01-11-2014, 23:45 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-11-2014, 23:47 PM ja muutjaks oli viplala.)
Nüüd siis saabus see kurb päev mil tööd jäid seisma. Mul on äärmiselt valus seda kõike garaaži nurgast pealt vaadata. Hinges on tühjus ja elu tundub mõttetu. Juba teist päeva kõnnin ahastades seinast seina, vahin külma plekki ja sülitan lakke. Mul on raske, hinges valitseb tühjus ja valu. Pisarad voolavad ojadena mööda õliseid põski alla. Tahaks midagi teha, kuid äng surub oma teravate küünistega mind põrmu. Tundub nagu keegi oleks mu ihust tüki lõiganud. Tundub nagu parem käsi oleks saatana poolt eemaldatud. Ma ei saa selle valuga hakkama, ma ei suuda enam... mu keevitus läks katki.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!