zubrjonok haagis, väärtus?

Koobaste vahe 99cm. Puuraam äkki paigaldati selle pärast et, originaal rehvid hakkasid koopasse käima kui vedrud ülekoormata. Puuraamiga aga sai rõõmsalt käru nii täis laduda, et raam ja sillatala soovisid juba üheks hakata, aga ratas veel koopas ei olenud.

Sattus mõni aeg tagasi kätte zubrjonok haagis. Oli teine juba juuri hakanud alla kasvatama ja osaks loodusest saanud. Sai teine siis välja sikutatud ja elule äratatud. Osavate näpude ringis sai kiirelt tiisel pikemaks tehtud ja uus elektrisüsteem paigaldatud. Aasta hiljem sai otsustatud, et vaja ikka pikemaid asju ka vedada. Lisaks oleks vaja teinekord ATv'd vedada. Mõeldud tehtud, bermetist natuke nelikant toru, tööriistamarketis mõned luugi hinged ja lukustid ning töö võis alata.
Originaal lehtvedrud osutusid natuke pehmeteks. Sai sinna siis keerdvedrud vahele lisaks pandud. Nüüd keerdvedru veel tööd ei tee ja käru väga taga ei hüppa. Koormuseall aga hakkab ka keerdvedru tööle ja käru hea stabiilne taga. Nii esimene kui tagumine porte käivad nüüd alla ja on eemaldatavad. Lisaks on olemas ka kahe erineva kõrgusega katted. Ka koopad said madalamad ja ümaramad, et saaks atvga ilusti neidt üle sõita. Lisaks paigaldatud ka kinnitus aasad nurkadesse.

Nüüd tubli abimees kodus lisaks.
           

Eesti Ladaklubi
Vasta

(06-03-2014, 19:33 PM)giguli Kirjutas:  ...
Nüüd tubli abimees kodus lisaks.
...

Palju selle tubli abimehe kaaluks tühjana ka on?
Vasta

Kaalu peal käinud ei ole. Samas ei usu, et üle paarikümne kilo juurde tuli. Uuesti isendit arvele võtes sai see-eest registrimaas vähe parem kui enne. 300kg asemel sai 500kg passi. Kirjadejärgi tühimass 155kg plus need juurde pandud pudinad. 300kg kaaluva ATV vedamiseks täpselt õige asi.

Eesti Ladaklubi
Vasta

(14-03-2014, 20:50 PM)meli666 Kirjutas:  Natuke teistlaadi küsimus omavalmistatud zubrjonokite kohta.
Omal ajal on tehasehaagist snitti võttes neid üksjagu põhimõtteliselt üks ühele järgi tehtud.
Kas keegi on kohanud, kas sellist 750Kg täismassiga ka liigub?
Või kui passis on märge -omavalmistatud- ja VIN kood puudub, siis kui reaalne oleks 500Kg täismassi asemel 750Kg saada.


Mul on arvel omavalmistatuna ja vähe suurema kastiga. Zubriku põhiraam on all, pisut laiendatud ja pikendatud. Arvele võttes küsiti minult et millist numbrit ma täismassiks tahan ja see ka passi löödi.

Seega kui omavalmistatuna arvele võtad, siis saad passi need numbrid mida ise tahad...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

(05-03-2014, 23:50 PM)meli666 Kirjutas:  Kui nüüd majanduslikult mõelda, siis Zubrjonoki hind on seal 250.- kandis. Et originaal lahendusest nüüd vähegi praktilisem asi saada, kulub veel eurosid juurde. Mõtlen just eeskätt hädavajalikku tagaluuki, muidugi kui seda ennem juba keegi ratsinud pole.
Samas ega lääne kasutatut vist eriti alla 400.- nagu ei liigu. Ja veel sellist, mis lääpa vajunud sillaga poleks.
Nii et esialgu vist peaks emma kumma nõukaaja haagise ikka ära proovima.
Jah nende lühikeste venelastega on nigel tagurdada,pikad läänekad oluliselt paremad,aga need läänekad eriti tiki mõeldud ju asfaldi või siledal teel sõiduks,respo pisut parem.Maastikul paksemas lumes sõida venelasega kus ja kuda tahad,aga tikiga võimatu või lõhud käru ja tuledSadSellest tingituna saigi ise ehitatud 4,2m pikk,savi kui mätlikul pinnasel või kraavist läbi sõites,edaspidi või tagurpidi sõites haagise saba maas lohiseb,minu käru terve ka venelased terved,aga mis jääb tikist alles eriti kui täiskoorem peal?

(21-04-2013, 16:52 PM)Basilio Kirjutas:  Üks nüanss on veel. Kui just "vend Osvaldit" pidi ei sõida, vaid ka pinnasteele asja, siis hakkab üheteljeline vihmasel ajal ja üle pooletonnise koormaga maa sisse tahtma. Olen pidanud maalt puid tuues paar korda üheteljelist rendikäru autole järele vintsima. Koorem oli umbes 750kg(lubatud 1000kg).
Selleks vintsi küll vaja pole,veniv puksiirköis on minul alati autos ja parim abiline sellises situatsjoonis.Sama koorem jää peal ülesmäge kohaltvõtuga lootusetu üritus sõiduautoga,aga toosama köis haagise ja auto vahele ja asi kiiresti tehtud.Veniv kõis on hädavajalk tööriist igasugu sikutamistel.
Vasta

(15-03-2014, 16:25 PM)muska71 Kirjutas:  ...
aga need läänekad eriti tiki mõeldud ju asfaldi või siledal teel sõiduks,respo pisut parem.Maastikul paksemas lumes sõida venelasega kus ja kuda tahad,aga tikiga võimatu või lõhud käru ja tuledSadSellest tingituna saigi ise ehitatud 4,2m pikk,savi kui mätlikul pinnasel või kraavist läbi sõites,edaspidi või tagurpidi sõites haagise saba maas lohiseb,minu käru terve ka venelased terved,aga mis jääb tikist alles eriti kui täiskoorem peal?
....

Samamoodi kooleb tehasetoodanguna tehtud subrik maastikul ajuvbabalt hagu andes. Siin vahet ei ole. Võta keevisraamiga Tiki või Respo, pane suuremad rattad alla (vajadusel tõsta ka poritiibu) ja vii haakepea tiisli alla ning saadki saba alla 30 cm ruumi. Tõsi, haagisepõhi on nüõüd ka mitte 30, vaid 50 cm kõrgusel...

Igal asjal oma koht. Maastikule ikka maastikukõlblik haagis, maanteel võib millegi kergemaga asjatada.

Respo PLH pole sittagi parem odavast Tiki poldikärust. Profiseeriad on mõlemal head.
Vasta

(15-03-2014, 16:25 PM)muska71 Kirjutas:  
(21-04-2013, 16:52 PM)Basilio Kirjutas:  Üks nüanss on veel. Kui just "vend Osvaldit" pidi ei sõida, vaid ka pinnasteele asja, siis hakkab üheteljeline vihmasel ajal ja üle pooletonnise koormaga maa sisse tahtma. Olen pidanud maalt puid tuues paar korda üheteljelist rendikäru autole järele vintsima. Koorem oli umbes 750kg(lubatud 1000kg).
Selleks vintsi küll vaja pole,veniv puksiirköis on minul alati autos ja parim abiline sellises situatsjoonis.
Mõte pole paha, aga millega väldid tiisli tugiratta adraks muutumist? Ise sai lauad alla panna ja vajadusel käega suunata et maha ei jookseks. Handymanni säästuvints on muidugi kuriaeglane, aga on mind siiani hädast välja aidanud.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(15-03-2014, 17:19 PM)v6sa Kirjutas:  Samamoodi kooleb tehasetoodanguna tehtud subrik maastikul ajuvbabalt hagu andes. Siin vahet ei ole. Võta keevisraamiga Tiki või Respo, pane suuremad rattad alla (vajadusel tõsta ka poritiibu) ja vii haakepea tiisli alla ning saadki saba alla 30 cm ruumi. Tõsi, haagisepõhi on nüõüd ka mitte 30, vaid 50 cm kõrgusel...

Igal asjal oma koht. Maastikule ikka maastikukõlblik haagis, maanteel võib millegi kergemaga asjatada.

Respo PLH pole sittagi parem odavast Tiki poldikärust. Profiseeriad on mõlemal head.
Tekib küsimus milleks mul vaja mitut haagist pidada kui saaks ühega hakkama?Minu haagisel 13 rattad ja kiigedel vedrud,tuled kasti kõrval nagu uaz haagisel.Kitsastes oludes kruvin tuled maha.Tikil tuled all lumesaha küljes ja tiki müüb aastas tulesi ja klaase 10000 tk vähemalt varuosadena puruks aetute asenduseks ja käive ja kasum jookseb.Mina pole veel kordagi tulesi puruks saanud,küll aga olen küll ja veel kinnituskronset kuvaldaga tohterdanud.Mingitel kong haagistel ka tuled kõrval,aga küljest vist ei käi.

(15-03-2014, 17:38 PM)Basilio Kirjutas:  Mõte pole paha, aga millega väldid tiisli tugiratta adraks muutumist? Ise sai lauad alla panna ja vajadusel käega suunata et maha ei jookseks. Handymanni säästuvints on muidugi kuriaeglane, aga on mind siiani hädast välja aidanud.

Mul kõige karmim tugiratta kinnituskronse,diisel madalaks keerata ja olen hakkama saanud.Sügise lõksin põllule sõnnikut laotama,1500 kg põka sabas,põld nii pehme,et kärusillani sees.Sita laotamine lükkus edasi ja läbi köie õngitsesin käru põllult ära.Kui tiki oleks haagiseks olnud,siis korralik remont ja milleks seda vaja?
Vasta

Mul ka haagisel 13" rattad. Need tuleb mul küll olude sunnil suuremate vasta vahetada, kuna koormaga on rehvidel läbipainet liiga palju ja üle 70 sõita väga ei saa kuna hakkab taga vänderdama....

Krt kusjuures hakkasin praegu mõtlema et äkki on viga vaid selles et mul originaalrehvid all mis ilmselt diagonaalid...

Käru ka lehtvedrudel, millel kumbagil pool lisaks üks poolekslõigatud mingi suvalise auto keerdvedru...

Tuled on mul ka seal all saha küljes ja tee või tina - 6 aasta jooksul ei ole ise ühestki tulest jagu saanud. Aint mukid närisid korra juhtmed tagant ja esimesed parkide klaasid puruks...

Seega ei ole viga mitte tiki sahas vaid konkreetselt lollides ja oskamatutes kasutajates...

Vennal oli ka selline käru millel tuled olid kõrvadena külgede peal. Ja iga kord kui ta käru laenas sai ta selle tagasi vähemalt ühe katkise tulega.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

Rammus tugiratas on tore asi küll ... kui käru on enda oma. Minul on kinnijäämised olnud rendikäruga. Üheks päevaks renditud käru ei hakka ju ümber ehitama? Zubrikuga pole veel õnnestunud kinni jääda.
Üks küssa tekkis veel. Siin mehed puha kiruvad et zubrik taga hirmsasti vänderdab. Üks tahtis lausa lõuga anda kui zubrikut liikluses näeb. Tunnistan et ei saa aru mis värk on. Kas mõned kärud on nii kõveraks aetud et enam otse ei jookse? Minu oma jookseb ilusti sabas ka sajaga lastes. Tühjalt muidugi. Täiskoormaga ma ei kihuta. Kui koorma raskuskese väga kõrgel on, siis jah, hakkab halval teel veits küljelt küljele kiikuma kuna käru ise on ka kõrge. Hüpekates kipub sel juhul kiikuma ka pikisuunas. Pikisuunas kiiguvad ka kaasaegsed kärud. Aga eluohtlikku loperdamist ma ühegi käru juures kohanud ei ole. Ainus kord kui käru on taga perutama hakanud, oli asjaolude kokkusattumine. Kõrge koorem, võibolla mitte ideaalselt tasakaalus ja sattusin täpselt õige kiirusega tee lainetusse nii et auto-käru kooslus resonantsi läks. Kohaks on Tõstamaa teerist Pärnu Lihula maanteel Audru kooli juures. Kui Lihula poolt tulla täpselt 70-ga, zubrik taga, siis kipub liiga suure koormaga lappama. Kui tead karta, siis on OK. Euroremonditud siledal maanteel seisab käru ka koormaga taga sirgelt nagu nael.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Eks see vänderdamise peamine põhjus käis juba ülalpool läbi: ülekoorem. Kui rehvid juba läbi vajuvad, on seda üksjagu. Võin öelda, et 2,8 bar rehvirõhuga Respo haagis hakkab ka vänderdama, kui 900 kilo peal... Ettenähtud 2,0 bar juures tahab juba 600 kiloga rahutuks minna.

Ei mõista ka mina, miks peaks tulesid puruks ajama... Aga ju siis peab.Big Grin

Oma haagist olen pruukind nii metsas kui põllul ja üsna tihti oluliselt enama, kui lubatud 540 kilose koormaga. Seni tuled terved... A ju ma siis saamatu olen.

Vaadake nende paljukirutud tikiliste hindu ja võrrelge maastikukõlblike haagiste omadega. Paraku erinevast suurusklassist. Nagu ka tühimass ning sellest tulenevalt lubatud kandevõime...

Minusugune saab tikilisega kenasti hakkama. Kel vaja paremat maastikusuutlikkust, ostab kas vastava või ehitab ise. Nagu mõned siinkirjutajadki teinud on. Aga teemasse tagasi tulles subrikulisest maastikukõlbliku ja mitmekülgselt pruugitava haagise saab, kui jätta algsest alles vaid nimi.Toungue
Vasta

(16-03-2014, 17:48 PM)v6sa Kirjutas:  Eks see vänderdamise peamine põhjus käis juba ülalpool läbi: ülekoorem. Kui rehvid juba läbi vajuvad, on seda üksjagu.
Seep see asi on et zubrikule ei anna nii palju peale laduda, et rehvid banaanideks vajutab. Enne hakkab kast deformeeruma ja rattad kaovad koobastesse peitu. Vänderdamine võib minu arvates tulla ikkagi kõverast kärust või kandilistest ratastest. Või siis minnakse tõesti tühjade rehvidega koormat vedama.
Muide, eelmisel suvel avastasin, et viskama hakanud käruratas on sõidu ajal selgelt tunda, tühjalt ka kuulda. Seega peab ikka tõeline ignorant olema, kes loperguste ratastega sõitma läheb.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Üks koht kuhu Zubrjonok vähemalt visuaalselt sobib - on Luaz. Ja jõudis seda liivamaastikul kerge lastiga väga lõbusalt sikutada.
http://nagi.ee/photos/mart77/20489585/
Kiidusõnu jätkub rattalaagritele - sai väga eesmärgipäraselt kasutatud aastakümneid tagasi, hetkel on raam ja pealisehitus täielikult lagunenud aga laagrid toimivad hääletult ja lõtkudeta. Pole neid keegi kunagi isegi lahti võtnud vaatlemiseks. Ja veopea on tummine, valumetallist, mitte juustune europlekikärakas.
Vasta

(15-04-2013, 21:04 PM)motamees Kirjutas:  
(15-04-2013, 20:20 PM)lauren Kirjutas:  ...Tekkis küsimus, et kus selline piirang kirjas on? ...
Vanasti oli tehnilises passis tempel ... igaveseks mällu. Tehnoülevaatusel nõuti ka kleepsu tahaluugile. Sellepärast ostsin omale Skifi.
All on minuarust tavalise mosse vedrud. Sinna pandi ikke kõvasti lehti juurde, et kandevõimet saavutada. Amordid töötavad ainult tühjalt sõites, koormaga nad liiguvad vaid millimeetreid. .....

Teema alguses selgeks vaieldud amorditeema ujub jälle pinnale ja nagu kombeks, kipub domineerima jääma see hääl, mis kõige valjem on Smile
Olen oma silmaga näinud, kuidas sarnaselt koormatud ja enamb - vähemb seisukorras Supsik ja Lada käru maanteel teineteise järel sõitsid. Supsik kargas ühest teeservast teise, Lada ratastega aparaadi järgi oleks võinud raudteeroopaid maha märkida. Aasta oli umbes 80.
Postitus ei ole mõeldud kõrge raskuskeskme kiitmiseks.
Vaadates seda pilti:
http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=47309
tundub, et väikese vaevaga saaks püstised amordid panna. Kas just need, mis all aga midagi lühemat vast? Usutavasti on keegi selle ka ära teinud, seda kaldejuttu räägiti juba 80ndatel. Ta ei ole lihtsalt teemat üles leidnud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(16-03-2014, 21:06 PM)Basilio Kirjutas:  
(16-03-2014, 17:48 PM)v6sa Kirjutas:  Eks see vänderdamise peamine põhjus käis juba ülalpool läbi: ülekoorem. Kui rehvid juba läbi vajuvad, on seda üksjagu.
Seep see asi on et zubrikule ei anna nii palju peale laduda, et rehvid banaanideks vajutab. Enne hakkab kast deformeeruma ja rattad kaovad koobastesse peitu. Vänderdamine võib minu arvates tulla ikkagi kõverast kärust või kandilistest ratastest. Või siis minnakse tõesti tühjade rehvidega koormat vedama.
Siis on tolle subriku juures asjad õiges järjekorras.

Ehk minu silmis nats fekaal variant on, kui nõrgimaks lüliks osutub kumm, mitte vedru (konstruiga pole vast tänastel kärudel probleeme).
Ma olen alati igasugu kärude juures vaadanud koorma ladumisel pigem vedrusid.
Mingi hetk kuhjasin oma Kernu kärule ca 4 tihu prusse peale. Suht raske koorem tuli :) Vaatsin veel, et oh, vedrud kenasti õiget pidi alles. Stardipaik oli selline pehmelt öeldes konarlik koht, kummide seisu oli raske hinnata. Asfaldi peal muidugi selgus, et päris laiad olid.

Takkajärgi on ka loogiline, et mu käru põrkab tühjalt rohkem kui töökaaslase tiki.
Vasta

zubrik on kena käru küll, kui kõrget koormat pole siis jookseb viisakalt konksu otsas aga jh kahjuks on väikse võitu mõõtutelt Big Grin
Targurdamine nõuab lihtsalt kannatust rohkem kui respoga Smile
Olen kogenud ainult selle koromaga seda nn. ujumist.
[Pilt: DSC_0359.jpg]
Tikid ja respod on kenad küll kuid see tulede paneel on üks nuhtlus eriti kui raksem koorem peal või vedav auto kõrgem.
[Pilt: DSC_0759.jpg]
[Pilt: DSC_1286.jpg]
Vasta

(16-03-2014, 22:39 PM)Marko Kirjutas:  Supsik kargas ühest teeservast teise,
Vot sellist karglevat käru tahaks oma silmaga näha ja käega katsuda. Mitte et ma väites kahtleks, aga uuriks huviga põhjust, miks ta kargab. Ei pane ka kahtluse alla väidet et põhjuseks on poollamavas asendis amordid. Kui ntx amordid võrdselt ei tööta siis võib teoreetiliselt ebatasasel teel hakata karglema küll. Minul seda muret ei ole, amordid ei tööta enam ammu, seega ei pedereeri ka üritust. Big Grin Ja oh imet, ei hüppa tühi käru midagi rohkem. Etteruttavalt ütlen, et amordid on vahetamata laiskusest ja ressursipuudusest. Ei propageeri siin amortideta sõitmist.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(16-03-2014, 23:07 PM)nissan.pickup99 Kirjutas:  Tikid ja respod on kenad küll kuid see tulede paneel on üks nuhtlus eriti kui raksem koorem peal või vedav auto kõrgem.
[Pilt: DSC_0759.jpg]
[Pilt: DSC_1286.jpg]
miks sa nii emased koormad oled teinud.
Tasakaalus võiks ikka olla.
Vasta

Piltidel kenasti näha, et tikiliste põhjajad võiks enne kirumist korra peeglisse vaadata.Toungue

Mida pikem on käru, seda enam mõjutab haakepea kõrgus tagaosa kõrgust. Maasturitel on veopea üsna kõrgel - seega on paratamatu, et tahapoole lääpas kärul kipub saba maad kaapsama.
Ning mida pikem on kast, seda sügavamale noogutab...Rolleyes

Sedapidi vaadates on igasugused olematu mõõdu (ja kastimahuga) subrikulised väga head ja elavad hoolimatu kasutaja hästi üle. Plusspunkt selle eest.Cool

Räägime õige laadimiskõrgusest siis kaWink On päris suur vahe, kas kühveldada pool tonni liiva 30 või 60 cm kõrguseleBig Grin

Kaldsed amordid ise vänderdamist ei põhjusta. Küll aga võivad soodustada, kui sillatala annab kere/raami suhtes loksuma. Kes neid pukse ikka vaadata viitsib, käru ju.

Muide, ka paljudel tikilistel on amordid lääpas.
Vasta

Kui nüüd haagistest rääkida, siis hetkel on minu valduses neli erineva tootja haagist.
1. Vene ajal Tartus toodetud haagis. Üldiselt käib kah, aga tegelikult on tal raam väga nadi. On vajadus olnud kasti all olevat raami keevitada.
2. Tiki treiler - 2 aastat ja rattalaagrid + mõlemad amordid jooksid kinni ja lõid raami küljest lahti.
3. Respo - ported ja luugid painutaud plekist väga halb midagi peale veeretada. Paraku lõpetas oma maise teekonna kurvalt, ootab hetkel taastamist.
4. Brentex - 2 aastat ja rattalaagrid. Kuna tegemist oli suht esimeste nendepoolt toodetud haagistega siis jättis kooste kvaliteet soovida. Üldolukord rahuldav.

Paraku on juhtunud nii, et mingil seletamatul asjaolul on kõigil üks tule klaas puru Smile Esimesed valged gabariit tuled kui nad asuvad kasti alumisel äärel on kruusateel esimese 2 päevaga peeneks lastud.

Rattalaagrite kulumist kindlasti ei põhjustanud üle koormamine pigem nende kehv kvaliteet.

Kindlasti tasub uurida oma haagise ratta lokse, ka sealt tuleb see vänderdamine.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne