võrrid 2013 aastal
#61

No aga miks lubati siis teist silindrit. Võiks suurelt ja punaselt olla, et ei tohi kasutada teisi silindreid. Õnneks vaidlusalune pill piisavalt ei liikunud. Praeguste reeglite järgi pm peidaks karteri sisse ära ktmi mootori, silinder jääks välja ilusti ja olekski põhimõtteliselt esiotsa pill olemas.
Vasta
#62

täna viimane päev regada lagedi sõidule. rada proovitud ja superlux.
Vasta
#63

Tere
Küsimus võrrikatele.Kuna uus hooaeg tulekul ja tahaks natuke forseerida oma roosat võrri ja veits mugavamaks muuta (kuna iga ühele ei ole loodud pikki jalguSmile Kuna on uued reeglid siis minu küssa on kas tüdrukute klassis ei tohi siis plastik paaki olla ja delta velgi.
Tänan tähelepanu eest.
Vasta
#64

sul on huvitav probleem. niipalju kui mina tean siis võistlusmäärustik pole mullust muutund. ehk siis tüdrukutel kas stanu sääru või stanu hiinakas mootoriks, mõlemas võistlusklassis on raam vaba, mis hõlmab paaki ,sadulat,rattaid kui ka raami värvi. KÕIK ON VABA.
segadust tekitavad marginaalsed külakrossid ,mida korraldatakse nn abja reeglite järgi,seal siis mitmesuguseid piiranguid,mille mõistlikuse üle võib vaielda.
võistlusmäärustikud muidu vabalt kättesaadavad ja soovituslikult läbilugemise-teatvaksvõtmise võimalus kõigil olemas.palju jama tekitavadki sellised subjektid ,kes reegleid ei taipa lugeda, aga sõita tahavad; pahatihti tuleb siis korraldajal otsustada,et mis saab ja kannataja pooleks jäävad pahatihti korrektsete võistlusrataste omanikud.
niiet loeme reegleid , kirjaoskus olla meie riigis päris heal tasemel.
Vasta
#65

standard klass.... kui sai veel aktiivselt võrrivõistlustel käidud ja karikasarja sõidetud, siis sõidu tegi mugavaks just see, et masinal olid korralikud ketaspidurid, millega sai kurvis pidama ilusti.
Originaal raamil, ratastel too trummelpidur ei pidurda aga küll mitte midagi mu meelest, sõitmine muutub päris jamaks, kui ei saa hoogu korralikult pidama, st võiks olla lubatud ratastel ketaspidurid, saab rummu aind ära vahetada või ka originaal rummule ette panna ketaspiduri.
Mootoripoolest... aus olla siis ei teagi hetkel, mis seal standard klassi mootorites tehtud on, kuna pole suhelnud eriti võrrisõitjatega ja mõnedel üksikutel võistlustel käinud ainult. Mootorisisene reed valve annab alumist otsa pigem juurde, lõpp kiirust aga mitte ja minumeelest see väga ei anna nagu seda perfi juurde, et peaks ära keelama.
Tavalise standardmootori saab päris hästi käima lihtsa vaevaga... teine keps, karpa, väntvõlli kestvuse muutmine, silindri forsseerimine, korralik kolb jne jne jne jne.....
Abja klubi noortel liikmetel nagu puuduks huvi selle tegelemisega, vanemad liikmed jah oskavad mootoreid ja raame korralikult teha aga pole enam seda viitsimist ja aega võrriga jamada, kuna sellega on päris palju vaeva nähtud aja jooksul. Nooremad liikmed kui teevad, siis teevad väga "pornolt".
Mootoril pannakse süüde lampi peale, mingi suvaline kolb koos rõngastega sisse jne ja siis välja "proovima". kas läheb käima või ei, kui läheb siis valmis ja vsjo. Kui nüüd näidata talle mis vaja teha ja kuidas, siis öeldakse, et pole vaja ja käib nii küll, no vot mida arvata sellisest suhtumisest... Üldiselt enamus ei tea võrri mootori tööpõhimõttestki, niiet ärme hakka nüüd rääkima, et nad forsseerima hakkaksid enda mootori. Kui teha kellegile korralik mootor peale, siis ma arvan see lastaks lihtsalt kokku kuna ei osata seda hooldada korralikult.
Abja klubis tegemine pole eriti lux, kuna on ruumipuudus ja mootorit eriti ei saa seal teha kui üks käiab, teine lihvib relakaga ja kolmas puhastab lauda suru õhuga. Ja eriti pole viitimist päev otsa seal tegutseda kui mingi 6 venda ümber ringi ajab mingit häma suust välja, niiet luksusest pole mõtet rääkida
Vasta
#66

no jah, kõik see on ju õige ,jääb ainult segaseks mida tahad sellega öelda.
naljamehed ütlevad piduri kiiruse surma olevat, samas ilma toimiva piduritta kiiresti sõita ei õnnestu, kui tegu pole just veerandmiili kiirendusega.
mootorid toimivad tõesti väga vingelt, olen isegi pisut mures. kindlasti ei ole tegu vanahea läbiproovitud retseptiga, kõik augud pimesi võimalikult suureks teha ja siis imestada, et käima ei kipu minema.seal pisut peenem teadus taga, ennemini tehakse paljud avad ja ruumid väiksemaks, värgid raskemaks,mitte kergemaks, kaalutletult mitte umbropsu.
noorus oli hukas juba vanas roomas, seal pole muutust märgata. nad on tõesti ludrid ,lausa mõtlemisvõimetud tunduvad tihtipeale , millegi omakäeliselt valmistamisest pole mõtet unistadagi, käteosavuselt võiks enamikku võrrelda Homer Simpsoniga ,kuid pealehakkamises jäävad nad sellele kollasele kaugelt maha.
ise olen oma hoolealustele katsunud võimalikult toimiva tehnika valmistada, olemasolevate vahenditega ,et mingisugunegi sõidurõõm ja võistlusmoraal üleval hoida. ÜKS MEES PIDI SIIN SÕITMA KAH TULEMA.
Vasta
#67

Keegi oskab kosta kui täpselt Abjas standard klassis reegleid taga aetakse?
Peab kindlasti olema võrri esikahvel ja ratas või lähenetakse ka loomingulisemalt nagu Valgas, kus said kõik siiski peale?
Tahaks minna Abja Õunaaiale kahekesi aga pole võtta ratast ja kahvlit omale nii kähku.
Vasta
#68

(15-07-2013, 23:19 PM)2715 Kirjutas:  Keegi oskab kosta kui täpselt Abjas standard klassis reegleid taga aetakse?
Peab kindlasti olema võrri esikahvel ja ratas või lähenetakse ka loomingulisemalt nagu Valgas, kus said kõik siiski peale?
Tahaks minna Abja Õunaaiale kahekesi aga pole võtta ratast ja kahvlit omale nii kähku.
sellisele küsimusele vastas üks korraldaja(nimesid nimetamata) telefonis, et mis kohapeale sa konkureerid, kui oled esiotsa püüdleja siis võib pärast jagelemiseks minna. kui oled teise esseloni mees , siis savi.
pole kül ise abjas käinud enam, kuid tundub ,et Tarmo on pehmemaks muutunud. nii puht isiklik mulje.
Vasta
#69

kui vaatad talvise abja sõidu videot , näed seal sõitmas pilli ,millel pit-i ots ja paak ,mis mõlemad peaksid olema reeglite ga mittekooskõlas , järeldused tee ise.
Vasta
#70

Kurat, ma pole küll kunagi võistlema ise jõudnud, aga olen nii mõnigi kord raja kõrvalt vaadanud.

Mind häirib natukene see odav narriteema võrride üle, nagu seda on iga aasta sõmerpalus.

Äkki üritaks leida kuldse kesktee, moodustaks n-ö Võrrivõidusõidu kommitee, sisaldaks iga koolkonna esindaja, nii sakust, abjalt, kestvussõidumehed jne jne. Asi võiks välja näha kui ametlik juhatus ning tegeleks ka karikaetappide korraldamisega. Kui ma kunagi ammustel aegadel võrrivõidusõidust tehnikamaailmast lugesin armusin ära sellesse, et võistlused toimusid kardiradadel, nüüdseks polegi vist väga ühtegi etappi mis toimuks kardirajal. Minu teada on eestis neli vägagi korraliku kardirada, kus saaks korraldada neli karikaetappi, kõik vahepealsed võistlused võiksid olla kas lisasõidud või mõni neist ka olla karikaetapis. Reaalselt võiks kogu see seltskond ühe korra kokku saada. Panna paika klassid ja seega ka klassireeglid. Ma ei saa aru miks toimub mingi ilkumine ainult standard klassi üle, pole näinud ühtegi viidet open klassile, et seal mõne venna võrr käib kuidagi liiga kiiresti.
Võtsin kätte ja kirjutasin valmis kolm klassi Standard, Standard Open Ja Outlaw Open. Siia saaks samahästi sisse mahutada ka hiinakad ja korvid. ätsin korvid nimelt välja hetkel, kuna ei näe, et nendega väga probleeme oleks aga kui vaja siis nt Hiina standard/standard hiina open/outlaw hiina open, korvi puhul näiteks standard/korvi standard open /Outlaw korv.
Aga andke vabalt tagasisidet ja eeldan, et jääte ikkagi härrasmeesteks, mitte ei hakka igast s*taga loopima


http://www.upload.ee/files/3480620/Vorri....docx.html

Ma pakuks välja just sellise variandi, sest see annab algajale võrrihuvilisele võimaluse kuhugipoole areneda. Standard klassis suht puudub igasugune "tuunimine", seega on kiirused väiksed ja toetutakse suuresti oma enda sõiduoskusele. Kui poisiklutt või tütarlaps natuke kasvab ja viilimine juba omal ka välja tuleb saab mõõtu võtta standard openis, kus sisuliselt on viilimine lubatud. Ja kui standard open ka enam pinget ei paku ja tahaks juba suurte poistega mõõtu võtta, siis on selleks outlaw open klass kus on sisuliselt juba kõik lubatud.

Mainiks ära, et võistlejate vähemuse saab ära lahendaa sellega, kui standard ja standard open üheeaegselt rajale lastakse, sest neil on eraldusmärgistena erinevad numbrialused ning nende abil saab neid identifitseerida.
Vasta
#71

Vaatasin küll, et ei võta sõna enam reeglite osas aga mainin ära, et see esimene standard tuleb kalleim võistlusklass läbi aegade kui sõita kohtadele 1 kuni 5.
Ja kust võetakse need 38mm kolvikäiguga vändad?
Võrril on ikka 40mm olnud aegade algusest(+-0,15mm kõikumist).
Vasta
#72

tervist tõnis. kunagi ammu kui võrrivõidusõidu juurde tulin jälgisin huviga sinu tegemisi, edaspidi ,teadmiste kogunedes ,D-mootorite alalt, enam nii huvitav polnud. aastad läksid. vist alles teisel aastal jõudsin karikasaajate hulka,reaalselt. vot kui tulemust oli mingisugust ette näidata, siis hakkasin ka vaikselt sõna võtma, avalikult. seestpoolt olen sakus koguaeg uuristanud, Virksile närvidele käinud, et asju vähe vabamaks ja arukamaks saada.
no lätlastest oleks vaja eeskuju võtta, kuid mitte üksühele ,kuna masinaklassid liiga erinevad.meil rajad väga korvidele keskendunult valitud.
lätis korve klassina pole, on paar naljameest, kes sõmka tüüpi üritustel vahest osalevad.
sul sääru juba sõidab või ,et reegleid tahad muutma hakata? millegipärast on reeglitegijateks need ,kes ise millegipärast sõitudel harva figureerivad. on teoreetikud ja praktikud, ühed sõidavad ,teised jahuvad niisama tühja.
kuna kestvussõidul sel aastal ei osalenud, erimeelsuste tõttu teoreetik-korraldajatega, siis sellest pikemalt ei räägiks. kuuldavasti tänased eestvedajad on uusi väljakutseid otsima minemas, ehk läheb sealgi asi lõbusamaks.24h üritus on inimkadudetta lõpuni veetud,kuigi vähe probleeme oli olnud. pole jällegi minuasi sellest jahuda.
mis ma sulle öelda tahan- tule sõida, võida,nende reeglitega,mis olemas ja vot siis oled volitatud muudatusettepanekuid tegema ning kritiseerima.
mitte pahapärast, lihtsalt neid ilmataustata targutajaid ja virisejaid kolepalju. mul soovitavad juba kolmanda kriitilise posti järel ise võidusõit korraldada, tavaliselt.soovitajateks muidugi tüübid ,kes mingist progressist ja konkurentsivõimelistest mootoriest huvitatud pole. ometi oleks võimalik reegleid pisut järgiandes palju odavaid hobujõude leida, liig puritaanlikud piirangud viivad mootorivalmistamise kulud hullusti üles.
Vasta
#73

No tere, tere. Jah, peab tunnistama, et oma kõigi võrri ehitus aastate juures ei ole ma kordagi rajale jõudnud. Eks seda on tinginud nii oskamatus, rahapuudus, tööriistade/vahendite puudumine ja minu enda ambitsioonikus teha kõik oma ideed teoks ja alles 100% valmis masinaga rajale minna.

Aga kui tulla nüüd tagasi nende reeglite juurde, siis ma postitasin need siia selleks, et me tuleks üksteisemõistmisele ja arusaamisele. Pole ju vaja ühise eesmärgi nimel rühkida 10met erinevat viisi. Reeglid igal võistlusel osalemiseks võiksid olla ühesed ja arusaadavad, võimalikult vähe halli alaga. Kui ma nüüd aus olen siis ma leian, et minu pakutud lahendus leiab natukene paremini ühist keelt kõigi kolme erineva tüübiga mis eestis toimub.

Kuigi nagu sa ütles, ma ei ole veel kordagi rajale jõudnud ning üritan siin reegleid kehtestada, niiet suhtuge nendesse kui kõrvaltvaataja soovitustesse. Mina, nagu kõik teised tahan, et võrrivõidusõidu sari kestma jääks ja tuleks noori inimesi peale.

(31-07-2013, 15:45 PM)2715 Kirjutas:  Vaatasin küll, et ei võta sõna enam reeglite osas aga mainin ära, et see esimene standard tuleb kalleim võistlusklass läbi aegade kui sõita kohtadele 1 kuni 5.
Ja kust võetakse need 38mm kolvikäiguga vändad?
Võrril on ikka 40mm olnud aegade algusest(+-0,15mm kõikumist).

Vabandust, minu viga. panin need arvud suht mälu järgi. Reeglites on palju asju mis vajaksid täpsustamist.
Aga mind huvitab just see, kuidas nende reeglite üldmulje rahvale tundub? Kas paistab olevat mingisugune kuldne kesktee kõigi kolme eri reeglitehunniku vahel? Ja mispärast ta kõige kallim klass tuleks?
Vasta
#74

ma arvan,et kestvuse reeglid muutuvad saku sarnasteks järgmisel hooajal, sellega olid nõus ka kõigesuuremad konservatiivid juba käesoleva hooaja jooksul. lihtsalt keset hooaega pole võimalik reegleid muuta.
tegelikult hiina50 vänt ongi 38 käiguga, võimalik openisse istutada.
et miks läheb hästi piiratud võimalustega mootori ehitamine hirmus kalliks?
no kuidagi tuleb mootor ju käima panna, kui tavapärased ja odavalt tehtavad toimingud on ellimineeritud ,tuleb leida muid lahendusi, paljud asjad tuleb nullist uuesti teha,või misiganes ,metallitöö on lihtsalt päris kallis, kui seda sisse osta. suva treial keerab veel tuksi ka pooled asjad. kui teed ise kõik asjad,kulub tööle arvestatav aeg,mis paljudel maksab, või seda lihtsalt pole. kui nüüd olekski isetegija kel aega ,oskuseid ja vahendeid, siis uute lahenduste väljatöötamise arendustöö käigus tuleb tihtipeale asju uuesti ja uuesti teha, et soovitud tulemuseni jõuda ja mingilmääral konkurentsis olla.momendipraktika siis- olemas mees ,kes teeb mootoreid ,mis reaalselt sõidavad ja võidavad, nii meil kui lätis, kuid hea asi ei saa olla odav. siiski on ilmne ,et odavam on osta valmis sõitev toode, kui hakkata seda ilma oluliste teadmiste ja metallitöö võimalust ise tegema. eriti kui tuleb teha asja ebaloogiliselt, sest reeglitegijad on disskusioonide käigus mootoriehitusest niipalju aimu saanud,et oskavad mootori tööks vajalikud asjad ära keelata.
nii on see käesoleval hooajal kestvussõidus.
mis mulle asjajuures ei meeldi, on et isetegijal kaob võimalus konkurentsis püsida, kuigi väidetav õilis eesmärk peaks olema vastupidine
Vasta
#75

(31-07-2013, 18:12 PM)t6niz Kirjutas:  Vabandust, minu viga. panin need arvud suht mälu järgi. Reeglites on palju asju mis vajaksid täpsustamist.
Aga mind huvitab just see, kuidas nende reeglite üldmulje rahvale tundub? Kas paistab olevat mingisugune kuldne kesktee kõigi kolme eri reeglitehunniku vahel? Ja mispärast ta kõige kallim klass tuleks?

Miks tuleks kalleim?
Kui ma ei või silindrit parandada, siis ma pean kokku otsima piisavalt silindreid et saada omale soovitud valuga, soovitud akende kuju ja kõrgusega silinder, mis läheb tõesti hästi ja see võib olla 1 sajast näiteks meelevaldselt üteldes.
Alla 15 eur pole reaalne omandada mingitki silindrit mida sünniks tarvitada sõitmiseks.
Küll aga on praegu see konkreetne silinder mis peal ostetud selle summa eest, parandatud ja läheb samuti kui see üks mis on trehvanud ideaalne ja selliseid on mul olnud üks, mis jõudis kolme inimest vedada aga siis ei teadnud sest asjast ja läks hukka.Nüüd vaatan sellele otsa ja imestan, et ideaalne töö tehasest.
Keps peaks olema esimeste D4 mootorite lehtkeps, mis on ideaalne töö juba tehasest kuna on pm. käsitöö.Selline on omalgi sees ja selle saamisel pole isegi raha vaid juhus määrav.
Gaasijaotusfaase on mõtetu piirata, kuna neid on trehvanud praagina ja ka muidu tulema tehasest vastavalt fantaasiale ja ei kujuta ette et neid jõuaks vajaliku täpsusega mõõta keegi.
Sama lugu on surveastmega.Neid on ka trehvanud seinast seina ja milline on see õige?
Karburaatorite läbimõõt kõigub ka väga suurtes piirides ja kui ma tulen peale algse D4 karburaatoriga, mis on puuritud avaga ja siis kes ütleb palju selle algne mõõt oli ja et tehases puur ei murdunud ja jämedamaga ei lastud edasi?
Ilmselt läheb pisut aega ja ilmuvad välja mootorid, mis käivad sama kõvasti või kõveminigi kui praegu aga ei maksa enam mitte 500 eur vaid juba 800 eur ja vastavad neile tingimustele.
Eelkõige aga kes sellist hulka asju kontrollida jõuab ja kaua see aega võtab?
Vasta
#76

(31-07-2013, 19:54 PM)2715 Kirjutas:  
(31-07-2013, 18:12 PM)t6niz Kirjutas:  Vabandust, minu viga. panin need arvud suht mälu järgi. Reeglites on palju asju mis vajaksid täpsustamist.
Aga mind huvitab just see, kuidas nende reeglite üldmulje rahvale tundub? Kas paistab olevat mingisugune kuldne kesktee kõigi kolme eri reeglitehunniku vahel? Ja mispärast ta kõige kallim klass tuleks?

Miks tuleks kalleim?
Kui ma ei või silindrit parandada, siis ma pean kokku otsima piisavalt silindreid et saada omale soovitud valuga, soovitud akende kuju ja kõrgusega silinder, mis läheb tõesti hästi ja see võib olla 1 sajast näiteks meelevaldselt üteldes.
Alla 15 eur pole reaalne omandada mingitki silindrit mida sünniks tarvitada sõitmiseks.
Küll aga on praegu see konkreetne silinder mis peal ostetud selle summa eest, parandatud ja läheb samuti kui see üks mis on trehvanud ideaalne ja selliseid on mul olnud üks, mis jõudis kolme inimest vedada aga siis ei teadnud sest asjast ja läks hukka.Nüüd vaatan sellele otsa ja imestan, et ideaalne töö tehasest.
Keps peaks olema esimeste D4 mootorite lehtkeps, mis on ideaalne töö juba tehasest kuna on pm. käsitöö.Selline on omalgi sees ja selle saamisel pole isegi raha vaid juhus määrav.
Gaasijaotusfaase on mõtetu piirata, kuna neid on trehvanud praagina ja ka muidu tulema tehasest vastavalt fantaasiale ja ei kujuta ette et neid jõuaks vajaliku täpsusega mõõta keegi.
Sama lugu on surveastmega.Neid on ka trehvanud seinast seina ja milline on see õige?
Karburaatorite läbimõõt kõigub ka väga suurtes piirides ja kui ma tulen peale algse D4 karburaatoriga, mis on puuritud avaga ja siis kes ütleb palju selle algne mõõt oli ja et tehases puur ei murdunud ja jämedamaga ei lastud edasi?
Ilmselt läheb pisut aega ja ilmuvad välja mootorid, mis käivad sama kõvasti või kõveminigi kui praegu aga ei maksa enam mitte 500 eur vaid juba 800 eur ja vastavad neile tingimustele.
Eelkõige aga kes sellist hulka asju kontrollida jõuab ja kaua see aega võtab?
kaheksasajased on juba kohal.
Vasta
#77

Võimalik et ongi.
Ma sõidan vanarauaga ja pole mootorisse rohkem kulutanud kui 60 eur. pluss oma töö.
Vasta
#78

(31-07-2013, 20:14 PM)2715 Kirjutas:  Võimalik et ongi.
Ma sõidan vanarauaga ja pole mootorisse rohkem kulutanud kui 60 eur. pluss oma töö.
siis sulle kullasoon ju olemas, küll klienti jagub. isegi oleks huvitatud ühestkoma teisest operatsioonist,millega ma omavahenditega hätta jään. kahju et sa teises servas asud
Vasta
#79

(31-07-2013, 19:54 PM)2715 Kirjutas:  
(31-07-2013, 18:12 PM)t6niz Kirjutas:  Vabandust, minu viga. panin need arvud suht mälu järgi. Reeglites on palju asju mis vajaksid täpsustamist.
Aga mind huvitab just see, kuidas nende reeglite üldmulje rahvale tundub? Kas paistab olevat mingisugune kuldne kesktee kõigi kolme eri reeglitehunniku vahel? Ja mispärast ta kõige kallim klass tuleks?

Miks tuleks kalleim?
Kui ma ei või silindrit parandada, siis ma pean kokku otsima piisavalt silindreid et saada omale soovitud valuga, soovitud akende kuju ja kõrgusega silinder, mis läheb tõesti hästi ja see võib olla 1 sajast näiteks meelevaldselt üteldes.
Alla 15 eur pole reaalne omandada mingitki silindrit mida sünniks tarvitada sõitmiseks.
Küll aga on praegu see konkreetne silinder mis peal ostetud selle summa eest, parandatud ja läheb samuti kui see üks mis on trehvanud ideaalne ja selliseid on mul olnud üks, mis jõudis kolme inimest vedada aga siis ei teadnud sest asjast ja läks hukka.Nüüd vaatan sellele otsa ja imestan, et ideaalne töö tehasest.
Keps peaks olema esimeste D4 mootorite lehtkeps, mis on ideaalne töö juba tehasest kuna on pm. käsitöö.Selline on omalgi sees ja selle saamisel pole isegi raha vaid juhus määrav.
Gaasijaotusfaase on mõtetu piirata, kuna neid on trehvanud praagina ja ka muidu tulema tehasest vastavalt fantaasiale ja ei kujuta ette et neid jõuaks vajaliku täpsusega mõõta keegi.
Sama lugu on surveastmega.Neid on ka trehvanud seinast seina ja milline on see õige?
Karburaatorite läbimõõt kõigub ka väga suurtes piirides ja kui ma tulen peale algse D4 karburaatoriga, mis on puuritud avaga ja siis kes ütleb palju selle algne mõõt oli ja et tehases puur ei murdunud ja jämedamaga ei lastud edasi?
Ilmselt läheb pisut aega ja ilmuvad välja mootorid, mis käivad sama kõvasti või kõveminigi kui praegu aga ei maksa enam mitte 500 eur vaid juba 800 eur ja vastavad neile tingimustele.
Eelkõige aga kes sellist hulka asju kontrollida jõuab ja kaua see aega võtab?

No aga kui Sina tahad oma silindrit paremini käima saada ja viili anda sellele, siis selleks olekski Standard open klass, kus mootorisisene tuuning on lubatud. See tavaline Standard klass on sisuliselt ju ainult kestvussõidu standard aga see annaks võimaluse osaleda ka saku võistlusel. Juhul kui saku mehed julgeksid oma standardi ümber nimetada Standard openiks. Smile
Vasta
#80

(01-08-2013, 07:12 AM)t6niz Kirjutas:  No aga kui Sina tahad oma silindrit paremini käima saada ja viili anda sellele, siis selleks olekski Standard open klass, kus mootorisisene tuuning on lubatud. See tavaline Standard klass on sisuliselt ju ainult kestvussõidu standard aga see annaks võimaluse osaleda ka saku võistlusel. Juhul kui saku mehed julgeksid oma standardi ümber nimetada Standard openiks. Smile

Võiks küll sõita selles nn.openis, kuid kui mulle meeldib sõita selles standardis ja on veel viis isikut, kes nii mõtlevad ja pole ikkagi lootust midagi saavutada teistel kes ise ei oska teha ja sisse osta ei jõua seda tööd?

Pigem ma pakuks välja variandi, kuidas praegused tagaotsa mehed saaks pildil olla ilma midagi muutmata.
Nimelt lohutussõit.
Trennis võetakse aega ja starti saavad näiteks 10 sõitjat ja ülejäänud lähevad lohutussõitu, milles on võimalik saada pildile.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne