetust.

Samuti liugpindadel liikuvate asjade lõtkud minimaalseks võimalikuks reguleerides ja ristisuporti mutril lõtk minimaalseks võimalikuks.
Mina mutri lõtkule ei keskendunud, kuna see täpsusel rolli ei mängi, kuid suportil on ilma õlita lõtk 1 sajandik õlikile jaoks ja enne remonti oli 0,1mm.

Järgmine operatsioon oleks kontrollida telje paralleelsust sängiga ja selleks sobib kõige paremini spetsiaalne töövahend, kus üks ots on spindli koonusega ja taga lihvitud vars soovitavalt töökäigu pikkune.
Minul sellist polnud ja kasutasin hüdrosilindri vart, mille juures veendusin, et läbimõõt ei kõigu.

Padrunisse kinnitades selle teine ots jääb kindlasti viskama, kuid see pole probleem.
Nimelt tuleb võtta max ja min näit ja jagada 2 et saada keskmine.
Näiteks kui ots viskub 0,5mm siis kell on kas nullis või 0,50 ja sealt keskmine on 0,25.
Nüüd kell suporti külge, soovitavalt jäiga hoidjaga terapessa nõnda, et kella ja võlli vahele pistetud plekiriba on täisnurk sängiga.
Nüüd hakata kaugemast punktist pihta ja iga 100mm tagant võtta keskmine näit ja märkida üles ning nii kuni padrunini.
Sama tuleks teha ka ülevalt alla.
Nüüd saab ette pildi sängi seisukorrast ja mis täpsust on võimalik saavutada lihtsalt selle pingiga.
Keerulisemate viisidega saab muidugi oluliselt täpsemalt, kuid see tulemus pole korratav mitme detaili juures.
Minul oli säng lohku kulunud 0,11mm ja peale remonti jäi alla 2 sajandiku.

Kui spindli telg pole paralleelne sängiga, siis tuleb käigukasti liigutada vajalikus suunas, kuid arvestama peab tehtava töö iseloomu ja viimane peenhäälestus tuleb teha ilma tsentrita detaili treimisel kindla laastu paksusega.
Mul tuli panna ette ajalehepaber vahele, kuna ei viitsinud niipalju sängi tagaotsa maha kraapida.

Näiteks reguleerisin 150mm padrunist väljaulatuva 60mm läbimõõduga võlli treimisel 0,3mm laastuga detaili silindriliseks ja jätan alati viimase laastu sama paksu ning detail tuleb sajandiku pealt silindriline.

Pikemad detailid treitakse nagunii tsentriga ja siis määrab tsentripuki asetus detaili silindrilisuse.

Tsentripukil aga tuleb kontrollida tsentri kõrgust ja pinooli paralleelsust.
Lihtsaim viis on võtta uus rikkumata jäik tsenter terava tipuga ja treida padrunis olevale detailile ka terav tipp ning tõugates need omavahel kokku on võimalik kahe tipu vahele asetatud sirge asja, näiteks joonlaud abil hinnata telgede ühtimist.
Vajadusel liigutada tsentripukki küljele või kui pinooli tsenter on madalamal puki liugpindade kulumise tõttu tuleb teda tõsta ülespoole.
Täpsusklass on siin vastavalt oma vajadusele, kuid mina ajasin paika täpsusega 0,06mm et oleks võimalik peene tsentripuuriga puurida ilma teda ära murdmata.

Sama kontrolli tuleks teha pinooli vähimal ja suurimal väljaulatusel ja kui tulemus erineb ning ei taha seda rihtima hakata tuleb see paika ajada oma soovitud väljaulatusel ja teha edaspidi tööd vaid seal piirkonnas.
Minul jäi vahe max ja min väljaulatuse vahel 0,02mm ja kasutan 100mm väljaulatusel täpse asja töötlemisel ning pinooli luku mõju on ka vaja arvestada, et koguaeg kasutatakse sama tugevusega.

Lõpus veel otspinna sirguse kontroll, milleks mina mõõtsin spindli flantsi külge kinnitatud tasapinnalise keha peal kellaga sõites.
Teine võimalus on treida maksimaalne pinki mahtuv(jäik!) detail üle ja siis sellelt määrata joonlaua ja lehtkaliibriga hälve.
Mina sain hälbeks 0,2mm laastuga 0,02 mm maksimaalse läbimõõduga detaili peal.

Kui selle töö käigus selgub, et juhtpindade seisund ei vasta ootustele tuleb võtta ette pingi remont, mille ma ära tegin ja ei kahetse.

Loomulikult on võimalik kõiki asju arvestades ka kulunud pingiga täpset tööd teha, kuid tulemuse saamine võtab aega ja reeglina pole korratav ning need lahendused väljuvad selle postituse teemast.

Härra M.R oskab kindlasti paremini neid asju seletada, kuna mina pole treimist ja metallitööd mujal õppinud kui omal käel.