Ühe T-40'ne lugu
#41
Kiretu märkuse "sai puhtaks ja värvi alla" sisse mahub ikka ropp töö kõigest sellest rõvedast slürbist puhastamise näol. Kõva tunnustus!

Samas kuidas sa kõiki neid asju puhastad praegu külmakraadidega - praegu ju survekaga õues uhada ei saa?
Vasta
#42
(05-03-2013, 14:32 PM)Envir Kirjutas: Kiretu märkuse "sai puhtaks ja värvi alla" sisse mahub ikka ropp töö kõigest sellest rõvedast slürbist puhastamise näol. Kõva tunnustus!

Samas kuidas sa kõiki neid asju puhastad praegu külmakraadidega - praegu ju survekaga õues uhada ei saa?

Mootor on soojas garaažis. Enamus pesu on pintsel ja lahusti nii, et vahepeal lendavad tähekesed ümber peakolu. Kui juba ööbikuid kuulma hakkan, tuleb paus teha Big Grin Lahusti võtab kõvasti paremini ja kiiremini kui diisel. Kulunud on lahustit oma 30-40 liitrit ja kastitäis traatharju drelli otsa. Suuremad pinnad saab rellaka ja traatharjaga lasta aga ülejäänud on enamjaolt drell ja traathari.

Aga jah, ma pakun, et kui 8 tundi päevas julmalt minna anda, peaks kuuga ära tegema. Minul on kulunud 3 kuud õhtuti tegemist. Ja läheb veel veits.

Mutrite ja poltide puhastamiseks, lõikasin tulekustutile augu sisse ning keevitasin kaane peale. Sinna viskasin siis kõik need pisikesed, musttuhat jubinat, lahustit juurde ja treipinki ringi käima. Üks mootoririhm läks ka sinna sisse, et segaks paremini.

   

Alguses kartsin, et seal sees võib säde tekkida, siis oleks nalja saanud Big Grin aga ei miskit. Järgmine kord kasutan selle jaoks diislit siiski. Big Grin

Aga mutikad said puhtaks ja säravad nigu kulda. Nüüd saab mootori kasvõi valgetes kinnastes kokku lapata.
   
   
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#43
Kuidas on kogemusi leelisevannis pesemisega?Minul endal need kogemused puuduvad,kuid vähemalt jääb ära see "nuusutamine".Pikapeale on sellisel toksikomaanial ikka kindel mõju.Peale leelisega pesemist kipuvad küll asjad rooste minema ja kindlasti kõike ei sobi ka vanni panna,kuid pidi saama lihtsalt sodi maha lobistada.
http://www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#44
(05-03-2013, 17:53 PM)tammetonu Kirjutas: Kuidas on kogemusi leelisevannis pesemisega?Minul endal need kogemused puuduvad,kuid vähemalt jääb ära see "nuusutamine".Pikapeale on sellisel toksikomaanial ikka kindel mõju.Peale leelisega pesemist kipuvad küll asjad rooste minema ja kindlasti kõike ei sobi ka vanni panna,kuid pidi saama lihtsalt sodi maha lobistada.

Ei ole proovinud. Mis selleks leeliseks olema peaks?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#45
Tegin teema:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=43899
Vasta
#46
(05-03-2013, 18:48 PM)Janka Kirjutas: Tegin teema:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=43899

Väga hea. Kavatsen selle Plexu esimesel võimalusel ära proovida. Mul võimalik terve traktor üle plexutada. Kahju ainult, et ei saa survekat talvel kasutada.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#47
Sai siis karter ära puhastatud.
   

Krunt ja värv suure hurraaga järgi
   

Ja siis tuli meelde. Kurat... ma pidin ju karterisse õli jaoks tenni panema, et talvel vähe lihtsam oleks.
Mis seal ikka, mis sitasti, see uuesti.
Ma olin kunagi, ühelt vanalt boilerilt eemaldanud, koos keerme osaga, terve küttekeha. See läheks ju ideaalselt sinna karterisse õli soojendama.
   
   

Boileri küttekehal on kaks head omadust. Esiteks on seal sees kontroller, millega annab temperatuuri valida ja mis ei lase õlil üle kuumeneda.
   

Ja teine hea omadus on see, et vajadusel saab ta pesast välja tõmmata nii, et elektroonilise osa koos termostaadiga pistad endale taskusse ja küttekeha jääb ikka sinna süsteemi sisse. Paned avale klepsu ette, siis ei pääse tolm sinna sisse ning tööd tehes traktoriga ei ole ohtu, et seal midagi ära lõhud.
   

Parim asukoht oli kohe õlivõtturi kõrval, tegelikult ta ei olekski kuhugile mujale mahtunud.
   

Kuna karteri põhi on sealt kumer, pidin treima pisikese toru jupi ja lõikama boileri küljest ära keerme osa
   

Seejärel sai tehtud paberist toru šabloon
   

Šablooni pealt oli mugav kanda, õige nurk, torule peale
   

Toru jälje joonistasin karteri kaanele
   

Ja nüüd sai augustama hakata
   

Järgmiseks oli käes keevituse aeg. Toru õmblesin igaks juhuks kinni, kahelt poolt kaant, et õli läbi ei hakkaks immitsema. Meeldiv oli asja juures see, et värv pidas ilusasti keevitusest tekkivale kuumusele vastu. Nagu näha, puhastasin ma pinna ainult 1cm kauguselt.
   
   

Ning lõpuks, või õigemini järjekordselt, läks kaanele selga krunt ja värv.
   

Saaks nüüd traktori järgmiseks talveks sõitma kah Big Grin
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#48
Kas see mõlk peab vanni eesotsas olema ?
Tervitab Veteran.
Vasta
#49
(06-03-2013, 10:41 AM)Veteran Kirjutas: Kas see mõlk peab vanni eesotsas olema ?

Armid kaunistavat meest...

Ning ikka virisen - ei ole sel asjal sussklappi, on klapitõstehoovad (või klapitõsteõlakud, nagu mõnes allikas kirjas).

Suur töö on tehtudCool, mida ka kajastada viitsitakse. Aitäh!
Vasta
#50
(06-03-2013, 11:37 AM)v6sa Kirjutas:
(06-03-2013, 10:41 AM)Veteran Kirjutas: Kas see mõlk peab vanni eesotsas olema ?

Armid kaunistavat meest...

Ning ikka virisen - ei ole sel asjal sussklappi, on klapitõstehoovad (või klapitõsteõlakud, nagu mõnes allikas kirjas).

Suur töö on tehtudCool, mida ka kajastada viitsitakse. Aitäh!

Nende mõlkidega on jah nii, et las nad olla, lõppkiirust nad ei mõjuta ja nagu sa ütlesid, armid kaunistavad... Smile

Ega seal päris sussklappi ei olegi, lihtsalt üks ilus eestikeelne sõna, kenam sõna kui dekompressioonimehhanismi klapitõstehoovad. Ja tegelikult annab edasi ka arusaamise hoobade tööst. Ütleme nii, et tehniliselt väär sõnastus aga kõrvale hää kuulata Smile
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#51
(05-03-2013, 15:01 PM)viplala Kirjutas: Mutrite ja poltide puhastamiseks, lõikasin tulekustutile augu sisse ning keevitasin kaane peale. Sinna viskasin siis kõik need pisikesed, musttuhat jubinat, lahustit juurde ja treipinki ringi käima. Üks mootoririhm läks ka sinna sisse, et segaks paremini.



Alguses kartsin, et seal sees võib säde tekkida, siis oleks nalja saanud Big Grin aga ei miskit. Järgmine kord kasutan selle jaoks diislit siiski. Big Grin

Aga mutikad said puhtaks ja säravad nigu kulda. Nüüd saab mootori kasvõi valgetes kinnastes kokku lapata.

Väga hea mõte kusjuures, ei tea miks ise selle peale ei ole tulnud... Wink

Üleüldse au ja kiitus peremehele, hea lugeda et veel üks T40 uue hingamise saab.

Enda T40 oli sammuti kunagi suht nukras seisus, masin oli küll uus aga seismisega mootor kinni lastud roostetada jne... Kõik need etapid läbielatud ja siin nüüd hea lugeda Rolleyes
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#52
Mõlk karterivannis on ilmselt siis eelkäijate märk, kunagisest töörügamisest.
Seda vanni mõlki sõita pole keeruline, piisab kui korra saad miski suurem juurikas või kivi vanni alla kinni ja mõlkis ta ongi.
Mulle meeldib selle masina korrastamine hoolimata, sellest mõlgist õlivannis.Wink

Vasta
#53
Vahepeal suurt edasiminekut pole, võibolla isegi veits tagasiminekut. Nimelt sai valitud, RAL'i järgi, teise firma punane ja asi läks vett vedama. Nu ei olnud see sama toon. Seega pidin kõik jupid uuesti üle värvima. Tulemus sai tunduvalt parem muidugi. Nüüd on mootor ehtne Ferrari punane Big Grin

Mässatud sai ka õlifiltriga (ma tean, et ei ole filter Smile )
Siin ta on, suurem kultuurikiht eemaldatud juba aga traatharja pole ma talle veel tutvustanud:

   

Düüsid, mis peaksid kopsikut ringi ajama, olid nii umbes, et mul kulus tükk aega nende läbi torkimiseks. Samas, kui ma ta juppideks lammutasin, siis oli kopsik võlli küljes nii kinni , et tema keerlema panemiseks poleks nendest düüsidest nagunii kasu olnud, isegi kui õlisurve oleks kordi suurem olnud.

   

   

   

Lõpuks sai kõik puhtaks nühitud ilusasti, kaasa arvatud kopsiku sisemised pinnad. Nendest pindadest küll räägitakse, et ei pidanud tohtima väga piinlikult puhastada, aga no kuidas ma saaksin jätta sinna sisse seda kaasavara.

   

   

Kokku lapates pidid märgid kokku minema

   

Südant ei olnud, et teiste inseneride poolt jäetud memosid kustutama hakata, nii see tähtis sildike sinna jäi.

   

Teip peale, enne värvimist, ja lõplik tulemus oli kohe heldimust tekitav. Mul tuli praegu meelde, et ma ei ole seda isegi läbi veel lugenud. Eks ma viska pärast pilgu peale, äkki on midagi huvitavat seal kirjas.

   

   

   
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#54
Oh kurat need kevadtööd. Muudkui grilli ja joo õlut. Traktori tegemiseks ei jää üldse aega. Pole jõudnud veel mootoritki kokku hakata panema.

Vahepeal sai muretsetud ühed kalasaba mustriga rehvid ette. Momendil on pael veel 51'e pastlad. Vaja oleks ümber visata aga kuna ma ei ole enne kokku puutunud selle tööga, konkreetsete velgede suhtes, siis siit ka küsimus. Kuidas sellised rehvid veljelt maha saadakse ja jälle peale tõmmatakse? Kas selle tegevuse juures on mingid nipid, mida teadma peaks? Või tulevad nad heebli abil kergelt maha?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#55
Endal tahaks ka mtz50-le kalasaba rehvid panna. Kunagi toodud mingid sproti rehvid. Pidid olema vist gaz66 rehvid. Aga kui mtz rehve on kerge heeblitega maha võtta ja peale panna, siis neid 66 rehve on jumala võimatu peale panna, kuna nad on hästi kõvad ja ja velje vastu minev äär on väga paks. Mõtlesin et peaks mingi määrdega kokku tegema ja siis proovima aga kui asja ei saa siis peab töökotta viima ja laskma rehvi rekka pingis peale panna või siis tegema vitsaga veljele mtz sisu. Aga proovi äkki saab heeblitega maha. Algul peksa nurkrauaga rehv velje küljest lahti kui kinni on roostetanud ja kui ei tule siis leota seda rehvi ja velje vahet diisliga.
Vasta
#56
Alles hiljuti sa vahetatud t-16-nel tagumist rehvi ning veljelt maha saamiseks kasutasin paksu prussi, selle asetasin rehvile ning sõitsin kaubiku esimese rattaga peale. Tuli maha nagu lupsti mis siis, et oli teine seal veljepeal olnud juba mitmeid kümneid aastaid.
Vasta
#57
T16 rehve on jah suht lihtne vahetada kuna nad ei ole kõvad ja painduvad hästi niiet heelblitega saab lihtsasti vahetatud need. Sama lugu ka mtz rehvidega. Aga need veoauto (gaz) rehvid on väga kõvad ja ei paindu ka eriti. Ma arvan et need on pigem mõeldud vitsaga veljele aga kuna T40 velg ei ole vitsaga siis on neid ilmselt võimalik heeblitega karu jõuga peale kangutada või siis rekka pingis panna. Äkki keegi kaasfoorumlane on tegelenud gaz rehvide paigaldamisega traktorile ja oskab mõningaid nippe anda?
Vasta
#58
Endal russil hetkel eest rehvid maas, uued vajavad peale panemist, aga mis viga, ääred nii kõvad et ei taha hästi peale minna üldseSad Ei raatsi töökotta ka viia et seal peale paneks, prooviks ise veel kuidagi hakkama saada Toungue
Vasta
#59
(24-05-2013, 13:42 PM)raivo45 Kirjutas: T16 rehve on jah suht lihtne vahetada kuna nad ei ole kõvad ja painduvad hästi niiet heelblitega saab lihtsasti vahetatud need. Sama lugu ka mtz rehvidega. Aga need veoauto (gaz) rehvid on väga kõvad ja ei paindu ka eriti. Ma arvan et need on pigem mõeldud vitsaga veljele aga kuna T40 velg ei ole vitsaga siis on neid ilmselt võimalik heeblitega karu jõuga peale kangutada või siis rekka pingis panna. Äkki keegi kaasfoorumlane on tegelenud gaz rehvide paigaldamisega traktorile ja oskab mõningaid nippe anda?

Aga kas 66 rehv ei ole mitte 10cm (umbes...ei viitsi arvutada praegu) suurem läbimõõdust, kui t-40/50 oma? Kas nokk liiga püsti ei jää?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#60
(24-05-2013, 15:16 PM)Matuu Kirjutas: Endal russil hetkel eest rehvid maas, uued vajavad peale panemist, aga mis viga, ääred nii kõvad et ei taha hästi peale minna üldseSad Ei raatsi töökotta ka viia et seal peale paneks, prooviks ise veel kuidagi hakkama saada Toungue
Hädaga võib ju ääred vanaõliga kokku teha,tavott kõlbab ka. Siis on lihtsam kummi peale saada. Ja ilm on ka meite poolt....mida kuumem ilm,seda libedamalt peale läheb.Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne