Nõukogude Eesti jalgratas "SÄDE"
#1
Kordaks lühidalt üle, mis toimus. 1940 aasta suvel natsionaliseeriti Saare jalgrattatootmine ja nimetati ümber, ilmus SÄDE. Vana Saare S- täht sobis esialgu kasutada ka Säde sümboolikana. Jaanuaris 1941 allutati Säde jalgrattatootmise KIIR (endine ARE, natsionaliseeritud nov. 1940 ja ümber nimetatud Kiireks) Mida see allutamine võis tähendada? Lihtsalt üks direktor juhtis 2 kokkukuivava toodanguga eraldi asetsevaid ettevõtteid? Andmed pärit ksf! Manicu lehelt EAG.
Oleme näinud saare tehase messingsilte, millelt on saarele viitav jutt eemaldatud ning jäetud alles ainult neutraalne S-täht, mis viitaks Sädele, oleme näinud saare aluminiumsildiga S Original ja säde kirjadega tagarummuga komplektset jalgratast nr 8713, mis peaks jääma ennesõja aega.
Andrei Mjatievil on Glavmotovelopromi ametliku statistika andmed, et Tallinnas on ENSV perioodil toodetud 1940, 1945 - 47 alla 5000 jalgratta.
Meie luurajal Sorgel on 1947-nda aasta juuni ajakirjas avaldatud foto Leida Kraavikust, jalgrattatehase Säde galvaanikatsehhi tublist töötajast.
Varbolas on ühel teada - tuntud kavala naeratusega toredal mehel naisterahva jalgratas, mis endise omaniku sõnul olla tema ema ratas SÄDE.
Lisan siia mõned kaootilised fotod väidetavast jalgrattast SÄDE nr 11897.
Säilinud on isegi raamisilt, paraku mustast plekist trükitehnikas teostatud sildilt midagi enam välja ei loe. Sellist tüüpi silti ja ketiratast kasutasid enne sõda (ja ka peale sõda) läti jalgrattatootjad. Antud jalgratta rattad pole kahjuks algsed.
http://i46.tinypic.com/2sbnazs.jpg
http://i47.tinypic.com/2mfn1xl.jpg
http://i46.tinypic.com/21jsrqf.jpg
http://i48.tinypic.com/12173er.jpg
http://i48.tinypic.com/2zogrxl.jpg
http://i49.tinypic.com/2j28az9.jpg
http://i49.tinypic.com/20m6b4.jpg
http://i45.tinypic.com/214ob6a.jpg
http://i50.tinypic.com/m20q8.jpg
http://i47.tinypic.com/24dq1hg.jpg
http://i49.tinypic.com/2m2xirk.jpg
http://i48.tinypic.com/nl6fea.jpg
Mjatievi poolt statistikast välja nopitud "alla 5000 jalgratta" on kaunis suur arv. Kuhu need jalgrattad on kadunud? Ennesõja toodangule sobivaid Saare/Säde rattaid mõned on, pealesõja perioodist aga on vist mingeid raame kellelgi ksf! Valdol? St raaminr-ga 10000 ringis, +/-.
Statistikas 1941-st aastat ei mainita, ilmselt polnud enam sisseostetavaid komponente/materjale võtta. Jällegi on ksf! valdol ka siit foorumist läbi käinud jalgratas Dollar nr 3387, mis legendi järgi võiks olla ostetud/toodetud? aastal 1941 ja on kokku laotud väga suvalisest kättesattunud kraamist. Jalgrattal on nõukogude sümboolikat kandev punase viisnurgaga trükitehnikas! raamisilt ja Valdo peab seda Kiire, endise Are toodanguks.

Kas keegi oskab kosta, millal toodeti viimane jalgratas ETK tehases (mis raaminr-ga). On 2 väga suure ja arusaamatu raaminr-ga ja ETK kirjade/siltidega ETK jalgratast. Arvatakse, et tegu saksa okup. ajal jääkidest koostatud (suurte nr-ga teiste tootjate raamide baasil toodetud) või siis ikkagi lihtsalt midagi vusserdatud seal numbritega?

Kas on peale juuni 1940 ajakirjanduses reklaame/viiteid eesti jalgratastele või oli see kodanlik igand ja peale juunipööret reklaamimist enam ei pruugitud, va nõukogude ideoloogia oma?
Vasta
#2
(20-01-2013, 21:30 PM)kass Kirjutas: Andrei Mjatievil on Glavmotovelopromi ametliku statistika andmed, et Tallinnas on ENSV perioodil toodetud 1940, 1945 - 47 alla 5000 jalgratta.
[...]
Lisan siia mõned kaootilised fotod väidetavast jalgrattast SÄDE nr 11897.
[...]
Mjatievi poolt statistikast välja nopitud "alla 5000 jalgratta" on kaunis suur arv. Kuhu need jalgrattad on kadunud? Ennesõja toodangule sobivaid Saare/Säde rattaid mõned on, pealesõja perioodist aga on vist mingeid raame kellelgi ksf! Valdol? St raaminr-ga 10000 ringis,

Kardan, et 5000 on siiski ehk veidi liialdatud. Minul on kaks oletatavat sõjajärgset Säde raami, ühel raaminumber veidi üle 10 tuhande, teisel veidi üle 11 tuhande. Paljud sarnanevad sõjaeelse AREga ja siin fotodel kujutatuga. Paraku on ajahammas mõlemat purenud - algne on vaid raam, kahvel ja veel mõningaid detaile, ei enamat.

Pakun, et sõjajärgsete Säde-jalgrataste kvaliteet oli kõikuv ja seetõttu neid pikalt sõidus ei olnud ning pole ka palju säilinud. Täpsemalt kahjuks ei tea.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame Eesti jalgratta ajalugu, seitsmes saalis on välja pandud üle saja ratta ja muudki põnevat
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9, talvehooajal oleme avatud vaid eelneval kokkuleppel





Vasta
#3
Väga põnev teema. Võimalik, et arhiivist saaks üht-teist selgemaks. Eriti sõjajärgse aja kohta.

Panen siia mõned arhivaalid, mis ma esimese hooga Aisist leidsin. Võib-olla avaneb kellelgi võimalus uurima minna. Mul oleks ka põhimõtteliselt praegu võimalik, aga aja osas ei julge midagi lubada.
Madara tänava uurimissaali saab arhivaale tellida neti kaudu http://www.ra.ee/vau/ lehel sisse logides.
Kui ERA. järel on R (või r), siis võib arhivaal olla Maneeži tänava hoidlas ja Madara tänavale jõudmine võtab paar päeva aega.
Kuna Kiir ja Säde on nii levinud nimed, siis võib midagi veel leiduda - kui arhivaali nimes pole sõna "jalgratas" vms, siis on keeruline üles leida.


ENSV Metallitööliste Ametiühingu Vabariiklik Komitee > 8. Asutuste ja ettevõtete järelevalvetoimikud
ERA.r-284.1.137 "Säde" vaatlustoimik (1944-1945) 49 lehte
ERA.r-284.1.138 "Säde" vaatlustoimik (1946) 16 lehte
ERA.r-284.1.139 "Säde" vaatlustoimik (1947) 23 lehte
ERA.r-284.1.140 "Säde" vaatlustoimik (1948) 59 lehte
ERA.r-284.1.162 "Tempo" vaatlustoimik (1944-1945) 43 lehte /võib-olla Tartu Tempo, aga äkki hoopis mingi "jalatsitööstuse artell Tempo" vms/

ENSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium > 9. Aruanded > 9.2 Ettevõtete aruanded
ERA.R-12.3.141 ENSV MajanduseTeadusliku Uurimise Instituudi poolt koostatud ettekanne jalgrattatööstuse "Säde" seisukorra ja töökorralduse kohta (10.04.1947) lehti 37


Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee > Tallinna Linna RSN Täitevkomitee Teenindusvalitsus > Aktid
TLA.R-1.10-II.7 Üleande-vastuvõtuakt jalgrattatööstuse "Säde" direktorite vahetuse puhul. Andis üle E. Väljataga võttis vastu: A. Aug. (20.10.1948-27.11.1948) /asub Tallinna linnaarhiivis/


ENSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium > 10. Aktid > 10.1 Üleandmise-vastuvõtmise aktid (natsionaliseerimisaktid)
ERA.R-12.3.167 Materjalid Jalgrattatööstuse "Säde" üleande-vastuvõtu kohta Tallinna Linna TSN TK Kohaliku tööstuse osakonnalt Kalinini Rajooni Tööstuskombinaadile ja Tartumaa TK Tööstuskombinaadi üleande-vastuvõtu kohta juhtkonna vahetuse puhul (04.1949-07.1949) lehti 50


ENSV Riigikontrolli Ministeerium > Asutuste ja ettevõtete kontrollimise toimikud > 9 Tööndus- ja tarbijate kooperatiivid
ERA.R-941.2.239 ETKVL Kopli Masinatehas - tootmis-majanduslik tegevus (10.07.1946-06.11.1946) lehti 231 /ei tea, kas üldse on midagi seoses ratastega/


Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit > 6. Aruanded, bilansid, ülevaated > 6.2. Isemajandavate ettevõtete aastaaruanded
ERA.R-2145.1.117 Kopli Masinatehase 1946. a aruanne (1946) lehti 38 /ei tea, kas üldse on midagi seoses ratastega/


* * *


Eesti Statistikavalitsus > 2. Aruanded, andmed > 2.1. Statistilised aruanded, andmed > 2.1.2. Kaubandus- ja tööstusettevõtted
ERA.R-241.2.192 Masina- ja jalgrattatööstuse 1942.a veebruarikuu aruanded
ERA.R-241.2.229 Masina- ja jalgrattatööstuste 1942.a juulikuu aruanded
ERA.R-241.2.330 Masina- ja jalgrattatööstuste 1942.a septembrikuu aruanded
ERA.R-241.2.637 Masinaehitustehaste ja jalgrattatööstuste 1943.a veebruarikuu aruanded
ERA.R-241.2.687 Masina- ja jalgrattatehaste 1943.a märtsikuu aruanded
ERA.R-241.2.707 Masinatehaste ja jalgrattatööstuste 1943.a oktoobrikuu aruanded


Majandus- ja Rahandusdirektoorium > Tööstusvalitsus > 3. Ettevõtete reprivatiseerimistoimikud > 3.5 Metalli-, mehaanika ja lukksepatööstused
ERA.R-66.1.770 Kr. Saar ja ko masinatööstus Tallinnas (25.07.1942-07.07.1943) 42 lehte


ERA.R-102 Metallitööstus Otto Saar (1941-1944) 6 arhivaali
ERA.r-102.1.1 kuni ERA.r-102.1.6


Majandus- ja Rahandusdirektoorium > Keskasutus > 4. Sõjakahjude hindamise peaamet > 4.2 Sõjakahjude toimikud
ERA.R-66.1.316 Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse (ETK) sõjakahjude toimik (19.08.1944) lehti 491 /ei tea, kas siin hulgas on ka midagi Kopli Metallitehaste kohta/


* * *


Tartu Linna Sõjakahjude Hindamise Amet > 2. Sõjakahju toimikud > 2.16. Toimikud R
ERA.R-1157.2.1025 F.a. K. G. Reinhold`i R/M jalgrattatööstus "Tempo" (10.09.1942-06.12.1943) lehti 12


Majandus- ja Rahandusdirektoorium > Finantsvalitsus > 1. Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet > 1.2 Natasionaliseeritud ettevõtete bilansid
ERA.R-66.1.367 K.g. Reinholdi K/M jalgrattatööstuse "Tempo" bilansid seisuga 1941.a. (26.03.1942) lehti 35
Vasta
#4
Tänan Valdot ja Raini!
Arhiivist lihtviisil saadav info tuleks muidugi välja noppida, pilt avarduks ja selgineks kindlasti. Seda enam, et me sellest nõukogude perioodi jalgrattatootmisest siiani midagi ei tea. Mina kindlasti arhiivi ei lähe, see on fakt. Meie poolt vb ainult luuraja Sorge on sellisteks kangelastegudeks võimeline, katsume teda innustada uutele võitudele. Valdo on ka, nagu teada, ülimalt hõivatud inimene.
Selle Mjatievi statistikaga on ka huvitavaid nüansse läti jalgrattatootmise kohalt. Tema andmetel valmistati Riias juba 1944 mingi 700 jalgratast ja edasi lasti ludinal kasvavas tempos. (kuigi Riia "vabastati" alles sügisel 44 ja lätlaste endi andmeil alustati peale sõda Riias Sarkana Zvaigzne tehases vist alles 1947, nii, et võta kinni..)
Alla 5000 jalgratta koos 1940-nda aastaga. Korra mõtlesin, et see 5000 lihtsalt mingi maagiline mõõdik, alla mille jalgrattatootmise statistikas üldse täpsemalt toodangut [/b]ei märgiud, aga lätlaste toodang on täpselt välja toodud, seega meie toodang võiks ikkagi jääda kusagil 4000 ja 5000 vahele? Vb laks osa rattaid ka vennalikule nõukogude rahvale, mitte ainult eestimaalastele ringikolistasmiseks?
Huvitav, et Mjatievi statistikas on mainitud ainult vahemikku kuni 1947(kaasa arvatud), Raini viidatud arhiivimaterjalide järgi on Jalgrattatehas Säde tegutsenud (vähemalt eksisteerinud selle nimetusega ettevõte) veel 1949. Vb on Mjatievi statistikamaterjalid kuni 1947, ilmselt mitte...
Mina arvan ka, et on huvitav teema! Wink
Vasta
#5
(20-01-2013, 21:30 PM)kass Kirjutas: Mjatievi poolt statistikast välja nopitud "alla 5000 jalgratta" on kaunis suur arv.

Nii 1, 10, 100, 1000 kui ka 4999 on <5000
Vasta
#6
(23-01-2013, 00:07 AM)oldmoped Kirjutas:
(20-01-2013, 21:30 PM)kass Kirjutas: Mjatievi poolt statistikast välja nopitud "alla 5000 jalgratta" on kaunis suur arv.

Nii 1, 10, 100, 1000 kui ka 4999 on <5000

Iseenesest on see matemaatika mulle teada ja selge. Võin veel lisada, et nii 1, 10, 100 kui ka 1000 on kõik ka näiteks väiksemad kui 2000, alla 2000.
Lätlaste Sarkana Zvaigzne kohta on, nagu mainisin, antud näiteks selline info - 1944 valmistatud ja tellijale antud 718 jalgratast. (ja nagu mainisin, Riia vallutati punaarmee poolt alles novembri lõpus 1944). Edasi on numbrid juba ümmargused, 1945 - 8500 tk, 46 - 4300 tk. Lätlaste andmeil aga tehti need tehasehooned1944 üsna pilbasteks ja tootma hakati alles 1947.
Aga seda ma juba kirjutasin ja see siia matemaatikasse muidugi ei puutu.
Igatahes, olen kindel (loe - kaldun arvama Toungue), et nõukogude ajal ei toodetud Sädes mitte 1, 10 või 1000 jalgratast, vaid vähemalt 3000 - 4000 jalgratast. See ebamäärane alla 5000 võiks ka tulla sellest segasest ennesõja perioodist, lisaks suhteliselt väike toodanguhulk 1945 - 47 juurde (väike võrreldes teiste NSVLiidu tootjate selle ajajärgu toodanguga). Peale selle on arhiivimaterjalidest näha, et vähemalt tehas eksisteeris selle nime all edasi veel 1948 ja 49, kas jalgrattaid toodeti, ei tea.
Huvitav, kuidas nõukogude läti ennesõja toodang seal statistikas kajastus... Vb ei saa seda glavmotovelopromi statistikat üldse uskuda, aga Mjatiev seda usub ja usaldab, see kajastavat konkreetselt toodetud ja tellijale üleantud toodangut.
Vasta
#7
Tänaseks on tuntud kollektsionäär ja ala asjatundja ksf! Illi123 visa ja sihikindla tööga välja selgitanud, mis peaks olema Säde jalgratta sildil ja presenteerib seda siinkohal läbi minu vääritute käte.

[Pilt: 20h7qlk.jpg]

Tõsi, palju on veel pildilt puudu, aga arengut on märgata. Jalgrattamuuseumi on ksf! Valdo soetanud ka ühe saare sadula(räbala), millel on taga neetidega kinnitatud alumiinium?silt kirjaga Säde". Kahjuks olen Valdo saadetud pildi ära kaotanud.
[Pilt: 20h7qlk.jpg][/img]
Vasta
#8
2016 sügisesel Tagadi restauraatorite päeval oli meil kõigil meeldiv võimalus näha järjekordset Säde tehase jalgratast, peamiselt küll ainult raami kujul. Meeste jalgratas Säde, raami nr 12324, seni suurim nr mida mina tean. Muidugi ei tea ma isegi Valdo masslademetes olevate raamide numbreid, kuigi vähemalt mõned neist raamidest on väiksema numbriga. Kahjuks ei olnud seekord pilditegemise võimekust, läksin üritusele palja käsi, kuna varasem kogemus oli näidanud, et peale lobaajamise sel üritusel mul midagi teha pole. Raam oli kaunistatud kõvera käega tõmmatud sinise ja pruunika (mõned väidavad, et punaka?) paaristriibutusega. Oli meeles, et kusagil oleksin nagu näinud analoogse triibutusega meesteka raami Tempo sildiga (Türil on luuraja Sorge erakogus naisterahva Tempo sildiga komplektne jalgratas, mida kaldume arvama olevat Saare töö või vähemalt Saare raami baasil tehtu, sellel küll triibutus korrektne valge-roheline). Paraku enda pildikogust sellise maaste Tempo fotosid enam ei leidnud, küll aga kusagilt (osta.ee?) läbi jooksnud Saare S sildiga, millelt Saare jutt maha lihvitud, seega juba Säde perioodist pärit meesteka raami pildid, millel analoogne sini-pruunikas triibutus. Kui keegi tunneb antud raami ära ja oskab öelda selle raami nr, siis paluks seda mulle teatada.

[Pilt: 1zqszdz.jpg]

[Pilt: imlyxw.jpg]
enamuses raskesti mõistetav jaburdus...
Vasta
#9
(14-10-2016, 22:53 PM)kass Kirjutas: 2016 sügisesel Tagadi restauraatorite päeval oli meil kõigil meeldiv võimalus näha järjekordset Säde tehase jalgratast, peamiselt küll ainult raami kujul. Meeste jalgratas Säde, raami nr 12324, seni suurim nr mida mina tean. Muidugi ei tea ma isegi Valdo masslademetes olevate raamide numbreid, kuigi vähemalt mõned neist raamidest on väiksema numbriga. 

Lugedes täna õhtul nagu tavaliselt jällegi foorumit algusest lõpuni läbi, et ikka meeles seisaks, märkasin ehmatusega, et keegi S2si on kellelegi Volterile millalgi müünud meeste Säde raami nr 12559  Sad , kas keegi pakub üle?
enamuses raskesti mõistetav jaburdus...
Vasta
#10
12324 tembutab jälle 

[Pilt: 1_1_38624593.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne