10-02-2013, 01:17 AM
Nagu eelpool kirjutasin, sain masinaks DT 75e. Oli teine päris korralik ja suht uus traktor. Mingile poisikesele jäi ta seetõttu, et all olid tavalised lindid. No pidin sellega hakkama saama.
Muidugi oli masinal puudu aku ja starter. Nöörist pidin käima panema. Käivitusmootor oli ilmselt sandisti reguleeritud. Igastahes vihastasin ma peale ühe nööri ja ühe nööri otsas oleva pulga katki tõmbamist ja läksin mehhaaniku käest starterit küsima. Ei uskunud mu juttu käivitusmootori kohta, kuni ise käe haigeks tõmbas. Sain siis vajaminemad asjad ja elu nagu lill. Nii lill, kui see üldse rabas olla sai.
Huvitav oli tarktori tankimine. Umbes paarsada meetrit töökodadest raba poole oli mingi puidust osmik. Seal sees oli õlivaat ja osmiku taga suurem vaat. Õlivaadist lasid parasjagu niipalju õli, kui mootorisse vaja oli. Tankimine käis "poodium" pumbaga. Oli selline kangiga pump. Kui edsi tagasi liigutasid, tuli voolikust kütet. Liigutasid senikaua, kuni paak täis sai. Ei mingite liitrite mõõtmise, ega allkirja jama. Sõidulehest rääkimata.
Seal sain esimese praktika mootori põlemisõhu osas. Öösel, niiske õhuga, vuras traktro oluliselt kiiremini. See oli ka põhjuseks, miks vanemad traktoristid päeval magasid. Nende töö käis ööseti. Muidugi oli põhjuseks ka palavus. Küll mehed oleks vastu pidanud, aga traktor ei jaksanud selle kuumale vastu panna. Freesimine ja kogumine olid ka palju raskemad (traktorile) tööd. Kaarutada, vaalutada võis ka päeval.
Mäletan ka, et mehed olid kangesti hädas kogujate transportööri ülemise võlliga. Nagu känd sinna kopa vahele sattus, nii keeras võlli otsast jupi maha. Lõpuks treiti võllid tanki või tanketi torsioonvedrust. Siis sai ka turvast koguda.
Mul erilist teenistust polnud, aga poisikese kohta 180rubla kuus teenida oli ikke uhke tunne. Isa ja ema said tol ajal kahepeale kokku umbes sellise summa.
Vanemad traktoritid aga teenisid miskit 700-800rubla kuus. Palka jätkus ka selleks ajaks, kui juba ammu mehed jõid ja magasid. Lihtsalt ei tohtinud kõike korraga kirja panna, muidu oleks palk ikke väga "lõhki" läinud.
Palju teeniti ka mustalt. Tehnoloogia nägi ette kolm korda kaarutamist. Vahel aga kuivas turvas ka ühe kaarutamise korraga ära. Eks need kaks kaarutamist pandi kirja siis niisama. Mina kahjuks sellest osa ei saanud, una olin liiga "roheline" alles.
Muidugi oli masinal puudu aku ja starter. Nöörist pidin käima panema. Käivitusmootor oli ilmselt sandisti reguleeritud. Igastahes vihastasin ma peale ühe nööri ja ühe nööri otsas oleva pulga katki tõmbamist ja läksin mehhaaniku käest starterit küsima. Ei uskunud mu juttu käivitusmootori kohta, kuni ise käe haigeks tõmbas. Sain siis vajaminemad asjad ja elu nagu lill. Nii lill, kui see üldse rabas olla sai.
Huvitav oli tarktori tankimine. Umbes paarsada meetrit töökodadest raba poole oli mingi puidust osmik. Seal sees oli õlivaat ja osmiku taga suurem vaat. Õlivaadist lasid parasjagu niipalju õli, kui mootorisse vaja oli. Tankimine käis "poodium" pumbaga. Oli selline kangiga pump. Kui edsi tagasi liigutasid, tuli voolikust kütet. Liigutasid senikaua, kuni paak täis sai. Ei mingite liitrite mõõtmise, ega allkirja jama. Sõidulehest rääkimata.
Seal sain esimese praktika mootori põlemisõhu osas. Öösel, niiske õhuga, vuras traktro oluliselt kiiremini. See oli ka põhjuseks, miks vanemad traktoristid päeval magasid. Nende töö käis ööseti. Muidugi oli põhjuseks ka palavus. Küll mehed oleks vastu pidanud, aga traktor ei jaksanud selle kuumale vastu panna. Freesimine ja kogumine olid ka palju raskemad (traktorile) tööd. Kaarutada, vaalutada võis ka päeval.
Mäletan ka, et mehed olid kangesti hädas kogujate transportööri ülemise võlliga. Nagu känd sinna kopa vahele sattus, nii keeras võlli otsast jupi maha. Lõpuks treiti võllid tanki või tanketi torsioonvedrust. Siis sai ka turvast koguda.
Mul erilist teenistust polnud, aga poisikese kohta 180rubla kuus teenida oli ikke uhke tunne. Isa ja ema said tol ajal kahepeale kokku umbes sellise summa.
Vanemad traktoritid aga teenisid miskit 700-800rubla kuus. Palka jätkus ka selleks ajaks, kui juba ammu mehed jõid ja magasid. Lihtsalt ei tohtinud kõike korraga kirja panna, muidu oleks palk ikke väga "lõhki" läinud.
Palju teeniti ka mustalt. Tehnoloogia nägi ette kolm korda kaarutamist. Vahel aga kuivas turvas ka ühe kaarutamise korraga ära. Eks need kaks kaarutamist pandi kirja siis niisama. Mina kahjuks sellest osa ei saanud, una olin liiga "roheline" alles.