zubrjonok haagis, väärtus?
#1
Üks heas korras zubrjonok haagis on üle. pealiskate ja raamistik ka alles.
Huvitab mis sellise haagise väärtus oleks. Ei tea selle pärinud prouale ausat väärtust öelda. Ülevaatus ja paberidki olid olemas.
Haagis ise oli täitsa pinks ponks, roostet nagu ei märganud ja värv oli ka veel õige.
Mis hinnaga on keegi müünud või mis hinnaga on liikunud mõni.
?
http://www.motoristiklubi.eu : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#2
Tihtipeale ostetakse tühine asi kulla hinnaga, kui kohe praegst tarvis on...90`ndatel suruti vägisi suur summa raha tasku, et NYSA bussi ,mis oli kokku kukkumas, neile müüksin... Kuna tegu oli kohapeal jälgimisteenusega, siis järelikult tellija oli helde käega... 2 zubrjoonokit seisavad jõude... paberid sõidavad iseehitatud haagistega Big Grin
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#3
Registris haagised ca 200-300 eur. Aga ilma ca 75-150.
Pobeda Pickup .....
My other favourite toys have tits...
Vasta
#4
Sõber sai endale zubrjontsi euro alguses 50 euruga, lisaks siis enda nimele registreerimine veel, nii et liigub igasuguste hindadega.
taivo84@hotmail.com
55624799
Liivapritsitööd Viljandimaal
Minult saab ka katuselaastu...
Vasta
#5
Ma sain omale zubrjonoki tasuta, vajaks aint ülevärvimist ja ülevaatuse tegemist. Alguses pakuti seda erinevatele inimestele, aga keegi ei tahtnud. Omanik tahtis juba rauda viia selle, aga siis õnneks tuli sõbral meelde, et mulle sellised vene asjad istuvad.

Praktilist väärtust tal muidugi eriti pole. puuraam, mahukad rattakoopad, luuki pole ja muud 100 häda. Tankla Tiki treiler rentida 5 euri eest on 10 x kindlam. Eks neid veneajal seepärast üldse kasutatigi, et muud polnud saada, aga nüüd kui normaalsed kärud ka olemas siis suht. mõtetu asi. Samas vana vene auto taha sobib 100%
Vasta
#6
Kustutan kohe oma eelmise posti. Ajasin esimeses postis mainitud "pealisehituse" tõttu Skifiga segi. Vabandan! Zubrjonokit pakkus eelmine kevad müüa vana klassivend, kel selline asi jäi järgi isa pärandusest. Klaasriidega oli põhi kohe uuest peast üle tehtud, seisnud individuaali köetavas garaazis ja praktiliselt kasutamata. Hinnaks oli 200€, kuid tõesti, võrreldes rendihaagistega... Jäi ostmata.
Masintikkimine särkidele-värkidele. Logod ja reklaam riietusel, logodega põrandamatid autodesse jne...
Vasta
#7
(15-04-2013, 00:02 AM)mossepower Kirjutas: ... puuraam ... Tankla Tiki treiler rentida 5 euri eest on 10 x kindlam. Eks neid veneajal seepärast üldse kasutatigi, et muud polnud saada, aga nüüd kui normaalsed kärud ka olemas ...
vaidleks vastu kohe mitmes punktis
1. mis krdi puuraam, zubrojonokil pole mingit puuraami
2. tänapäeva käru ei kesta kohe üldse, ehitatud eriti odavatest materjalidest, eriti rattalaagrid on iga aasta õhtal, haakepea samuti üsna ruttu läbi ja nõuab vahetamist. Rendid sellise ja jääd koormaga tee peale. Samas valgevene ime pole ülevaatusel 30 a kunagi muret tekitanud, laagrid originaalid jne ehkki koormatud on omal ajal mitmekordselt üle (venemaa turusõidud)
3. Tanklast rentimine ei sobi mitte kõigile, nt minusugusele maamehele tähendab see 30 km otsa tanklani ja pärast vajalikku sõitu uuesti 30 km tanklani. Tõsi, kui suuremat käru vaja on, siis olen mõne naabri käest tänapäevast kasutanud aga enamsti minu vajadused ajab seesamune MAZ käru suurepäraselt ära. Tal üks oluline puudus, tänu lühikesele tiislile on tagurpidisõit imetrikk ja samuti pole teda peeglitest näha, autost sedavõrd väiksem.
Vasta
#8
(15-04-2013, 02:40 AM)honkomees Kirjutas: vaidleks vastu kohe mitmes punktis
...
2. tänapäeva käru ei kesta kohe üldse, ehitatud eriti odavatest materjalidest, eriti rattalaagrid on iga aasta õhtal, haakepea samuti üsna ruttu läbi ja nõuab vahetamist. Rendid sellise ja jääd koormaga tee peale. Samas valgevene ime pole ülevaatusel 30 a kunagi muret tekitanud, laagrid originaalid jne ehkki koormatud on omal ajal mitmekordselt üle (venemaa turusõidud)
3. Tanklast rentimine ei sobi mitte kõigile, nt minusugusele maamehele tähendab see 30 km otsa tanklani ja pärast vajalikku sõitu uuesti 30 km tanklani. Tõsi, kui suuremat käru vaja on, siis olen mõne naabri käest tänapäevast kasutanud aga enamsti minu vajadused ajab seesamune MAZ käru suurepäraselt ära. Tal üks oluline puudus, tänu lühikesele tiislile on tagurpidisõit imetrikk ja samuti pole teda peeglitest näha, autost sedavõrd väiksem.

Nõukaihalus...Toungue
Palju MAZi laagrid kestavad hoolduseta? 1500 km? 2500 km? Siis peab pingutama ja määrima. Ning 10 kkm pärast on ikka laiali.

Olgu kinnised laagrid küll kallid vahetada, oma ressursi sõidavad auga täis. Minul saab Respo haagisel kohe 10 kkm ette. Null probleemi. Veel... Ning ei saa öelda, et oleks kerge elu olnud, kuid tonniseid koormaid tõesti ei ole vedanud.Rolleyes

Kulub ka vene veopea. Kuid sel ei ole kulumisnäidikut, mistõttu tundubki asi igavene, kuigi tegelikult on oluline osa metallist juba teele langenud. Samas, paksu rauda seal juba jätkub kulumiseks. Erinevalt optimeeritud konstruktsiooniga plekkhaakest.

Ainus vene haagiste pluss on maastikukõlblikkus. Need on kõrged ja lühikesed - kannatab põllul kärutada ja läbi kraavide ronida.Cool Tänapäevane madal haagis jääb üsna pea sabapidi kinni...

Ühtpidi hea hooletu järgi tirida, teistpidi väga ebamugav kasutada asjade transpordiks.Rolleyes

Subriku hinna määrab ostja. Alumine hind on KK kaaluhind, ülal tulevad vastu kohalike tootjate "poldikärud". Tõsi, mõneks ajaks jääb veel nostalgialisa hinda kergitama, kuid varsti kaob ka see...

Mis aga maalelamise rõõmudesse puutub, siis jah, rendiasjade toomine-viimine on kulukas.Sad
Vasta
#9
Vennas laenas külapealt käru,oli mingi Triki traki.... jäi teepeale,kuna tiisel murdus.... Loopis koorma teeäärde maha ja suurest plangust toppis ajutise asja alla ja kuidagi veeres siia õuele. Vaatasin siis käru ehitust----diisli ehitus nii nõrk,et täitsa piinlik hakkas. Toru õhuke ja kohe kasti algusest oli murdunud. Ei tea mis sellega ennem on veetud ja tehtud aga ehituse ja materjali poolest too nurgake ikka väga mannetu. Tegin siis ise mingist nelikanttorust originaal karpi tugevduse sisse ja nii poole meetrises ulatuses. Keevitasin kokku ja andsin käru üle vennale. Ütlesin ka veel sõnad peale,et ärgu enam külapealt ühtegi käru laenutagu ja rohkem ma ühtegi sellist käkki ei taha siin õuepeal näha........
Ise ostsin sõbralt veneaegse käru ja plaanin selle renoveerida....Wink
Vasta
#10
(15-04-2013, 10:17 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Vennas laenas külapealt käru,oli mingi Triki traki.... jäi teepeale,kuna diisel murdus.... Loopis koorma teeäärde maha ja suurest plangust toppis ajutise asja alla ja kuidagi veeres siia õuele. Vaatasin siis käru ehitust----diisli ehitus nii nõrk,et täitsa piinlik hakkas. Toru õhuke ja kohe kasti algusest oli murdunud. Ei tea mis sellega ennem on veetud ja tehtud aga ehituse ja materjali poolest too nurgake ikka väga mannetu. Tegin siis ise mingist nelikanttorust originaal karpi tugevduse sisse ja nii poole meetrises ulatuses. Keevitasin kokku ja andsin käru üle vennale. Ütlesin ka veel sõnad peale,et ärgu enam külapealt ühtegi käru laenutagu ja rohkem ma ühtegi sellist käkki ei taha siin õuepeal näha........
Ise ostsin sõbralt veneaegse käru ja plaanin selle renoveerida....Wink

Trikitraki...diisel...murdus...laenas...ehitus...Toungue

Kui kasutajad ei mõista riistaga ümber käia, ei ole ju tehnika süüdi. Kunagine ostja oli see, kes endale eludiili otsides juudiplekist raamiga "haagise" ostis.

Kerghaagis on alati kompromiss tugevuse ja kaalu vahel. 750 kg on lubatud maksimum (autoti isegi vähem), tühimassi määrab ehituse tummisus.
Minu Respo kaalub 210 kg. Nelikanttorust tehtud raske tükk, profihaagis. Samade mõõtmetega poldikäru (profiilplekist raam) kaalub 170 kg... üks tsemendikott legaalselt koormasse juurde.
Tikitreileril olevat vahe isegi suurem.

Tummisest torust tehtud käru kipub kaaluma 300 ja peale. Aga lubatud täismass on ikka 750 kg...

Maanteel.
Maastikul see piir ei kehti. Aga mida raskem haagis, seda vähem koormat püsib pinnal...
Vasta
#11
Pakun, et seal oli mitu asja kokku:
1) pikk, õhukesest plekist stantsitud tiisel
2) suured koormad
3) valesti paigutatud koormad
Millegipärast on väga levinud raskete asjade paigutamine käru etteotsa. Minu kogemuste järgi ei saa paljud inimesed mingil põhjusel aru, et kerghaagisel on sild KESKEL. Võibolla kardetakse koormat liiga taha paigutada, mis annab veelgi hullema tulemuse, ja siis pingutatakse üle. Koorem ei pruugi ületada lubatud maksimumi, kuid raskuskese on vales kohas. Sellega hakkab käru tee "lainetes" tiisliga üles-alla lõhkuma. Tapetakse auto tagaamorte, koormatakse üle haakeseade ja väntsutatakse hullupööra tiislit. Auklikul kruusateel ja libedaga võib selline kaalujaotus auto kurvis ka teelt välja lükata, kui hoolimatult sõita.
Kõik need vead võivad olla ka eelmise kasutaja tehtud ja pehmeks väntsutatud tiisel annab pahaaimamatu laenutaja käes lihtsalt järele.
Vene käru on lühike jupats, mis hüppab ja kargab eriti hästi, kuid tal on lühike ja tugev tiisel, mida peab katki saamiseks lausa sihilikult lõhkuma.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#12
(15-04-2013, 12:17 PM)Basilio Kirjutas: ...
Kõik need vead võivad olla ka eelmise kasutaja tehtud ja pehmeks väntsutatud tiisel annab pahaaimamatu laenutaja käes lihtsalt järele.

Veel üks plusspunkt subrikulistele: kuna need on nii õnnetult lühikesed, siis ei anna koorma väär pikipaiknemine nii valusasti tunda.Cool

Üldiselt peaks haagist vedada sooviv inimene ikka natuke enne mõtlema, kui liiklusesse sööstab. Kerge paranoia teadmata liikuri puhul tuleb alati kasuks.

Ning vastavalt teadud seadusele lähevad asjad katki ikka välja laenates...Toungue
Vasta
#13
Päris palju häid mõtteid.
Ma arvan et tean mida pakkuda omanikule. Ei taha teisega hiljem tülli minna et vähe pakkusin või miskit sellist.

Vb teen tüki ja ostan sõbraga kahepeale ära, helesinine ja saab rallirekordiga kokkusobitada Big Grin Teeb kah kleebised peale Big Grin Ei tee tegelt.

Tänan mõistliku arutelu eest.

Teoreetiliselt on ka üks Skif haagis sealt tulemas, katet tollel ei ole, ca 5-6 aastat tagasi tegin tollel haagisel põhjakeevituse ja ülevärvi, vahepeal pole ma kordagi toda käru näinudki.
http://www.motoristiklubi.eu : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#14
(15-04-2013, 09:46 AM)v6sa Kirjutas: Palju MAZi laagrid kestavad hoolduseta? 1500 km? 2500 km? Siis peab pingutama ja määrima. Ning 10 kkm pärast on ikka laiali.
Minu mäletamist mööda on Zubrjonoki rattarummuks Moskvitši esirumm. Valesti meeles äkki? Muidu oleks Moskvitši rattalaagrite elueaks ka ainult 11500 - 12500 km.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#15
Tere.
Dokumenttidega MAZ käru myydi maha ca.100-eest oksjonil.
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=...d=34645585
A.
Rendi nostalgiline RAF 2203 buss, juht + 8 reisijakohta.
Rendi nostalgiline RAF 22031 KIIRABI, juht + 2 doktorikohta + 1 patsient.
Rendi nostalgiline RAF 2203 MIILITS,juht + 8 reisijakohta.
Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta
#16
mismoodi zubrjonokiga tänapäevast standartset ehitusmaterjali vedada? Tuleb raamid peale leiutada? Või vähe pikemaid (4m) prusse?
Vasta
#17
Pikendan ka offtopicut:
TO: Basilio
Hüppab Zubrjonok, mille amordid jäävad koormatuna sellisesse asendisse, et sisuliselt ei tööta. Selline käru:
http://www.rasketehnika.ee/kasutatud/aut..._missing=1
http://www.auto24.ee/used/353078
jookseb nagu siidi. Räägin oma kogemusest, peres taoline olemas. Kusjuures kestvusele ei saa midagi ette heita, nimelt on ta valmis ehitanud isa maja seitsmekümnendatel ja nüüd minu oma ka. Remonditud muidugi on.
TO: taavi
Plaatide vedamiseks on kolm pikiprussi, mis on omavahel kahe lauajupiga ühendatud. Lauajupid on täpselt vastu ees- ja tagaseina kärus sees, niiet määravad raami asukoha. Laadimiskõrgus ka ideaalne Smile Peale - maha sekunditega.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#18
(15-04-2013, 02:40 AM)honkomees Kirjutas: 1. mis krdi puuraam, zubrojonokil pole mingit puuraami

[Pilt: 1]

Ja ühel `77 aasta kärul olen ka näinud samasuguseid puuprusse põhja all 100% kindlalt, nii et ei usu, et omalooming. Lisaks ülaltoodud kulutuses http://www.auto24.ee/used/353078 ka kirjas, et puitpõrand kärul.

Eks see käru vastupidavus ole omamoodi teema. Kunagi sai tänapäevase rendi kerghaagisega 1,5 tonni paekive 70 km kauguselt toodud. Ees olev 1,9 TD VW Caddy üle 2. käigu ei olnud jõudu vedada ning käru rehvid olid nii kokku vajunud, et tundusid tühjad, kuid tegelt rõhk oli normis. Käru pidas ilusti vastu.

Ja ka Zubrjonokiga on nt. telliskive veetud, nii et kuhjaga täis ja ees Jeep Grand Cherokeel oli ka ikka tegu, et vedada ja pidama saada. Ei juhtund zubrjonokiga ka midagi.

Nii, et väga ei kujuta ette mida ja millega tuleks vedada, et käru ära lõhkuda, samas iga asi mingilt maalt "väsib ära" ja annab otsad.
Vasta
#19
(15-04-2013, 13:02 PM)Wiki432 Kirjutas:
(15-04-2013, 09:46 AM)v6sa Kirjutas: Palju MAZi laagrid kestavad hoolduseta? 1500 km? 2500 km? Siis peab pingutama ja määrima. Ning 10 kkm pärast on ikka laiali.
Minu mäletamist mööda on Zubrjonoki rattarummuks Moskvitši esirumm. Valesti meeles äkki? Muidu oleks Moskvitši rattalaagrite elueaks ka ainult 11500 - 12500 km.

Mis asja pingutama? Meil üks käru lagunes pideva kasutamise (ja ilmse ülekoorma) juures kaks aastat tagasi alles ära, ostetud oli 80ndate lõpul. Asi oli selles, et raam mädanes pooleks, kast veel kannatas. Rattad all ei ragisenud ega loperdanud ja keegi seal midagi pingutanud, määrinud või vahetanud pole. Üksainumas kord kui käru ratas naela korjas tekkis küsimus, et tea kas need mitte kunagi keeratud rattamutrid ka lahti tulevad... tulid. Mismoodi teil need laagrid vastu ei pea, aru ei mõista Big Grin
Tuleb kohe meelde kuidas tuttav pidevalt žigulil klappe reguleeris, kohe päris pidevalt... kaua ei läinud, kui oli vaja juba detaile vahetama hakata sest kulumine oli tohutu.
Vasta
#20
(15-04-2013, 14:45 PM)mossepower Kirjutas: ...
Kunagi sai tänapäevase rendi kerghaagisega 1,5 tonni paekive 70 km kauguselt toodud. Ees olev 1,9 TD VW Caddy üle 2. käigu ei olnud jõudu vedada ning käru rehvid olid nii kokku vajunud, et tundusid tühjad, kuid tegelt rõhk oli normis. Käru pidas ilusti vastu.

Ja ka Zubrjonokiga on nt. telliskive veetud, nii et kuhjaga täis ja ees Jeep Grand Cherokeel oli ka ikka tegu, et vedada ja pidama saada. Ei juhtund zubrjonokiga ka midagi.

Nii, et väga ei kujuta ette mida ja millega tuleks vedada, et käru ära lõhkuda, samas iga asi mingilt maalt "väsib ära" ja annab otsad.

Millest me räägime... Jamps värk küll, kui säärase tapmise peale lõpuks targem (ehk haagise metall) järele annab.

Mis rattalaagritesse puutub, siis auto ja haagise koormused erinevad oluliselt. Kui esimest kuulatakse hoolega ja reeglina üle äärekivide ei lasta, siis haagise rattaid ei loksuta keegi enne, kui midagi küljest kukub.Sad Eriti rendihaagistel...

Puitprussid haagisepõranda all või subriku puupõrand on ikka omalooming "lollide" tehaseinseneride "praagi" parandamiseks. Või lihtsalt "ajutine lahendus", mis on taas kord igikestvaks osutunud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne