[Mahno]

Mina olen keskkooli ajal kaks suve Turba rabas traktori peal töötanud. Esimene suvi vedasin enamuse ajast DT-75ga käru (täpselt sellist lintidega, nagu siin piltide peal, ainult et kõrgendustega). Transportööri all mööda turbavälja käru täis, siis raba äärde ja kast auna otsa tühjaks. Ja uuele ringile. Koormaks turbajunn (pressitud silindriline küttebrikett).

Teine suvi töötasin sama junni tootmisel, aga sõitsin vallitajaga, mis kaardi peale laiali pressitud junni valli ajas, kust eelpoolnimetatud transportööd teda laadis. Vallitajaid oli kaks tükki. Üks tööstuslik hüdromootoritega loodusõnnetus, mida DT75 vedas, aga niipea kui liiga kiiresti sõitsid või liiga palju junni muidu peale ajasid, oli labidatöö soolas, sest hüdromootor enam linti edasi vedada ei jõudnud. Teine kohalik leiutis koosnes peaaegu kahest omavahel kokku pandud DT75 raamist. Ühes otsas mootor, teises otsas taguripidi pööratud kabiin. Keskel lihtsalt....tühjus. Poolrippes taga jõuvõtuvõllilt ajami saav vallitaja.

Tol ajal töötingimused ei häirinud, aga tagasi mõeldes...tohutu tolm, vibratsioon, müra, palavus...Ainus asi mida kabiinis normaalselt süüa sai oli muna - ja seda tuli kiirelt süüa, sest muidu värvus ta pruuniks. Kõik muu maitses nagunii nagu turvas Uksed-aknad tuli pealttuult kinni hoida. See oli just see aeg, kus tulid esimesed valmetid....valmeti kabiin oli mugavam kui sõiduautol...vaike, pehme iste, konditsioneer, tolmukindel...paradiis ühesõnaga.

Ühel korral käisin buldooseriga lastel kännukorjamise plaati vedamas. Hoiatati et ära keera äkiliselt kui tera maast lahti on. Turbalükkamise tera on raske ja traktoril tõuseb tähik ja tagumine lindi osa maast lahti kui tera üleval on. Ma muidugi ei kuulanud, teisel pööramisel oli roomik maas ja ülejäänud päev kulus käepäraste vahendite ja joptvajumati abil lindi tagasi peale saamiseks. Lapsed vist olid rahul