[mlsluik]

Olen ka ühe suve olnud rabas traktoristi praktikal. Mulle anti DT75. No oli aeg. Elasime ju sealsamas tööliste majas. Ka ööseti sai tööd tehtud ja tuletõrje valves oldud.
Päeval tööd tehes kuumenes traktor igast otsast väga üle. Jalgu toetasin kabiini põrandale (käigukast) kordamööda. Muidu ei kannatanud palavust välja.

Väga muhe lugemine...

DT 75-ga alustasin oma tööliskarjääri, kodus vahest ikka olin detuga mõnikord miskit toimetanud kuid sellega asi piirdus. Läksin rappa tööle, näidati masin kätte ja pojehhali!
Kõigepealt oli vaja mahlapudel kuhugi varjulisse kohta panna, istmealune tundus hea paik mahlapudeli hoiustamiseks- päike ei paista peale..
Paar tundi hiljem esimest lonksu võttes sain isegi aru et ega polnud miskit nii geniaalne panipaik, mahl peaaegu et kees juba kuumusest...käigukast on tõeline katel. Jälle targem. Kohe sai selgeks et kraavid on sügavad ja vesi neis külm, pudelile raskus külge ja põhja. Vanemad olijad, valdavalt "idamaalased", hoiustasid sama tehnikat kasutades "Saaremaa X" jms janukustutajaid.
Esimesed kolm päeva sain tunda kõike mida suudab üks vana sara DT pakkuda, iga tund üks ämber vett juurde, päevas 5l mootoriõli, kabiin vingust sinine, kärude vahetus raudkangi, toruvõtme ja kahe liipripaku abi ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Siis vabanes üks uus russ ja elu oli nagu lill... 12-16h sai tööd tehtud ja suvi möödus linnutiivul. Sügisel ostsin endale bumeri.. esimene auto millega sai julgelt teepeal sõita... Pool aastat hiljem täitus ka 18 eluaastat ning kätte sain juhiload
   


Elu ja olu sai nähtud rabas töötades piisavalt, kogemusi terveks eluks. Olulisem osa venekeelest sai ka omandatud just sealsamas rabas...

Sel ajal oli vanu olijaid tööl palju, päeva lõpus enamus neist ei suutnud suhelda ei eesti, vene ega mistahes muus keeles.
Seda, kuidas mees 75-e uksest välja kukub ja masinale meeleheitlikult järgi püüab roomata on hetkel suht naljaks meenutada, tollal aga oli see kurb tõsiasi, et masinad olid kõvad aga mehed jäid lahjaks.

Masinatest, üle +25C lõpetati kogumine keskpäevaks ära ning jätkati õhtupoole. Toimus ainult turba pööramine ning sedagi sai teha suht vaevaliselt. Termostaat sai kohe välja võetud, kaseoksaga sai radikat puhastatud ka keskmiselt 10-15 korda päevas... Kui tuul tolmu masina peale keeras siis oli natuke paha, tuli uksed-aknad kinni tõmmata ja ära kannatada kuni platsi otsani kus teistpidi tulles sai jälle värsket õhku masinasse lastud... Katuseluuki ei saanud üldse lahti teha, sealt tuli turvast sisse nii nagu keegi oleks labidaga visanud.
Mtz 820 oli ikka hea masin, pööramine toimus seitsmenda kiirega ning põhjagaas(õlikanister oli gaaasipedaali peal). Osavamad suutsid ka muidugi mõne mootori ära küpsetada aga sel juhul lihtsalt lollusest. Endal terve suve jooksul läks läbi üks genekas ja üks pihusti ots. Esisild oli koguaeg sees, päevast-päeva, nädalast-nädalasse.