Marta!
#1
Asi nüüd sealmaal, et vaja ka uus teema teha. Lobitööd on tehtud üsna palju ja palju rohkem veel teha. Kõigepealt siis oma PÕKA nimest. Kuna palju lahendusi minu põkal, alates juba Multicari sillast, saab olema Tifti "Bertalt" laenatud ideedega ja tema "autori" intellektuaalse abiga, siis võiks ja peaks ka minu põka nimi kõlama sellele "sugupuule" sarnaselt. Niisiis, minu traktori nimi saab olema : Marta Smile
See on selline natuke arhailine nimi ja kuna ka enam-vähem kõik tulevase masina jupid saavad olema vähemal või rohkemal määral trööbatud, siis peaks ka selline nimi hästi sobima Big Grin. Pealegi tuli see nimi nii iseenesest ja ilma mõtlematta, et ju see õige nimi on Big Grin.

Olemas siis esialgu Multicari sild, kaks originaalvelge ja raamimaterjal. Algus seegi ...Big Grin.

Kardaanikinnituse juurest on laagril õrn lokse sees, ei tea kas annab laagrit koomale keerata või on läbi. Tihend on kindlasti õhtal. Difrilukk tundub, et töötab ilusti. Eks nüüd tuleb ka trumlid otsast katkuda ja pidurid üle vaadata.
Huvitav kas peaks selle silla seest ära ka pesema päris ?
Raamimaterjal 85x 215

Kui mõnel on huvi suuremaid pilte vaadata, siis panen ka lingi.
http://www.upload.ee/gallery/10598/Marta.html


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       
Vasta
#2
(08-03-2013, 01:33 AM)maitus Kirjutas: Niisiis, minu traktori nimi saab olema : Marta Smile
Kardaanikinnituse juurest on laagril õrn lokse sees, ei tea kas annab laagrit koomale keerata või on läbi. Tihend on kindlasti õhtal.
Tere tulemast "klubisse"! Nimi,muuseas, ei riku massinat Smile.
Berta tagasilla vedava võlli loksu ja lekkimist sai ka ravitud.Lõtku kui niisugust erilist küll ei olnud, see-eest tihend sai vahetatud.
Küllap lõikad maha ka silla originaalkandurid?

Vasta
#3
Tere.
Nimi on supper.Täna 8.märts.Big Grin
A.
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#4
Tänan aksel73, ju siis võib naistepäeva ka Marta sünnipäevaks nimetada Smile.

Tift, ma ei oska öelda kas hakkan kohe neid kinnitusi maha lõikama. Minu raamimaterjal on üsna lai ja võibolla hakkab differ lausa küsima ülespidist nurka..
Mul on sellel laagril ikka selline lokse küll, et ilmselgelt ei piisa ainult tihendi vahetusest. Ehk oskad mulle selle tihendi markeeringu öelda. Saaksin juba ilma lahtivõtmata otsida. Mida sa arvad, kas laager on läbi, või saab seda koomale keerata ..? Või selgub see alles lahtivõttes..?

Aa, veel üks asi. Mul oleks võtta ka Multicari esisild. Saaks kohe täpse laiuse ja tundub, et kui sild teistpidi keerata, siis annab ka kõrgust juurde. Ma aga kardan, et liiga vähe..? Kas sa, Tift, oled ka sellist plaani kaalunud ?
Vasta
#5
(08-03-2013, 02:35 AM)maitus Kirjutas: Tift, ma ei oska öelda kas hakkan kohe neid kinnitusi maha lõikama. Mul oleks võtta ka Multicari esisild. Saaks kohe täpse laiuse ja tundub, et kui sild teistpidi keerata, siis annab ka kõrgust juurde. Ma aga kardan, et liiga vähe..? Kas sa, Tift, oled ka sellist plaani kaalunud ?
Selle reduktori asja ma tõepoolest enam ei mäleta Sad.. Kui ma ei eksi, siis saab taldriku asukohta muuta. Sellega saab lõtku vähendada, ära ainult liiga tihedaks keera, õige väike "vabadus" peaks jääma. Tihendist samuti...kui lahti võtad, eks siis näed ise numbri ära, mu meelest oli suht kergesti saadaolev mõõt. Vat kahju, et ei dokumenteerinud niii täpselt tegemisi..a näe, oleks võinud Smile .
Esisillaga ongi nii, et sõltub kasutusalast. Kui ikka kartulit tahad mullata, siis oleks kõrgem sild parem. Kui mitte, siis pole ju vahet Smile . Kõrgus sõltub ka rataste suurusest...

Vasta
#6
Tänan Tift, tundus mulle endalegi,et see Multicari sild madalaks jääb. Kartulimuldamine on kindlasti plaanis. See on ka hea mõte, et peaks ära dokumenteerima kõik- seda võib tulevikus remondi jaoks hädasti vaja minna.
Eks peab selle silla lahti katkuma ja vaatama mis seal toimub, sellise külmaga ei taha aga midagi teha ..Smile.
Vasta
#7
(12-03-2013, 04:42 AM)maitus Kirjutas: Eks peab selle silla lahti katkuma ja vaatama mis seal toimub, sellise külmaga ei taha aga midagi teha ..Smile.
Külmataadi suhtes on sul tuline õigus! Big Grin A selle vastu leiab kah rohtu:
Kiire soojus
Igasuguse lõikumise suhtes on sul ka õigus - enne mõõda (soovitatavalt 9 x) ja siis alles lõika. See on praktikas läbi kogetud ja kui ikka rahvatarkust meeles pole, küll vitsad meelde tuletavad Big Grin ..

Vasta
#8
Mäletamist mööda oli reduktori otsa laager kaherealine, mida nõukaajal kusagilt võtta polnud ja enamus Multicare seisid aia ääres selle veaga. Eestis oli selline autobaas, nagu Tallinna Elamumajanduse Autobaas Katusepapi tn. 18. Tagasillad aga lagunesid sellepärast, et talvel ja suvel veeti neid trossiga käima, kuna polnud saada startereid ja eelsüüteküünlaid. Tagasilla blokiraator jäi ka tihti sisselülitatud asendisse.
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#9
(12-03-2013, 04:42 AM)maitus Kirjutas: Tänan Tift, tundus mulle endalegi,et see Multicari sild madalaks jääb. Kartulimuldamine on kindlasti plaanis.
...

Kui kartulivagude vahe on 70 cm, siis on ühe asjaliku vao harja kõrgus 22-25 cm. Kartulitaim ise talub kuni õitsemiseni painutamist hästi, kuid ilma selleta elab veel rõõmsamalt. Seega peaks sillatala alune vaba kõrgus olema ikka 30+ cm...

Väike vihje: 165R13 rehvi diameeter on üle 60 cm...Rolleyes

Sillatalast olulisem on vaomuttide tala - ka see peab olema piisavalt kõrgel. Sest vähe on rõõmu suurest kliirensist, kui muttide terava servaga vinklist tehstud raam kartulivarred ära laasib...
Vasta
#10
Eks pean siis arvesse võtma seda 30 + kliirensit. Tühja tööd ei ole mõtet teha muidugi, kui niipalju on selle töö jaoks vaja, siis niipalju tuleb see ka teha...
Laagri kohta ei oska veel midagi öelda, loodan, et ehk annab koomale keerata, Päris kolksu ikka ka sees ei ole, aga on silmaga aru saada, et ükski tihend sellist liikumist ei taluks. Difrilukk läheb vähemalt käsitsi hästi sisse ja hüppab ilusa klõosuga välja ka. Muud ei oska hetkel midagi öelda.
Sorgiks aga veel natuke seda hüdraulika teemat. Olen nüüd mööda venemaa saite tuulanud mis hirmus ja leidnud, et hüdrauliline jvv on täiesti tavaline asi. Aga jah tegu on alati aksiaal-kolb mootorite ja pumpadega. Tihtipeale kasutatakse ka lisapumpa eraldi selle süsteemi jaoks. Ma arvan aga, et see on suht mõtetu kui ma koos jvv-ga esilaadurit ei kasuta. Ei oskaks ette kujutada tööd kus seda tegema peaks. Pumba ma riskiks veel hammastega panna, kuna seda ei oleks keeruline asendada, aga moororit mitte. Kõigil neil süsteemidel on alati olemas ka õliradiaator ja paak ei ole kunagi kuigi suur. Kallis on see mootor küll, aga ehk õnnestub siiski kuskilt korras kastutatud saada. Kingseppadel praegusel aastaajal ka rahadega kitsas ..Smile. Mind võlub just sellise süsteemi ehituse lihtsus ja lollikindlus (nagu väidetakse, on see ikka väga kaua hooldevaba). Samuti ei tule hakata ehitama mehhaanilisi kaitsesidureid ja vedama kardaane ja ehitama neile pukke. Ülerõhu klapp kaitseb ilusti ülerõhu ja purunemiste eest.

Mõtlema paneb aga see, et millise mahuga h-pumpa kasutada ? Üldiselt on ju nii, et võrdse töömahuga h-pump ja h-mootor töötavad sama kiirusega, pole siis vahet kas on tegu 50 -se või 100 -se mahuga, ikkagi teevad need samapalju pöördeid, mis on suhtes põka enda mootori pööretega. Kas on aga mingi vahe mootori enda koormusele kui ta veab ringi suurema või väiksema töömahuga h-pumpa või oleneb see ainult h-mootori vastusurvest- töö raskusest ühesõnaga..? Ma ei tea kas mu küsimus on arusaadav.... Mingi loogika ju ütleb, et suuremal h-mootoril on ka suurem pöördemoment, seega ka suurem vastusurve h-pumbale ja mootorile. Samas jõuab suurema pöördemonmendiga mootor ka raskemat tööd teha. Teise loogika alusel peaks aga ülekantav jõud olema võrne, nagu pole vahet mehhaanilise ülekande puhul kardaani jämedusel. Aidake- ei saa aru- kiilub kinni ....Big Grin ???
Üks asi millest mul ka täit selgust ei ole, on see, et hürovedeliku vooluhulka ja seega ka h-mootori pöördeid on lihtne reguleerida voolupiirajaga. See eeldab aga seda, et vooluhulk keeratakse väisemaks kui on h-pumba tootlikus ja siis peaks ülesurve klapp pidevalt ületoodetud õli läbi laskma. ...- millest ma siin aru ei saa..??? Smile . Või käibki see nii ? Kui see nii lihtne on, siis tuleb teha h-pumba ülekanne mootorilt selline, et h-pumba pöörete arv oleks mootori optimaalse pööretearvu juures enam-vähem 530 +/- 15, või natuke suurem (selline pöörete arv jvv-le oli kuskil antud), rataste pöörlemiskiirust reguleeriks aga käiguga...- ja kogu moos Smile ?

Hr v6sa, kuidas kartulivarte kõrgus oleneb vao laiusest...? Kas nii nagu metsas, et tihedamalt kasvavad puud kasvavad kõrgemaks ? Big Grin Üldiselt on tõenäoline, et mu riistad ja vaovahed dikteerib rataste vahe, nii, et naabrimehele ma võib-olla teenust osutada ei saagi, seda enam et talude vahet on 1km ja teepeale ei tasu vist sellise riistaga tuiama minna Smile .
Vasta
#11
(12-03-2013, 17:57 PM)maitus Kirjutas: ...
kuidas kartulivarte kõrgus oleneb vao laiusest...?
....

See väide on tõestamata ja pigem sordiomane ... Aga mine tea ka.Rolleyes

Vaoharja maksimaalse kõrguse määrab varikaldenurk, mis harimisniiskel mullal on umbes 45 kraadi (sõltub jälle lõimisest ja niiskusest, olles vahemikus 40-60). Mida suurem see on ja mida suurem on vaovahe, seda kõrgema kuhila saab kokku ajada.Cool Mida kõrgem kuhuil (mahukam vagu), seda suurem saak sinna ära mahub enne, kui päike mugulaid värvima pääseb.

Kartul ei oska eriti piki vagu kasvada ja 0,7 vaovahega kipub 40+ t saak vaost välja piiluma.

Võrdluseks - meetrise vaovahe korral tuleb vao kõrguseks juba pea pool meetrit. Tõsi, siis soovitakse juba trapetsikujulist vagu ja mitte võrdhaarset kolmnurka. Kuid selle saavutamiseks on vaja šablooniga vaomoodustit.
Vasta
#12
Tõotab vist sama muhe lugemine tulla kui Tifti Vurr ja Berta. Kalendrisse vaadates pole põlluharimise aeg enam kaugel. Kavatsed kevadetöödeks abimehe valmis saada? Kas hüdromootori osas oled mõelnud hiinast tellida või mingid muud mõtted?
Vasta
#13
(12-03-2013, 18:57 PM)eu11 Kirjutas: Kas hüdromootori osas oled mõelnud hiinast tellida või mingid muud mõtted?
Soovitan soojalt omakandi metallikoskedega tutvust teha - sealt liigub vahel läbi ka selliseid asju, milledel kolbhüdromootoreid külges on. Praegase jaheda ajaga midagi targemat nagunii sul teha põle- loo suhteid! Tänapäeval liigub asi ikka samaviisi, kui vene mahvia ajal - tutvus ees ja raha taga Smile . Ainult soovitav on võtmekast kaasas hoida - hea endal võtta, ei pea kohalikke tüütama.

Vasta
#14
Tänan v6sa agronoomialoengu eest ..Smile . Tegelikult ka, ma olen ju maale ärakaranud linnamees ja üsna loll selliste asjade suhtes. Aga eks kõik on õpitav kui on olemas HUVI.
Selle h-mootori suuruse osas ei jää mul vist muud üle kui usaldada oma intuitsiooni ja seda ma ka tegin. Mõlesin, et kui ei taha kasutada väga suurt radiaatorit ja õlipaaki ja vältida seal sees purskkaevu teket, siis on 45-se mahuga mootor piisav. Saatsin Hiinasse ka hinnapäringu sellise mootori kohta:

http://www.alibaba.com/product-gs/712983...2FM80.html

Eks ma vaatan muidugi Tifti soovitusel ka koskede vahel ringi sest ega see hiinaasi ka uuest peast just poolmuidu kätte ei tuleks. Mingi sisetunne ütleb aga mulle, et see hiinakas ei pruugi sugugi halb asi olla. Minu Hiinast ostetud võtmekoopiamasin töötab igatahes laitmatult juba 2.5 aastat. Ja ilmselge on see, et praegu Hiinas toodetud aksiaal-kolbmootor on kindlasti kordades töökindlam kui vene 50 a tagasi toodetud Nš. Ja kui arvestada veel minu töömahtusid, siis kestab see tõenäoliselt minu üle. Parem variant oleks muidugi kohapealt poolmuidu vanarauahinnaga saada- tahtmine on taevariik.. Big Grin.

Kevadeks seda masinat kohe kindlasti valmis ei saa- sügiseks on aga unistustes küll plaan lõpetada. Eks kõik oleneb ka rahakotist. Odavate juppide otsimine võtab ilmatu aja ja energia ja polegi selge kas on odavam tellide uus hiinakas või mööda vabariigi koskede vahet bensuraha kulutada. Aga ootan hinna ära kõigepealt. Kui on kirves....ja kardan, et ka on, siis ei osta muidugi. Tegelikult olen ka saja euroga kasutatud h-mootoreid meie kuulutustest leidnud, aga no võta kinni mille sealt saad omale.

Kas see teema nüüd sama muhe tuleb kui Tifti "Berta", ei oska öelda, aga miks ta samas ei peaks tulema kui Tift mulle oma tarkused privaatvestluses ette kirjutab ja ma need siia copy-n Big Grin . Nii, et tänud kaasautorile- ei taha ma täit kuulsust endale ühti ja eks igal ühel siin on mingi kasulik näpunäide ja teadmine mida ära saab kasutada .. Smile. Uudne asi on muidugi hüdrauliline jvv ja tundub, et see on kõigile siinsetele foorumlastele uus teema.

Mootoriks tõotab tulla volvo sissepritsega bensukas. vist oli 1.8 l. Pidi töötama nagu kellavärk, aga kere ja puksid pidid nii läbi olema, et ei tasu parandada enam. Terve auto saan kahesajaga. Eks sealt saab siis ka rooli, istme ja mõned kellad ka. Võib-olla õnnestub kereplekkidest ka mingeid mootorikatte detaile välja lõigata. Ehk ka pedaalid lähevad loosi ja eks näis mis veel.Ülejäänud rauakola saab ehk koskedes ka väärtulikuma raua vastu välja vahetada. Võtta oleks vast ka üks 124-se Mercu diisel, aga mulle imponeerib rohkem ära kastuada esiveolise diferensiaali nagu Tifti Bertal ja leidsin veel ühe sellise:
http://www.youtube.com/watch?v=ZEWebvUGdDg
Sellel riistal küll puudub hüdro aga mulle meeldib disain ja kui sinna peale veel mootorikate aretada, siis võib päris kena olla. Samuti on näha, et kui ära jätta pikk käigukast, siis peaks sinna vehele lahdasti mahtuma reversikast ja 66 aeglustiga vahekast. Siis ei peaks jõupuudust olema.
Selle 66-e vahekasti kohta veel selline küsimus. Seal on kohakuti selle kohaga kukohast läheb ette esimene kardaan, teiselpool vahekasti kaan. Kas on võimalik see kaan maha võtta ja sinna hoopis panna see kardaaniots mis ettepoole läheb ja esimene sama kaanega kinini panna ? Kui see on teostatav, siis saaks Marta veel ühe jvv-i , mis töötaks sünkroonis ratastega ja seda oleks kartulikülviku jaoks hea ära kasutada.

See hüdraulikaga jändamine tekitab hulgaliselt kiusatusi..- juba tahaks ka igsugu presse ja puulõhkujaid ka ehitama hakata...Big Grin !!!
Vasta
#15
http://www.youtube.com/watch?v=ZEWebvUGdDg
Kaks asja , mis selest videost kohe kõva häälega naerma ajas olid paralleelvarda reguleerimine ja see Big Grin lasteiste...
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#16
Parallelvarras on jah tehnikaime ..Big Grin, aga istme kohta ei oska mina küll midagi halba öelda, mis sulle ei meeldi selle juures..? Smile. Seal oli neid imelisi asju veelgi, näiteks tundub, et rippsüsteemi ülemised kandurid on tuugalt kinni keevitatud-kuidas seda üles-alla liigutada, sellest ma aru ei saa. Krutitakse vist neid reguleerimisvardaid iga kord Smile. Aga mulle meeldib just sildade, rataste ja raami proportsioon. Mootori detailid ei ulata ka raamist küljepoole välja ja see on eelduseks esilaaduri paigaldamisel. Muud ma ei vaadanudki eriti.
Vasta
#17
kõik meeldib... ei ole kuri ega kade...Big Grin sest ise sai ka nooruses "sakslase" poritiival istutud. Toungue
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#18
[quote='maitus' pid='306317' dateline='1363117296']
Kui see on teostatav, siis saaks Marta veel ühe jvv-i , mis töötaks sünkroonis ratastega ja seda oleks kartulikülviku jaoks hea ära kasutada.

Ära seda mõtet küll teoks tee. Kui peaksid rattad läbi libisema siis laadib kogu kartuli ühte kohta. Kartulipaneku masin saagu ikka veo oma ratastelt. Siis veel üks tähelepanek oma kogemusest, ära midagi enne maha lõika kui just muidu ei saa. Mine tea kuna vaja võib minna. Minu Katerpiller teenib mind 25 aastat ja mitu korda olen tänanud seda mõtet kui midagi muuta või juurde on vaja ehitada. Iseehitatud masin ei saa kunagi valmis, alati on asju mida vaja parandada või tugevdada. Üks asi veel, minu omal on hüdro nii ees kui taga ja 10-nene NS toidab ära väga hästi. Sentimeetripaksusest rauast esisaha nurga väänas kõveraks. Kõik sõltub hoovastikust.
Vasta
#19
(13-03-2013, 10:34 AM)valdy Kirjutas: Minu Katerpiller ?!

Isand Valdy "Katerpiller"? Mis uvitav massin? Rolleyes

Vasta
#20
(13-03-2013, 00:21 AM)h2rra Kirjutas: http://www.youtube.com/watch?v=ZEWebvUGdDg
Kaks asja , mis selest videost kohe kõva häälega naerma ajas olid paralleelvarda reguleerimine ja see Big Grin lasteiste...

Miks naerma? Enamus selle klassi traktoritest ehitatakse sellest, mis parajasti kuurinurgast kätte juhtub ja oma kohale sobib. Niikuinii ei hakka 10" rattaga sild kunagi saama sellist vatti, et hea keevituse ja viisaka terase ära murrab.

Lapseiste on aga väga tervitatav - vaid töökasvatus annab võimaluse lapsel inimeseks kasvada.Cool
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne