Diiselmootor V-2
#21

Lehel http://ru.wikipedia.org veidi allapoole kerides, alapealkirjaga "Семейство двигателя В-2", on pikk nimekiri erinevatest modifikatsioonidest ja aparaatidest, mis motoriseeriti V2-e, või järglastega.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#22

Seal videos kus see uuem tank sõitis ja juhil oli pea väljas, siis ma mõtlesin , et kui samal ajal masti keerata, siis see lõikaks juhil pea otsast ära?

Pole midagi targemat teha
Vasta
#23

(27-01-2013, 14:39 PM)Killer666 Kirjutas:  Seal videos kus see uuem tank sõitis ja juhil oli pea väljas, siis ma mõtlesin , et kui samal ajal masti keerata, siis see lõikaks juhil pea otsast ära?

Kõige tüüpilisem rahuaegne tankikomandöri surma põhjus on puu. Ehk siis parema nähtavuse nimel on sõidu ajal torn keeratud pisut viltu, seetõttu on alati oht, et mõni puu teeservas jääb "valele poole" kahurirauda, mis päädib tankikomandöri väljaulatuva pea ja antud puu väga valulise kokkupõrkega.
Vasta
#24

Viltu keeratud torn on pigem ohtuse mõttes,toru otsa maasse sõitmise puhul on sht kurvad tagajärjed ja kui veel laetud ka peaks olema ja pauku peaks tegema ja eest ummistunud on, mõtle edasi ise kuhu laeng läheb.

Üldiselt sõidetakse selle masinaga üle puude ja vast riskantsem on üle silla sõita kui see ei kanna.
Vasta
#25

Kui asjast aimu ei ole, siis ära aja teistele iba.CoolMõtlen paari eespool kirjutanud tegelast.

See, kelle pea luugist paistab, on juht, mitte komandör. Vahib luugist välja, sest nii on nähtavus parem, harilikult rännakul, mitte lahingolukorras. Luugi saab avada vaid torni teatud asendis, sellepärast on kahuritoru otsesuunast kõrvale pööratud. Lahtise luugiga peaks torni keeramine olema välistatud. Pealegi ei ulatu kahuritoru suue masina gabariitidest välja.
Esimene vene tank, millel juhi luuk oli keskel ja kahuritoru segas sealt välja ronimist, oli T-64

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#26

Nägemisulatusse sattus elektroonilisel kujul venekeelne raamat "Aвиационные дизели" aastast 1940. Sealt kaks pilti:
   

   

Piltidel läbilõiked Coataleni konstrueeritud aviodiislist. Juurde on märgitud, et tegu on varasema versiooniga. Milline näeb välja mõni hilisem variant, või millised konstruktsiooni muutused on seal läbi viidud, pole teada. Mingeid muid/uuemaid jooniseid pole silma jäänud. Tehnilistesse andmetesse on märgitud võimsuseks 600HJ 2400 p/min, või 550Hj 2000 p/min. Töömaht on 36 liitrit, kolvi käik 170mm, ja läbimõõt 150mm. Samas pole mainitud, kumma silindrirea kolvikäiguga on tegemist. Kepsude parasiitkinnituse korral on need teadupärast erinevad. Ühtegi kinnitust sellele, et antud mootor oleks kunagi mõne lennuki õhku viinud, pole leidnud. Küll aga oli see (või mõni versiooni variant) väljas 1936 aasta "Paris Aero Show" näitusel.
Võrdluseks on V2 mootoril töömahuks märgitud 38880 cсм, silindri läbimõõt on 150mm, kolvikäik 180/186,7mm üks/teine silindririda. Arendab 500 Hj 1800 p/min.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne