Projekt: MTZ-80--->82
#21

Äkki on sellest kirjatükist abi: http://www.upload.ee/files/3115312/mtz82-1.pdf.html Seal alates lk77 on midagi sarnast. Ma venet hästi ei mõista, aga määrimisest ja kontrollimisest on seal vist juttu küll.
Vasta
#22

Otsingu teine minut. Tulemus: http://tehnodoka.ru/avto/ksmtz.djvu

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#23

Tänud nende eest. Smile
Vasta
#24

Vahepeal natuke aega jälle silla asjadega tegeletud. Järgmine murekoht esisilla jaotuskarp. Kui kõvasti tuleb kardaani kinntuse vlants mutriga otsast võllipeale keerata, natuke segadust tekitas, et splindi ava on üsna võlli alguses, aga siis on võlli pikkilõtk väga suur. Kas keegi teab öelda, kui suur see pikilõtk üldse olema peaks? Kui keerata mutter nii ligi, et lõtk oleks minimaalne, siis praktiliselt ei jää splint üldse kroonmutri vahele. Ehk oskab keegi aidata, kes on seda asja ka ise reaalselt kunagi näppinud.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#25

Eile tekkis järgmine probleem. Nimelt, hakkasin sillatala esimese raami küljest ära võtma ja nagu selgus, ei ole tegemist üldse primaarse tööga. Sõrmed on nii korralikult silla kronsadekülge roostetanud, et tee või tina. Ehitasin spets tõmmitsa, mille keerad keeret pidi sõrme sisse ja siis väljast puksile toetudes tõmbaks sõrme välja, aga asi on ikka nii kinni, et on. Väänasin meetrise kangiga seda tõmmitsa polti aga no lihtsalt ei jõua, tegin igasuguseid leotamisi ka, aga ei midagi. Teadjamad ütlesid, et see ongi üsna probleemne töö. On keegi selle tööga kunagi veel kokku puutunud ja oskab äkki soovitada mida teha? Ise ei suutnud rohkem midagi välja mõelda, kui seda, et tuleb vist gaasipitsiga kuuma anda, gaasipitsi aga omal ei ole. Tuleb ilmselt sild kärule tõsta ja sõita külapeale teenust otsima.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#26

Ise ei tea russist midagi kuid praktika ütleb,et ainus vahend sellise probleemi korral on ikka tuli.Iseasi palju see väike pits suurt rauda kuumutada jõuab.Kui mõõtmed ja tehniline lahendus lubab võib ka MTJ kombel ääsile tõsta.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#27

Tõnu, kas sul oleks kuumutamise võimalus olemas?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#28

On küll.Gaas ja ääs.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#29

Mul on ka gaasikeevitus olemas. Samas on majja siginenud kaasaegne leeklamp vahetatavate gaasiballoonidega. Ei maksnud isegi Rothenbergeri toodetuna midagi märkimisväärset ja soojendamistöödest teeb 9 tk 10st ära. Voolikuid ei ole ka vaja vedada, balloonidest rääkimata.
Sorry OT, lihtsalt siuke mõte.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#30

(18-03-2013, 18:11 PM)Marko Kirjutas:  Mul on ka gaasikeevitus olemas. Samas on majja siginenud kaasaegne leeklamp vahetatavate gaasiballoonidega. Ei maksnud isegi Rothenbergeri toodetuna midagi märkimisväärset ja soojendamistöödest teeb 9 tk 10st ära. Voolikuid ei ole ka vaja vedada, balloonidest rääkimata.
Sorry OT, lihtsalt siuke mõte.

Mõtlesin ka sellise asja peale, aga kardan, et võib lahjaks jääda, kuna konstruktsioon on üsna massiivne...kuigi ilmselt proovida tasuks.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#31

Ma ei ole kaasagsete balloongaasil töötavate leeklampidega tegelenud,kuid tavalised leeklambid,mis hapniku saavad atmosfääriõhust jäävad tõesti massiivsete asjade kuumutamisel lahjaks.Tõsi,mõnikord piisab ka vähesest soojendamisest,kuid üldjuhul on sellise normaalrõhul töötavate põletite leegi temperatuur nii madal,et soojus jõuab mööda korpust hajuda ja nõutav koht ei kuumenegi vajalikul määral.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#32

Nii, kas esivelje kilbi kinnitus kronsteine on mõtet ise keevitama hakata? Kas jääb pidama või pole sellel mõtet? Huvitav on see, et need kronsteinid ei ole mitte maha murdunud vaid on velje enda sisse ka mõra tõmmanud sissepoole (õhulohvi poolt on kenasti näha, kuidas kõikide kronsade kinnituse juures on 10 cm pikkused mõrad). Enne oli see velg kopaga masina all.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#33

(03-04-2013, 16:43 PM)saarrand Kirjutas:  Nii, kas esivelje kilbi kinnitus kronsteine on mõtet ise keevitama hakata? Kas jääb pidama või pole sellel mõtet? Huvitav on see, et need kronsteinid ei ole mitte maha murdunud vaid on velje enda sisse ka mõra tõmmanud sissepoole (õhulohvi poolt on kenasti näha, kuidas kõikide kronsade kinnituse juures on 10 cm pikkused mõrad). Enne oli see velg kopaga masina all.

Kui vähegi keevitus käes püsib siis keevita kinni ja asi tahe. Vabalt võid faasid sisse lasta ja pärast veel lapid peale keevitada...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#34

Sama mõte. Faas sisse ja keevitus. Hullemaks enam ju minna ei saa. Kui jääb kahtlus kriipima, jõuab uued ka otsida, aga seni on masin ikkagi liikumas.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#35

Kui meenutada mtz 82 mineviku nõukogude ajast, siis mis värvi oli nende radiaatori võre. Ma lihtsalt huvi pärast küsin, sest ma ise ei tea ja ka näind pole. Oskab keegi meenutada.Smile Tahaks ka kunagi endale mingi mtz 82 osta ja teha ta originaalseks nagu nad tehasest tulid.Big Grin Tundub küll hull idee aga mulle küll meeldib teha masinaid korda jne.
Vasta
#36

[Pilt: mtz80.jpg]
Sellist ninaplekki mäletan nii sinise kui kreemvalgena, võib ka olla olnd see valge kolhosnikute kodune tuuning.
edit: ei pruukind ka tuuning olla, sama värvi oli kui katuseluuk.

Ja hilisemat, tõsi tagasitulnd vana (nigu MTZ-50) ainult sinisena
[Pilt: mtz_80_belarus__73806996bx.jpg]

loll on loll olla.
Vasta
#37

Kui neid pilte vaadata siis tuleb kohe mulle ka meelde, et mul külas on ka üks uuema kapotiga mtz 82 (selline nagu siin teisel pildil) ja tal oli radiaatori võre valget värvi.Traktor ise on ka veel tehase värvi. Isegi sohvoosi embleem uksel alles ilusti. Aga pole kindel selles, võib olla ta ise ära värvind selle radiaatori võre. Vast kevadel näeb teda liikumas kui hakkab põlde kultiveerima, siis saab lähemalt uurida.

Leidsin netist mtz 82 pildid. Kohe näha et omanik on ta kallal kõvasti vaeva näinud. Kabiini sisu kõik originaal. Ja isegi kapoti nurgas on veel Belarusi
embleem. Ainult vaieldav on nüüd radiaatori võre värv.
Vasta
#38

(04-04-2013, 19:25 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  [Pilt: mtz80.jpg]
Sellist ninaplekki mäletan nii sinise kui kreemvalgena, võib ka olla olnd see valge kolhosnikute kodune tuuning.
edit: ei pruukind ka tuuning olla, sama värvi oli kui katuseluuk.

Ja hilisemat, tõsi tagasitulnd vana (nigu MTZ-50) ainult sinisena

Mina pigem arvan, et ninaplekk on originaalis ikka mitte valge. Katuseluuk on küll oroginaalis valge, aga ninaplekki ei usu. Pigem nina ikka sinine, kuigi 100%-list tõde ei tea.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#39

Kui 80-ned tulema hakkasid siis enamus olid tõesti siniste ninadega aga leidus ka valgeid, ilmselt värviti nii kuidas värvi jätkus.
Vasta
#40

Millise väljalaske aastaga mtz 82-d kantsid mootorit D-243. Farmis on meil ühel mtz 82-l eelnimetatud mootor peal ja teisel on veel D-242.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne