Projekt: MTZ-80--->82
#1

Mõtlesin selle teema ka siia lisada, on lihtsam teinekord veidi nõu või abi küsida. Masin on minu käes olnud juba alates aastast 1992 ja sai soetatud Talleksi kapitaalist, kus lisaks kõigele monteeriti traktorilt maha ka sellel tagarippes olnud kraavikett. Kapitaalis jäi aga mingil põhjusel palju asju külge panemata, ses suhtes et sõitis ja tööd tegi aga näiteks käsipidur, diferentsiaali blokeering ja veel palju palju asju oli puudu. Nüüdseks on enamus asju masinale juurde pandud ja hakkab nagu looma. Viimaseks suuremaks tööks ongi jäänud vedava esisilla installimine. Praeguseks on lõppenud tööd käigukastis ja lisatud on vajalik hammasratas esisilla jaotuskarbi väljavõtte lisamiseks. Vahepeal on hangitud ka enamvähem kõik muud pudinad. Jõudumööda käin neid nüüd üle ja korrastan. Vahepuki laagritel on hirmsad loksud, laagrid on mõõduga 115 ja peaks see nädal ka vahetatud saama. Selgus ka et ühe kardaani vlants on läbi, nimelt kauss jookseb välja ja loodetavasti saab sellele murele ksf! Talupoeg Talujaga lahendus leitud (töö selles suunas juba käib, aitäh!).
Hetkel ongi kõige suurem puudus kardaani otsavlantsidest, mis on ristküliku kujulise profiiliga (omal kõik ruudu kujulised kardaanid). Võib julgelt pakkuda ka UAZ-i kardaane, pidid ka sobima.

Samuti on üle jäik aga väga korralik esisild (mitte minu traktori alt, aga ükskord kui ei olnud veel vedava silla paneku ideed, sai hangitud üks tõesti korralik sild). Kontakt siin teemas või privas.

Siia teemasse oodatud ka kõik muu teemakohane ja asjalik lisainfo!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#2

Nädalavahetusel sai utiilistunud vahepukk laiali harutatud. Kui ma selle hankisin, siis oli tunda üsna korralikku loksu, öeldi, et laagrid läbi. Nuh, ega see laagrite vahetus mingi hull töö pole, lammutasin laupäeval puki laiali. Laagrid viskasin kohe utiilihunnikusse, no ja ega ülejäänud tükid on ka suuremal või vähemal määral kannatada saanud, seega peaaks vist kogu puki välja vahetama. Äkki on kellegi pakkuda töökorras pukki?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#3

Vahepeal on jälle mitmed päevad garaazis veedetud ja vedava sillaga nokitsetud. Alustuseks tegin korda kardaani, vigase otsaflantsi sain ksf! Talupoeg Taluja ehk Toomase käest. Panin ka uue risti ja nüüd kardaan korras. Paraku neid vlantse poes uusi ei müüa (vähemalt mitte Võrus).

Võtsin lahti ka mõlemad külgreduktorid (saadud erinevatest kohtadest), puhastasin, defekteerisin ja komplekteerisin. Kuna õnneks neid jubinaid on omajagu kokku aetud, siis enamik asju oli olemas. Ühel reduktoril ei ole suurt midagi muud häda kui vaja uus porikaitseplekk paigaldada ja uued tihendid. Teine parempoolne nii heas seisus ei olnud. Suur tiguhammasratas on kannatada saanud, justkui midagi oleks sealt vahelt läbi jooksnud, osad hambad maas ja nukid ümarad. Samuti on ratta rummul tihendi ja laagri koht nii kulunud, et selle saatuseks ei saanud olla muud kui utiilikast. ka põhjas olev väike nurkhammasratas (see, kuhu käib püstvõll sisse) on kulunud ja nuut on poole kitsam. Ka mitte ükski laager ei kannatanud seal tagasi panemist. Seega jäid mõlemad reduktorid hetkel lahti ja jupiootele, õnneks oli täna niikuinii Võrru minek ja sai vajalikud jubinad peale laagrite kätte. Kodus endal küll hea valik laagreid, aga kahjuks vajaminevatest mõõtutest vaid 1 on endal olemas. Laager 2310KM rummul on seejuures üsna krõbeda hinnaga, võrreldes teiste laagritega.
Üritan aeg-ajalt ka mõne pildi lisada, aga ei raatsi mustade kätega seal aparaadiga ringi jalutada.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#4

Ise kontrollinud ei ole, aga üks metsavedaja ütles, et odavam on osta uus kardaan kui hakata riste vahetama.
Kuidas kardaani otsaflants saab rikutud? Poldid lahti?
Vasta
#5

Sellele, kuidas täpselt kardaani otsaflants tuksi keerata, ma ise vastata ei oska, sest ma sain need kardaanid juba sellises olekus. aga poldid asjaga seotud ei ole. Nimelt kardaaniristi stopperrõngas on kulutanud flantsi krae sisse õnaruse niivõrd sügavale, et kauss sõidab umbes poolest saati kardaani vlantsi seest välja. Võrus poest öeldi, et see on põhiline viga, mis üldse juhtub kardaaniga. Kardaanirist maksab Võrus 8€, 2 tk on 16€, kui nii odavalt saaks kardaani, võtaks kohe sülega, hea mujalgi kasutada.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#6

See stopperrõnga sissekulumine on kaasasündinud viga russiga ja sellest vist lahti ei saagi. Meil N-liidu ajal tehti sinna soonde treiali poolt seibid sisse ja pidas väga eduliselt.

Väga "edumeelse mõtlemisega" traktoristid punktisid kausi koguni keevitusega kinni ja pidas ka. Üllatavalt hästi isegi. Tänapäeval sellist ratsi muidugi ei soovita ette võtta.
Vasta
#7

(04-02-2013, 23:50 PM)meli666 Kirjutas:  Enda 82-l oli eelmine omanik ka nende stopperrõngaste sissekulumisega maadelnud. Oli tehtud niimoodi, et kausi peale oli pandud jämedam teraslatt ja kahelt poolt äärest siis kinni punktitud. Eeliseks vast see, et ei kuumuta kummitihendit niimoodi ära.
Sai uued kardaanid ostetud, aga neil ka oma häda. Ristid pole nipliga määritavad.
Kuidas teemaalgatajal muidu käigukasti väljavõtte ja esisilla käbi kardaaniflantsi nuutide olukord on? Endal olid need nuudid samuti väga ära kulunud ja loperdasid flantsid võllide otsas nagu lambajalad. Õlipidamisest siis rääkimata.

Jah, mul oli ka näha, et ühele kardaaniflantsile on kunagi kausile midagi peale keevitatud olnud, aga nüüdseks oli see sealt lahkunud. Huvitav, et uuel kardaanil ristid määritavad ei ole. Ma ostsin ainult risti ja see on küll kenasti määritav, maksis 8€ Võrus.

Käigukasti väljavõtte kardaaniflantsi ei olnud mul üldse veel olemas (see väljavõte, mille sain, sellel ei olnud küljes) ja ostsin jälle Võrust uue flantsi, maksis vist 9€. Siit ka kohe küsimus, kui kõvasti peab see vlants kinni olema keeratud mutriga, st palju pikkilötku peaks jätma alles, minimaalselt nagu ikka selliste asjade puhul?
Esisilla tala ja selle vlantsi uurimisega ei ole veel tegeleda jõudnud, aga arvestades muu silla üsna korralikku kulumist, võib eeldada, et ka see vlants on üsna lõpukorral. Mul neid silla talasi mitu tükki, ehk mõnel on korralikumad jupid ja ei pea esialgu ostma.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#8

Lugesin kohe mitu korda viimase otsa postitusi ja lõpuks jõudis kohaleSmile See mida kodanik saarrand nimetab kardaaniflantsiks, on tegelikult kahvel või hark. Flants on harilikult kettakujuline või ruudukujuline või midagi kahest kokku. Flants on kardaani otsas, või vahepuka otstes, või silla küljes ja kardaan kinnitub sinna nelja poldiga. Kui flants on kulunud, siis on sõidetud lahtiste poltidega, mida kusagil ka küsiti.

P.S. Ära võta isiklikult.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#9

(05-02-2013, 10:29 AM)metsakohin Kirjutas:  Lugesin kohe mitu korda viimase otsa postitusi ja lõpuks jõudis kohaleSmile See mida kodanik saarrand nimetab kardaaniflantsiks, on tegelikult kahvel või hark. Flants on harilikult kettakujuline või ruudukujuline või midagi kahest kokku. Flants on kardaani otsas, või vahepuka otstes, või silla küljes ja kardaan kinnitub sinna nelja poldiga. Kui flants on kulunud, siis on sõidetud lahtiste poltidega, mida kusagil ka küsiti.

P.S. Ära võta isiklikult.

Ei võtnud isiklikult. Aga ma räägingi ju sellest jubinast, mis on kardaani otsas, kataloogi järgi on tegemist siiski flantsiga. Kuidas kausi ava kulumine lahtise poldiga seotud on? Siis oleks ka poldiavad veninud või mitte?

Ühtlasi oleks tarvis hoovastikku, millest esisilda kabiinist sisse lülitada, pakkumised oodatud PS!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#10

Käisin laagreid hankimas esisilla külgreduktorisse ja panen siia teemasse ka igaks juhuks mõõdud kirja, ehk on kellelgi tarvis: Külgreduktori põhjakaane all on laagrid 209K ja 208, rattateljel on laagrid väljast sissepoole 7212, 7212 ja kõige sees 2310KM. Vedru all on tugilaager 8208. Kõiki on kaubandusest ka kenasti saada, 2310KM on aga üsnagi krõbeda hinnaga.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#11

Nii, nädalavahetusel jälle hulk tunde garaazis veedetud. Kas on siin ka kedagi, kes on esisilla külgülekandeid lahti võtnud ja remontinud? Nimelt, rattramummu võllil on kahe laagri vahel üks puks, kas keegi teab, kui pikk see originaalis olema peaks? Mul oli ühel redukotril seal keskel üks laiem puks, tundub suht kulumata ja mõõtsin paksuseks 14mm. Selle kokkupanekuga ei olnud probleemi.
Teisel reduktoril oli seal keksel kaks kitsast puksi, üks neist väga kulunud välimusega ja kokku paksuseks ca 13mm. Seda reduktorit kokku ei saanud, kui keeran suure tiguhammasratta võlli külge kinni, hakkab kergelt pooma, mitte küll väga hullult, aga päris vabalt ka ei käi (teise poole oma sai väga hea). Proovisin siis väljapoole panna peiliplekke juurde, aga ei saanud nagu aru et midagi muutuks (kuna ei poo üldse väga kõvasti, siis peaks ju väga vähe peile juurde vaja olema), panin 2 korda nn "juudilekist" (0,3mm) peili aga ei miskit, proovisin, et kui võtan teiselt reduktorilt selle korraliku puksi sinna vahele, siis toimib ideaalselt. Natuke jäi arusaamatuks see asi, miks ta õhema puksiga pooma hakkab...
Tegelikult, nagu asjad ikka, nii lihtsalt ei läinud. Veel oli murekohaks eelmise omaniku lohakus, nimelt rummu poldid, mis hoiavad kinni tiguhammasratast, olid üsna lahti ja seetõttu on ühel rummul keere kannatada saanud. Ajasin selle keermepulgaga üle ja nägin, et saab paigaldada ka oluliselt pikema poldi. Otsisin kodustest varudest ja no õiget ei leidnud, leidsin vaid Ikaruse polte, mis sama keermega, aga ümbes 10 cm pikemad kui vaja, ajasin keeret edasi, aga no täitsa lõpp kui kõva materjal, käsitsi keerme tegemine ikka väga-väga hull ja raske töö, lõpuks sai see poldimure siiski lahendatud.
Tänud ka kaasvõitlejale lülitushoovastiku piltide eest, küllap saab ka see mure lähiajal korda tehtud.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#12

Käik Tartus poodi, näitas, et seda puksi ei ole võimalik osta. Kuigi möönati, et seda küsitakse väga tihti.
Tuleb treiali jutule minna.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#13

Ma küll ei tea milline see vahepukk seal oli. On vanemad suured ja mingid libisevad ja siis uuemad väiksemad.
Meil on see vanem vahepuk. Seal olid gardaanid omavahel nö äea ühendatud st ei mingit libisemist.
Kuna seal on kaks laagrit üks ühel pool ja teine teiselpool ning väljaspool veel SK tihendid. Puki sees peaks loksuma ka veel õli. Kuna väljuvate otstel olid kulumise ja krt teab mille tagajärejl loksud päris suured ja sõi ka SK tihendeid ning seega ei pidanud ka õli kinni. Viimasel korral läksid sisse uued laagrid - kinnised mõlemalt poolt ja igaksjuhuks jäid alles ka vanad SK tihendid - porikaitseks, siis sinna õli sisse ei valanud ja pole ka rohkem remonti vajanud..
Segane jutt, aga ehk saab aru.
Vasta
#14

Nädalavahetusel oli seoses Tartu Maratoniga väga vähe aega garaazis asjatada, sellegipoolest üht-teist sai jälle tehtud. Üks külgülekanne on nüüdseks täiesti komplektne, kõik jupid peale korpuse on vahetatud ja asi peaks olema üsna ideaalne. Igaks juhuks küsiks üle, kas nendele rattateljel olevatele laagritele on mõtet mingit määret ka panna (litooli vms) või piisab vaid õlist, mis reduktoris see on? Üsna palju mängimist on reduktori kokkupanemisel peilidega, et hammasrataste hambumine oleks mõistlik, mitte liiga tihe ja mitte liiga suure loksuga.
Sai tehtud ka paar pilti:
Ratta telg
Korups seest
Komplektis

Kas keegi oskab öelda, mille jaoks on korupses sees sisemisel küljel keskel need poldiaugud (teine pilt lingina)?
Lisaks said roolimunakud remonditud ja uued kausid, porikumme jäi puudu, neid ostan täna juurde.
Mis õli sinna reduktorisse peaks panema, kas tavaline vene TAD-17i on OK?

Huvitav tähelepanek oli ka külgreduktori alumise otsa tihendi paigaldusel. Ostsin uued paraniidist tihendid ja no nagu vene värk vahel ikka, päris täpne just ei olnud, veidi pidi noaga pügama seda tihendit, et sobiks Smile

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#15

(18-02-2013, 21:37 PM)meli666 Kirjutas:  Vaatasin seda viimast pilti ja mitte ei saa aru. Rattaflantsi taga peaks olema selline plekist porikaitse. Pildil aga?

Se pruun asi rattavlantsi taga ongi see nn porikaitse plekk. Ta on natke suurema läbimõõduga kui originaalis olema peaks (umbes 1 cm diameetrilt suurem), aga to hetk kui ma poest ostsin, siis ei olnud õiget ja see on vähe uuema tüübi oma.

Kas laagriliimiks võiks kasutada ka keermeliimi? Lagrisaale läks sinna küll suht lihtsalt sisse, siis kärnisin laagripesa seest ära, nii nagu omal ajal ikka tehti ja siis läks päris kena istuga. Vanasti oli olemas isegi selline asi nagu säbistaja, see siis selleks, et anda pesas juba ringi käinud laagripesale veel vähe eluiga juurde.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#16

(19-02-2013, 00:18 AM)meli666 Kirjutas:  No see on rohkem müügiks tegemise nipp, et asi üle anda. Sama oli ka õhukese vaskplekiga lõtku vähendamine.

Keermeliimi kohta öelda ei tea, aga ise olen kasutanud selliste kohtade juures Loctite 648 puksi ja laagriliimi. Ütleks, et päris hästi toimib. Alles hiljuti sai üks lõtkuga lumepuhuri kiilvõlli ühendus korda ja tundub et jäi ka pidama.
Antud kohas ei olegi nii tähtis, et asi ei loksuks seal sees. Vaid, et see laagrisaale välja ei tuleks.
Kärnimise peale isiklikult küll lootma ei jääks, pikapeale koormusega...

Porikaitse on originaalis ikka sisuliselt vastu rattavõlli flantsi küljega ja vastu velge peaaegu tasane. Praegu ei ole emba kumbagi.
Vaheleminev pori ei tee midagi, aga kui hakkab sealt heinalaadset asja sisse võtma ja ümber võlli mähkima, siis jama majas. Muidugi, iseasi, kus selle traktoriga sõitma hakkad.

Head tähelepanekud. Seda liimi asja peaks siis proovima, kust poest seda hankisid? Tahaks, et asi saaks ikka hea ja müügiks ei ehita küll midagi. Kuigi olen enne ka seda pesa kärnimise nippi kasutanud nii mõneski kohas ja on nagu toiminud, tõsi esisilla telg saab võibolla mõnevõrra rohkem koormust ja pikapeale loksutab pesa ikka ära...

Traktor leiab kasutust kõikvõimalikes põllu ja metsatöödes, kaasa arvatud heina niitmine, niiet see heina mässimine võib tõesti probleemiks saada, T-40 on juhtunud, et esisilla kardaani ümber kakub heina nii palju, et traktor ei jõua enam edasi minna. Kuigi tegelikult on see uus plekk vast miski 1cm suurem kui vana. Teise reduktori porikaitse on terve, tolle järgi hindasin ja no see vahe ei ole tegelikult eriti suur. Muide, poes on neid plekke kahte sorti, aga kumbki ei ole päris õige.


Eile sain ka kätte starteri paigaldamiseks vajamineva uue hooratta ja vaheplaadi. Leidsin inimese, kes ostis uue tehasemootori ja uued jupid jäid üle, kuna ta soovis panna siiski käivitusmootori oma metsatraktorile.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#17

Üks huvitav tähelepanek jälle nädalavahetusest. Ostsin ühe külgreduktori tarvis ühe uue ratta vlantsi (võll koos vlantsiga, kus ratas kinni käib 5 poldiga), aga sellele ei ole sees enam kahte suurt ava, nagu vanal, et oleks hambuvuse reguleerimiseks suure taldriku ja alumise väikese võlli vahel lihtsam peile alt ära võtta. Kui hambuvus ei ole hea, peab sisuliselt terve reduktori jälle pulkadeks võtma ja alles siis saab peiliplekke vähemaks võtta. Vanatüübi rummul olid augud sees ja sai niisama poldid lahti keerata, võtta peile vähemaks või panna juurde. Seega sai päris mitu korda seda reduktorit lahti harutatud, et asi saaks ikka väga hea. Hetkel pilte ei teinud, aga eks mingi hetk jälle lisan!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#18

Kust oleks võimalik leida MTZ 80 82 määrimiskaarti. Sellist kus on traktori kujutised peal.
Vasta
#19

Igal vene traktoril on plekitükile trükitud määrdekaart kuhugi nähatavle kohale needitud.
Vasta
#20

Aga neid on ka olnud paberi peal kujutatud. Olekski vaja paber määrdekaarti. Äkki keegi saaks pilti teha.Siis saaks kuidagi välja lasta arvutist. Neti otsing ei anna mitte midagi. Sai proovitud ka vene keeles kuid tulutult.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne