[maitus]

Niimoodi tehtuna, et pidama ka jääb, ei pruugi olla. Ning ikkagi jääb jätkamise koht purunemisaltiks.

Aa, ..seda küll. Me räägime natuke teineteisest mööda vist. Ma ei pidanud silmas seda, et pikendaks võlli, nagu Tift välja pakkus, aga hoopis seda, et pöörab sellesama võlli teistpidi ja olemasolevad nuudid hammasratta jaoks teeb pikemaks, nii, et hammasratta saaks teise võlli otsa nihutada. Siis jäävad nuudid ka võlli vabale poolele, aga mis see ikka segaks...
Muidugi ei ole ka see lihtne töö. Võll on tõenäoliselt karastatud ja enne freesimist tuleks seda järgi lasta ja pärast uuesti karastada. Ma tegelikult ei tunnegi ühtegi sellist meest kes sellega hakkama saaks. Peab onupojapoliitikat uurima hakkama ...

[Tift]

Ma pakkusin mõtte välja juhuks, et kui teistmoodi ei saa. See võll ei tohiks olla nii "ligipääsmatu" materjal, et freesitera teda ei võta Kui nii saab, siis see on täitsa viis!

[maitus]

Ma pakkusin mõtte välja juhuks, et kui teistmoodi ei saa. See võll ei tohiks olla nii "ligipääsmatu" materjal, et freesitera teda ei võta Kui nii saab, siis see on täitsa viis!

No "see" sinu väljapakutud variant, et olemasolev võll ümber keerata ja nuutidega midagi ette võtta, meeldib mulle rohkem jah... . Tahaks loota, et frees sinna ikka peale hakkab ja eks seda pinda võib peale lahtivõtmist ju viiliga kergelt silitada, et salgust saada...

[Tift]

T-16 esisild on kõrge. Ma ei visand just tollipulka peale, aga on ikka kõrge:

Madalamaks tegemine on tükk tööd. Samas - eks ta vaheltharimiseks sobib hästi.

[maitus]

Esisillal surem klirens kui tagasillal on üsna mõttetu ...pean minema mõnda isendit elsusast peast vaatama, et midagi arvata. Ehk on siiski võimalik midagi ümber teha...- valmis ja tugev asi ju iseenesest ..

[maitus]

Paneks jälle mõned mõtted kirja mis lume sulades pähe tulnud . Loodan et keegi midagi arvab..
Esiteks, et kuna mu raam tuleb jõhkrast 215x85 U-karbist, siis selline mõte, et keevitaks mõlemale raamipoolele sellele karbile meetri ulatuses kaane peale, saades kaks mahutit. Need ühendaks omavahel toruga, kuskile keevitaks veel toru, mis ülespoole läheb ja millel punn peal on ja nimetaks selle süsteemi kokku : ÕLIPAAGIKS ...

Nii saavutaks sellise asja et tagasivool läheks raami ühe poole sees olevasse mahutisse ja sealt voolaks ta läbi suuremat sorti toru (või kahe toru) teise raami sees olevasse mahutisse ja sealt siis jälle süsteemi tagasi. Saaksin sedasi hulga õli jahutavat pinda ja pääseksin sedasi ehk õliradikast või suurest õlipaagist. Ilma neid paake ühendava toruta oleks siis paakide kogumaht 32 L. Võibolla võiksid need reservuaarid veel väiksemadki olla..? Tuletan meelde, et hüdraulist jvv-i ei ole plaanis teha praeguse seisuga , ainult esilaadur ja rippsüsteem.
Eriti tahaks kuulda Hr tammeonu kommentaare, sest tema teab õli kuumenemisest kõike.. - ma ei ütle seda irooniaga- vastupidi, võtan su juttu väga tõsiselt ja mehhaniline jvv on suuresti sinu propaganda tagajärg .

Siis on veel selline mõte, et milleks sellel traktoril neid mootoripatju vaja on...pole neid ju ühelgi traktoril mis ühes tükis tehtud on..? Kui jätaks ka need asjad hoopis ära, jääks palju tööd tegematta ja lihtne oleks õlipump mootori kõrvale puki otsa panna.
Millised oleksid tagajärjed teie meelest, kas väristaks midagi puruks pikapeale..? Kuskile kardaanile võib ju ka kummileevendi vahele panna, et mingit järsemat tõmmet siluda..

[valdy]

Siis on veel selline mõte, et milleks sellel traktoril neid mootoripatju vaja on...pole neid ju ühelgi traktoril mis ühes tükis tehtud on..? Kui jätaks ka need asjad hoopis ära, jääks palju tööd tegematta ja lihtne oleks õlipump mootori kõrvale puki otsa panna.
Millised oleksid tagajärjed teie meelest, kas väristaks midagi puruks pikapeale..? Kuskile kardaanile võib ju ka kummileevendi vahele panna, et mingit järsemat tõmmet siluda..
[/quote]
Mina jätaks padjad ära, see rohkem nagu autode teema. Endal lihtsam. Õli koha pealt seda et mul on puulõhkuja 110mm silindriga ja 15L paak. Suvel võtab mõne tunniga paagi särtsuma, 3kw mootoriga. Targemad oskavad ehk arvutused lisada. Ja sellise isetehtud paagi puhul peab mõtlema sellele et sealt mingit sodi süsteemi ei satuks, filter kindlasti vahele. Aga kui ta imemise poole peal on siis ma ei tea kuidas ta süsteemile mõjub.

[Tift]

filter kindlasti vahele. Aga kui ta imemise poole peal on siis ma ei tea kuidas ta süsteemile mõjub.

Imemise poole peale ei soovita , kuigi kasutatakse nii- ja naapidi. Enamuses siiski tagasivoolu peal.
On vähe tõenäoline, et tavalisel traktoril, mis kasutab tavahüdraulikat taga ja vahest frontaalkoppa, õli meeletult kuumaks minema peaks. Ka NTZ-il on suhteliselt väike hüdropaak, väiksematel masinatel veel väiksemad.
Teise poole näiteks - Volvo L-120 rataslaadur, majandab frontaalkopaga või palgihaaratsiga, lõuad nii täis, et taguots püsib vaevu maas... masin ise ca 18 tonni raske. No vahetusega ei lähe hüdroõli üle 40 kraadi. On teine asi, kui näiteks mõne silindri kolvitihendid läbi lasevad - siis tõuseb temperatuur kiiresti .

[maitus]

Mina jätaks padjad ära, see rohkem nagu autode teema. Endal lihtsam. Õli koha pealt seda et mul on puulõhkuja 110mm silindriga ja 15L paak. Suvel võtab mõne tunniga paagi särtsuma, 3kw mootoriga. Targemad oskavad ehk arvutused lisada. Ja sellise isetehtud paagi puhul peab mõtlema sellele et sealt mingit sodi süsteemi ei satuks, filter kindlasti vahele. Aga kui ta imemise poole peal on siis ma ei tea kuidas ta süsteemile mõjub.

No kui juba kaks inimest peale minu ka veel nii arvavad, et võib padjad ära jätta, siis see on otsutatud- tänan .

Natuke teemast kõrvale minnes,.. siis on tõeliselt huvitav kuidas paljude inimeste teadmistest kokku tekivad ideed ja kombinatsioonid mida ära kasutada ja milledest kunagi mingi asi valmib. Sisuliselt on paljud masinad siin ikkagi ühistöö ja alati on hea kui keegi tuleb välja sellise teadmisega mis ei lase ülepeakaela ämbrisse asuda .

Huvitav mis pump sul seal lõhkujal on ja mis pöörded on..? Ma panustasin mõttes sellele, et metall on ju tunduvalt parema soojusjuhtivusega kui õhk ja ehk selliste paakidega mis on paksust rauast ja üsna pikad ja neid on veel mitu tükki, seega ka jahutuspinda rohkem kui ühel paagil. Lisaks veel pikad survetorud taha ja mööda esilaadurit. Ka neli silindrit milledel üsna suur pind on. Rõhku annab ju ikka 1 pump ühtemoodi ja neli silindrit jahutavad kindlsati rohkem kui puulõhkuja 1 silnder.....ma ei kujuta ette kas läheks kuumaks..? Kuidagi peaks saama ju selle ka välja arvutada. Sellistele paakidele ei ole ka keeruline raami keskosa suunas kasvõi ribid peale keevitada.
Selliste paakide tegemisel peab vast jah metalli täiesti haljaks laskma. Muidu on kohe rooste õliga lahti.
Mis vahe on , et kas filter on imemise või tagasijooksu poole peal ? Minu mõistuse järgi on ta nii või teisiti pumba imemise ja silindri (jagaja) tagasivoolu vahel ja õli voolamine peab olema mõlemas võrdne, muidu tekiks ju vaakum või surve ? Imemise poole peal jääks aga paagist tulev soga muidugi filtrisse kinni...
Selline küsimus kerkis veel pähe, et kas hüdrosüsteemi esmasel täitmisel ka mingeid nippe peab silmas pidama. On ju alguses kõik torud ja silindrid õhku täis..? Ma ei usu, et asi päris nii on nagu kaevus, et paned pumba kaevu ja ootad millal voolikust vett hakkab tulema... Mootorit ju vast ikka kohe käima ei või panna kui h-süsteem tühi on ?

[Tift]

Mis vahe on , et kas filter on imemise või tagasijooksu poole peal ? Minu mõistuse järgi on ta nii või teisiti pumba imemise ja silindri (jagaja) tagasivoolu vahel ja õli voolamine peab olema mõlemas võrdne, muidu tekiks ju vaakum või surve ? Imemise poole peal jääks aga paagist tulev soga muidugi filtrisse kinni...
Selline küsimus kerkis veel pähe, et kas hüdrosüsteemi esmasel täitmisel ka mingeid nippe peab silmas pidama. On ju alguses kõik torud ja silindrid õhku täis..? Ma ei usu, et asi päris nii on nagu kaevus, et paned pumba kaevu ja ootad millal voolikust vett hakkab tulema... Mootorit ju vast ikka kohe käima ei või panna kui h-süsteem tühi on ?

Vahe on. Hüdroõli paagis ei tohi sul soga olla! Selle hoiab lugupeetud maitus kenasti puhtana . Nagu ennist ütlesin, kasutatakse nii ja teistpidi, kuid siis on erinevad filtrid - imemise poolset ei panda tagasivoolule ja vastupidi. Kuid...ütlen sulle veelkord - tavaliselt on hüdroõli filter tagasivoolu liinis või otse paagis, kuhu tagasivool suubub. Miks? Et pealevool pumbale oleks vaba. Muidu võib juhtuda jahedama õliga ja momentidel, kus pump vajab maksimaalset pealevoolu, selline situatsioon, kus pumbal on "hing kinni". Sellistel juhtudel teeb pump ka koledat häält .
Õlivõtu toru paagis asetseb paagipõhjast pisut kõrgemal, tavaliselt 30-40 mm. Toru otsa aga ümbritseb omakorda veel üks rõngas, sama kõrge, kuid suurem - ütleme, kui su toru on näiteks 40 mm, siis see lisarõngas võiks olla ca`100-120 mm. See lisarõngas hoiab põhjas muidu loksuvat kakat imitorust eemal. Kogu lugu. Õli väljalaskeava võiks aga olla kas põhjaga tasa või siis jällegi põhjast madalamal - mitte palju, piisab näiteks 10-20 mm, sinna saaks siis koguneda saast ja õlivahetusel jookseb õli hästi välja. Veel - hüdropaak ei tohi olla hermeetiline! Kuskil üleval servas võiks olla nippel, selle otsas väike voolik ja vooliku otsas paagist pisut kõrgemal rõhutasandi - laseb õhul vabalt liikuda sisse-välja, kuid ei lase saasta paaki. Ideaalis oleks kasutada muidugi niiskuseraldit, kuid kui see maksab üüratu summa, siis....on see iigne luksus.

[maitus]

Muidu võib juhtuda jahedama õliga ja momentidel, kus pump vajab maksimaalset pealevoolu, selline situatsioon, kus pumbal on "hing kinni". Sellistel juhtudel teeb pump ka koledat häält .

Sooh,... nüüd on probleem hoopis õli jahedusega - siiani oli probleemiks ikka õli keemine ..

Muidu jutt täiesti arusaadav ja loogiline.., aga mis on rõhutasandi ? Mul oli küll plaanis panna paagist üles- kuni mootori kõrguseni sobiva diameetriga toru, et oleks ka lihtne õli sisse kallata ja sellele siis punn peale või siis see rõhutasandi. Mida see rõhutasandi siiski endasti kujutab.. kas midagi sellist nagu autoradika punn, et annab teatud rõhku läbi ? Või kõlbabki radika punn rõhutasandiks ?
Ikkagi sooviks kuulda arvamusi ka õli kuumenemise kohta sellises süsteemis ?

[tcumen]

Rõhutasandi on pigem selline filtri moodi asi. Vene tehnikal kasutatakse/(kasutati) sihukseid vildi moodi materjale. Võibolla ongi vilt.
Eesmärgiks keskkondades valitseva rõhu ühtlustamine, et miski võõras sisse või vajalik välja pressima ei hakkaks. Nt. temperatuuri muutudes.Samas sodi liikumist koos õhuga peab takistama.

[valdy]

[/quote]
Huvitav mis pump sul seal lõhkujal on ja mis pöörded on..?
[/quote]
Sai ehitatud NS32 peale aga aeglaseks jäi panin NS46, mootoril peaks 900 pööret olema. Seni pole ükski puu lõhkumata jäänud kuigi vool on on nõrk, 1,5km alajaamast.
Õlitemperatuurist veel, et talvel liiga kuumaks ei lähe. Ainult suvel kui väljas üle 10 kraadi. Üks märkus ka frontaallaaduri kohta. Kui ikka päris intensiivselt kasutada siis peab esisild korralik olema. Naabrimees oli oma T-40 mitu korda hädas, ei pidanud see sild vastu. Ega muidu päristõstukitel sillad võrdsed või esisild päris toekam pole. Rõhutasanditest niipalju et need on igal sillal ja reduktoril ja käigukastil kuskil üleval. Kui rõhutasandi kinni lööb õli kuskilt tihendist välja.

[Tift]

Ega muidu päristõstukitel sillad võrdsed või esisild päris toekam pole. Rõhutasanditest niipalju et need on igal sillal ja reduktoril ja käigukastil kuskil üleval. Kui rõhutasandi kinni lööb õli kuskilt tihendist välja.

Laaduritel on jah, esisild ühiku võrra tugevamad, kui tagumine.
Rõhutasandeid on mitmeid sorte - üks on selline väike kübaraga punn, nagu ka GAZ-i sildadel olid. Nende plussiks on väiksus, miinuseks ummistumine.
Parem lahend on selline filter ( näiteks P528708), sinna võib ühendada kõik tuulutamist vajavad sõlmed. Sellist filtrit juba naljalt kinni ei löö.

[aavu]

Muidu jutt täiesti arusaadav ja loogiline.., aga mis on rõhutasandi ?

Õige küsimus oleks, et miks teda vaja on. Selgituseks joonis ilma rõhutasandita ja kõrini täidetud õliga. Seda kolbi pole võimalik üheski suunas liigutada, sest kolvitagune ja kolvipealne ruum on erinevate ruumala muutustega kolvi liikumisel. Üleliigne õli peab kusagile mahtuma ja puudujääv peab kusagilt juurde tulema. Selleks regulaatoriks saab olla ainult õlitasapinna muutus paagis, mis omakorda tingib iga kolviliigutusega välisõhu juurde- või äravoolu paagist just survetasandi kaudu. Ja tolmu sealt sisseimetuna ei salli ükski hüdrosüsteem, ka kõige robustsem.

[Tift]

krt, isand maitus, saad varssi nii targass, et jätad oma kontsakopsimise sinnapaika.. ja akkad raktoreid kokku kopsima !

[v6sa]

Sooh,... nüüd on probleem hoopis õli jahedusega - siiani oli probleemiks ikka õli keemine ..

Kui pumba pealevool ei ole piisav, rebeneb vedelikukiht pumbas ja tekkinud tühikutes tekivad väga tugevad rõhulöögid (kavitatsioon). See lõhub tööpinnad kiiresti.

Tavalise tööhüdraulika (rippsüsteem pluss laadur) korral ei saa viisakas süsteem küll keema minna, kui just väga piiri peal ei koorma pidevalt. Kui aga süsteemis on liigne surve (näiteks vene läbvoolujaguril on läbivool tõkestatud) või komponendid lekivad lahinal läbi, siis kuumeneb kenasti ning vedelduv õli vaid halvendab asja.

Liig jaheda õli kehv pealevool on pigem käivitusjärgne probleem külmal ajal.

Sõiduhüdraulika (või Sinu puhul JSV hüdroajami) korral on pideva töö tõttu eralduvat soojust enam. Õnnetuseks tuleb ka siin arvestada seda, et süsteemi käivitamisel on õli jahe ja ei taha nii lobedalt voolata...

Hüdrosüsteemi filter on enamasti ikka rõhu poolele - nii on kindlam. Imipoolele paigaldamisel peab olema kindel, et filtri ummistumine pumpa ära ei tapaks... Kas siis kuivalt käimise või kavitatsiooniga.

Üldiselt võiksid hakata meie mõttelendu vähe piirama - Sul on palju soove ja nende üheaegne täitmine kipub olema kaunikesti võimatu ülesanne...

[maitus]

Tänan kõiki selgitamast mis rõhutasandi on ja selgeks sain ka selle, et miks peab õlifilter olema survepoole peal.....

Üldiselt võiksid hakata meie mõttelendu vähe piirama - Sul on palju soove ja nende üheaegne täitmine kipub olema kaunikesti võimatu ülesanne...

Ei ole sinuga, v6sa, apsoluutselt nõus. Koolitööd tuleb ikka enne ära teha kui ehitama hakata. Olen oma ideid muutnud juba ma ei tea mitu korda- kujutad siis ette, kui oleksin kohe ehitama hakanud.... Igasugused kinnitused ja asendid pedaalidele, mootorile, sildadele ja sõlmedele selguvad muidugi töö käigus aga komponendid mida kasutama hakkan, peavad olema ikka kindlasti läbi mõeldud ja ka olemas, et konstrui silma ette tuleks. Ma ju pean ikka enne teadma, et kas mootor tuleb patjadel või ilma, milliseid hüdraulika komponente kasutada, kuidas kinnitada pumpasid, et need ei laguneks, välja arvutama igat sorti pöörlemiskiirused jne jne. Kui hakata neid asju avastama alles ehitamise käigus, siis võib hakata liiga palju relakat vaja minema ...

Esisilla valik on jah üks asjadest mille kohta ma veel oma peas mingit lahendust leidnud ei ole. Enamus esilaaduriks ehitatud masinatel tundub see esisild olema ka vedav kuna kui tagumik korraliku "suutäiega" emakese maaga kontakti kaotab, siis on selle masina eemaldumine liivahunnikust suure küsimärgi all . See aga läheks juba liiga keeruliseks- mitte teoreetiliselt, esisilla ja ratta suurus (arvestades ka kliirensit) on lihtsalt välja arvutatavad, aga proovi sa sellise ülekandega silda leida... ja ega vedava esisilla kitsamakstegemine vast ka meelakkumine ei ole...või pole see keerulisem kui tagasillal ??? Üldiselt olen leidnud googeldades venelaste tehtud UAZ vedava esisillaga isetehtud traktoreid ja välimus on pehmelt öeldes: "porno". Siis peaks ka revers leidma omale koha enne vahekasti ja jvv väljavõte muutuks jällegi aktuaalseks teemaks...nii, et ei hakka vedava esisillaga oma pead rohkem vaevama. Laaduri kopp tuleb lihtsalt teha vastava suurusega, arvestades traktori tagumise osa raskust ja esiratas peab olema piisavalt suur, et ta maakera sisse pesa ei hakkaks tegema.. ja esisild võimalikult ees.
Ideed siis esisilla kohta on väga teretulnud... Selge see, et tugevust peab sellel jätkuma...

Tift, jääksin ikkagi oma liistude juurde, kuigi, hobikorras võib teha mida iganes

[Tift]

Üldiselt võiksid hakata meie mõttelendu vähe piirama - Sul on palju soove ja nende üheaegne täitmine kipub olema kaunikesti võimatu ülesanne...

Ei ole sinuga, v6sa, apsoluutselt nõus. Koolitööd tuleb ikka enne ära teha..

Lugupeetud isand v6sa on vist rohkem tegudeinimene. Mis on muidugi õige - vanarahvas ütleb mõnikord targasti:"Palju kisa - vähe villa." Iga kord ei pea see kindlasti paika. Aga see vanarahvas on kah mitte rumal ja tasakaalustab nii mõnegi ütluse kavalalt:"Üheksa kõrda mõõda, üits kõrd lõika!" Küll see vanarahvas on tark, a mina tahaks olla nii tark, kui mu ämm on tark tagantjärele, küll ma oleks siis tark mees.. .

Esisilla valik on jah üks asjadest mille kohta ma veel oma peas mingit lahendust leidnud ei ole. Enamus esilaaduriks ehitatud masinatel tundub see esisild olema ka vedav kuna kui tagumik korraliku "suutäiega" emakese maaga kontakti kaotab, siis on selle masina eemaldumine liivahunnikust suure küsimärgi all . Laaduri kopp tuleb lihtsalt teha vastava suurusega, arvestades traktori tagumise osa raskust ja esiratas peab olema piisavalt suur, et ta maakera sisse pesa ei hakkaks tegema.. ja esisild võimalikult ees. Ideed siis esisilla kohta on väga teretulnud... Selge see, et tugevust peab sellel jätkuma...

Kopa võib ka taha panna, muuseas .. Aga kui on vastupandamatu soov ette panna, siis isand maitus ütles juba asja põhilise osa välja - kopp peab olema sobiva suurusega. Mis tähendab, et masin valmis, väike arvutus ja ongi kopa suurus käes.
Esiratas ei pea olema määratult suur, sama suurt rolli mängib laius. Laaduri kasutamisel võiks ees olla tugevam rehv, mitte mingi sõiduauto oma. MIna kasutan Bertal ära sellesama Multicar`i rehvi - paraja suurusega ja mu meelest paraja tugevusega ning laiusega kah, harmoneerub kenasti ka tagaratta suurusega .
Mul on üks kena esisild ja saadan sulle selle kohta ka pildi, vahest mõned mõõdud kah juurde, siis ise vaatad, kas sobib või mitte. Üldiselt on ta suht sarnane D-14/D-20 sildadele, kuid rohkem, kui poole võrra madalam.
Eks see kitsamaks tegemise keerukus ripub ära silla konstruktsioonist, mõnda on lihtne kitsendada, mõnda kindlasti keerulisem. Vedava esisillaga on peavalu palju rohkem, kuid mitte võimatu teostada.

Tift, jääksin ikkagi oma liistude juurde, kuigi, hobikorras võib teha mida iganes

Loogiline, isand maitus! Eks see oligi kerge irvena ööldud...ma hobikorras pisut irvhammas, vahel lööb see välja, sorri !

[Marko]

Raami sisse ehitatud õlipaak on väga põnev idee. See annab lisaks suurele jahutavale pinnale veel lisamassi terve raami näol, mis soojust endasse korjab. Soovitav on muidugi üritada asjad selle tasemeni läbi mõelda, et pärast (õli täis) paagi külge midagi keevitama ei pea.
Kui koostad ilma mootoripatjadeta, jäta võimalus need hiljem ikkagi panna. Neil on ka vibratsiooni summutav toime....