Projekt: MTZ80L 1987a. ---> Mtz82 Turbo Luxury
#21

Loomulikult on mugavam teha. Originaalis on see müra tase ikka julm.


Laupäeval tegi traktor oma esimese tööpäeva uue mootoriga, seda siis lume lükkamise ja veo näol. Täita mugav on ikka kui mootoril rammu rohkem. Just see madalal olev jõud on mõnu. Smile 1100+ rpm ja jõudu nii et tapab.

Peale pikka päeva polnud ühtegi leket ega probleemi tekkinud.


Veider on see, et õrn sinine suits on, soojast peast koab nagu pea-aegu ära. Rõngad sai raudselt õiget pidi sisse. Tea kas sissetöötamisega kaob ära, või oleks pidanud ikka oonima ära silindrid. Sissetöötamisega on läinud paremaks, kuid veidi ikka näha. Õli kadu pole õnneks märgatav veel.
Vasta
#22

Vahepeal on masin palju kerget tööd saanud ja otsustasin eelmine nv. suure koormusega katsetada. Kasutusel on vene ajal T150-e jaoks tehtud randaal(4.2m lai ja kahes reas kettad). Kui varasemalt jõudis traktor randaali tõmmata neljandaga, nii, et randaal ja haage on "ujuvas" siis nüüd on sama tulemus kuuenda käiguga Smile

Pean taas mainima, et jõu vahe on ikka väga suur. Eks kindlasti oli mootor kulunud ja polnud enam ka täit jõudu mootoris. Aga kes kahtlevad turbo pealepanekus...

Veidi on ka mulla lükkamist ja seal samuti oli tihti jõu puudus. Ning varasem inertsi ja kõrge pöördega rammimine pole enam vajalik. Pigem on tihti tunne, et kas kõik jupid ja võllid ikka peavad vastu.

Praegu otsin korralike originaal velgi, et taha uusi rehve alla panna.

Mootor sai väikse värvi uuenduse:
[Pilt: DSC_0988.jpg]
[Pilt: DSC_0961.jpg]
[Pilt: DSC_0959.jpg]
Vasta
#23

Peaasi, kui sul väntvõll vastu peab. Mul naabril läks ta pooleks, kuigi tal oli turbo peal juba tehasest. Aga miskipärast andis väntvõll ikka keskelt alla. Ei teinud ta raskeid töid ka üldse, praktiliselt ainult niidab selle traktoriga ca 20ha suve jooksul.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#24

Mihandne starter peal on? Pildilt kiikab tavaline reduktor vastu...

Jõuab kenasti käima keerata?

Kui laiu velgi vaja on? Mul on üks suht kobe üle... Koos pasteldunud 15,5-38 rehviga.
Vasta
#25

Starter on see väiksem variant. Täpset nime ja marki ei tea. Sai tegelt ostetud teisele masinale ja paraku lõppes see starter kohe ära. Samal ajal suri ma minu masina originaal kobakas maha. Pisem tundus põnevam ja tegin asja korda(tõmbe relee mõned pulgad olid alamõõdulised). Praeguseks on umbes 2a. olunud kasutuses ja siiani pole probleemi olnud. Jõudu tundub rohkem olevat kui originaalil.

Vända pooleks minemisest olen kuulunud ka varem. Tuttaval läks ka tehase turbo russil vänt pooleks. Aga isiklikult kahtlustasn, et tegu on halva õlituse ja kinni jäänud raam saale koosmõju. Eks suurem koormus aitab kaasa muidugi. Niisama tuimalt ei tohiks see vänt küll puruks minna. Selle asja varu on ikka meeletu. Aga ega kunagi kindel olla ei saa. Kui läheb pooleks, siis tuleb uus panna Big Grin

20ha maad suve jooksul on üsna väike töökoormus tõesti. Usun, et mu rekord päev on üle 25ha.


Otsisin 38" ja neid laiema tüübi velgi. Nüüdseks juba olemas. Eile sai poole päeva nendelt värvi maha nühitud ja järgmine nv. saab äkki krundi peale tõmmata.
Alla lähevad Mitas 18,4 R38 rehvid. Tehas lubab neid panna belarusi originaal veljele. Enamus teiste tootjate rehvid tahavad laiemaid velgi.

Valmis siis veeretan originaalid juurde ja teen pildid Big Grin
Vasta
#26

Mis need njuutonid ja kilovatid siis nüüd võiks olla võrreldes D240'ga?

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#27

(06-05-2013, 18:20 PM)hannest Kirjutas:  Mis need njuutonid ja kilovatid siis nüüd võiks olla võrreldes D240'ga?


Originaalis on selle mootoril 47kw ja 230-260 Nm. Tkr6 turbo ja suur intercooler peaks tagama 90-105kw ja 450-500nm. Oleneb pumba asendist. :-D mõõta pole võimalik, aga sellised numbrid on võimsamalt turbo russil. Mootor kannatab väidetavalt 110kw. Üle selle hakkab ilmselt juppe lendama. Pöörded peab ka ar piirama. Pump laseb praegu kuni 2500 rpm. Aga üle 2200 on ohtlik.

Eile läks esisillas korraga kaks võlli pooleks. Peab vist pumpa maha keerama :-D
Tegelt on viga selles et taga liiga väiksed rattad ja esi ratas põõrleb kiiremini.
Vasta
#28

(07-05-2013, 11:30 AM)AhtoP Kirjutas:  Tegelt on viga selles et taga liiga väiksed rattad ja esi ratas põõrleb kiiremini.

Kui kannatab, lase esirehvides rõhku alla - veereraadius väheneb.

Tatoli meestel on mobiilne dünamomeeter olemasRolleyes
Vasta
#29

Üsna kohe saab taha õige mõõduga rehvid. Aga jah, tühjemaks laskmine praegu oleks hea idee, kuid paraku on täis kopp siis liig esi rattale. Vedamisel/põllul lasen alati kõik rehvid mõnusalt pehmeks. :-)

Mismoodi nad siis mõõdavad? :-D suur pink, või miski muu vidin? Jõuvõtu võlli kaudu pidavate olema miski levinud agrekaat.
Vasta
#30

(07-05-2013, 12:11 PM)AhtoP Kirjutas:  Üsna kohe saab taha õige mõõduga rehvid. Aga jah, tühjemaks laskmine praegu oleks hea idee, kuid paraku on täis kopp siis liig esi rattale. Vedamisel/põllul lasen alati kõik rehvid mõnusalt pehmeks. :-)

Mismoodi nad siis mõõdavad? :-D suur pink, või miski muu vidin? Jõuvõtu võlli kaudu pidavate olema miski levinud agrekaat.

Miskit taolist:
http://www.kl-maschinenbau.de/en/dynamometer600.html Mudelit ei mäleta.
Kasutavad traktorite diagnostikas, küllap teevad ka teistele.

Läbi JSV ikka.

Kui kopp täis tuleb, siis alla 0,7 ei ole küll hea mõte. Tühja kopaga vast 0,5 elab ka ära, kui vedu just väga esiratastele ei ole. Madalama rõhuga võib velje ringi tõmmata ja siis on loff ka surnud. Russi veljel ei ole ju rihveldust rehvi istepinnale.Sad
Vasta
#31

Selge.

Ees pole russi originaal veljest enam midagi järgi. Gas66 velg ja BTR-I rehv(suurem kui gas 66 oma). Aga üldiselt olen vaadanud et taga 0.9-1.1 ja ees 1 bar on hea pehme. Alla selle läheb jamaks.
Eanmus ajast on haakes suur niiduk ja selle tõttu peab rehvi 1.5 bari peale pumpama.

Originaal tagumise rehvi lasin 2barini, et niiduk kõrval hea oleks Smile
Vasta
#32

Rõhud on vastavalt tööle. Ja kui "otsa" peal koormust pole, siis kannatab suur rehv üsna madala rõhuga sõita. Vastavalt tööle korrigeerin. Rehvi ringi ei aja ikka. Veidi ikka kogemust Smile
Vasta
#33

(07-05-2013, 22:16 PM)koosamafia Kirjutas:  Kui pikalt selliste madalate rõhkudega sõidad tekivad rehvi sisse lõhed ühesõnaga keerad rehvi ...

Miks peaks rehv tuksi minema? Kui jutt on ikka tugevdatud rehvist, mis on ette nähtud reguleeritava (sealhulgas ülimadala) rõhuga tarbimiseks pea paarikümnetonnise soomusmasina alla, siis russi lahja kaks tonni pole mingi koormus kahe rehvi vahel ära jagada. OK, kolm, kui kopp on silmini kive täis.

Kui tegu on ersatsrehviga, mis vaid imiteerib soomukirehvi mustri ja geomeetria suhtes, siis võib küll liiga teha. Rehvi küljele on kantud koormusindeks (vene rehvidel Qmax). Selle ületamisel peab juba koormuse-rõhu tabelitest järgi kaema, kui kiiresti liikuda tohib.

Rehviteema on veidi keerulisem, kui pelk rõhk ja NSR.Toungue Aeglaselt pehmel pinnal veerev rehv talub väikest survet ka suurel koormusel üsna hästiCool Probleemid tekivad üle servade (kivid-kännud) turnides või suurel kiirusel (kipub keema minemaBig Grin).

Teemasse ka: kas kopal on raamitõstesilindrite kaitseklapp veel vahel? Või on "ebavajalik" vahelt visatud?

Samade silindrite vedrustusele rõhuakuga ei ole mõelnud?
Vasta
#34

Seda klappi ei eksisteeri enam jah. Ma isegi ei tea mis hetkel ja kuidas see toimib, sest pole seda algusest peale.

Kompensaator silindrid nagu uutel? Pole nagu vajadust. Tõste jõud ja kiirus on enamvähem piisav.

Paar päeva tagasi sai suuremat kivi proovitud tõsta. Ainus mis liikus oli traktori tagumine ots, mis siis kerkis Big Grin Kunnil ühesõnaga jõudu liiga palju.

Esi Rehv on ikka õige btr-i rehv. Terve päeva randaalimist suhteliselt lõssis rehviga ei tee igatahes midagi. Smile

Sidur on veidi lahja ja kohalt randaal maas liikuma ei saa hakata suure(5-6) käiguga. Tuleb veidi kergitada ja hoog sees, siis lõpuni maha.
Alla 1000 pöörde pole jõudu ja üle selle on räme siduri retsimine...

Mis veel on veidi üllatav...Terve pika päeva randaalimisega ei lähe masin absoluutselt kuumaks. Kuigi koormus on suur. Ainus mis muudetud sai on uus kuue labaga vent ja originaal radikas korralikult puhtaks. Kuuendaga 1600-1800 pööret ja temp püsis kenasti rohelise keskel. Viiendaga kukkus lausa rohelise algusesse.

Tagumised veljed on ka nüüdseks krundi all ja täna saab uued rehvid alla panna.

Ka teine traktor mis tehniliselt üsna identne hakkab valmis saama.

Varsti hakkab heina hooaeg pihta. Smile
Vasta
#35

On sul termostaat ka vahel?

Almost Again
Vasta
#36

Eks turbo miinus on see, et mingist pöördest allapoole kooleb järsult ära, samal ajal vabalthingav jõuab veel venitada. Kas sinine suits on nüüd selle aja peale juba ära kadunud?

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#37

Kui tahad turbot enne 1000 rpm-i käima saada, siis pead vaatama natuke lääne vilede poole.

Nagu ma esimese hooga aru sain, siis sellel vilel puudub westgate - ergo kuumkoda on lahmakas, et kõik gaasid läbi mahuksid.

Westgate peab olema ka suurema baas rõhuga 0,6-0,7 bari peaks sobima.

Teine asi on vile labade geomeetria. Vene viledel ei ole see nii hea - üleüldiselt on mingid truck-i viled kehvema geomeetriaga.

Teine asi on väljalase kollektor - kui keevitus püsib käes, siis mina projekteeriks sinna ühe korraliku torukolde peenikeste/kitsaste runneritega, et gaaside voolavus kiirust tõsta.

Ma pakun, et russi mootori saab korraliku hübriidiga 500rpm-i pealt juba puhuma.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#38

Ega vabalthingavana nüüd alla 1000 ka mingit jõudu pole. Lihtsalt ennem ei tulnud mõttessegi kuuendaga startida. Nüüd aga sai proovitud.

Eks korralik hübriid turbo oleks ja efektiivsem, kuid see pole vajalik.

Jõudu piisavalt, ning jõud on kenasti all võrredles varasemaga.

Praegu 100 muud asja vaja valmis saada Smile

Termo sai paar aastat tagasi uus pandud. Aga hetke seisukorda ei tea.

Sinine suits on jah kadunud. Võib vist lugeda mootori tegemise õnnestunuks :-D
Suits kadus tegelt juba varem. Kuskilt jäi kõrva, et suits peaks kaduma 20-40 töötunni möödudes.



Talus on ka üks tehase turbokas russ. Kummalisel kombel tundub minu masinal jõudu rohkem olevat :-D
Vasta
#39

Veidi on jälle tehtud. Taha sai uued rehvid ja veljed.

Paar pilti:
Toorik:
[Pilt: DSC_0993.jpg]

[Pilt: DSC_1008.jpg]

[Pilt: DSC_1057.jpg]



Nv. sai palavaga randaalimas käidud ja suur rõõm on selle üle, et ei kippunud kuumaks minema.

Püsis ilusti rohelise keskel. Kuigi võilille õied ummitasid vist kõik traktori augud Smile

E:
Pullipärast proovisin kui suure käiguga suudab masin randaali üldse tõmmata, kui maapind must ja pehme ja randaal "ujuvas". Ühesõnaga kuuendaga pole üldse probleem, kui liikuma hakkamine välja jätta. Seitsems on juba aga piir. Mootori temp hakkab silmnähtavalt tõusma ja pööret üle 1800 ei suuda lükata.
Vasta
#40

Juba algselt oli plaan panna masinale turbo rõhu kell. Saab alati aimu kas kõik ok ja loomulikult oli huvi reaalse rõhu suuruse kohta.

Vaikselt otsisin soodsat ja mõistlikku kella. Täna leidsin sobiva ja õhtu saabudes oli asi juba ka paigaldatud. Tegu siis sellise komplektiga

http://www.dhgate.com/quality-goods-turb...800e9.html

Õnnestus väga hea hinnaga saada.

Foorumites on palju inimesi, kes "teavad" raud kindlalt, et Tkr6 turbo ei suuda üle 0.4Bar-i toota. Mul õnnestus täna igatahes 0.7Bari peale saada. Ja seda vaid 9-ksandaga tühja traktoriga vajutades. Ilmselt suure koormuse alla tuleb täpsem number. Kuni 1500 pöördeni ja ilma suurema koormuseta ei tooda mingit rõhku. 2000rpm ja ilma koormuseta on 0.2 bar. Ehk siis ka belarusi turbo toodab ikka ainult koormuse all(heitgaasid on kuumemad, ja pump ilmselt annab rohkem).
Väike pilt ka:
[Pilt: 2.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne