zubrjonok haagis, väärtus?
#41

(16-04-2013, 13:15 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(16-04-2013, 08:56 AM)Basilio Kirjutas:  Väikesed täpsustused, härrased:
Haagis MAZ, tühimass 160kg, kandevõime 340kg, täismass/registrimass 500kg.
M412, lubatud haagise suurim mass piduritega 600kg, piduriteta 300kg.
Andmed - tehnilised passid.

Piduriteta 300 kg. Kas Mossemeestele pole liiga tehtud? Huvitav,kes see tarkpea oli,kes sellised normid välja mõtles või kust need võetud?
Kes küll kontrolliks,et ega pole keegi teinud valskust? Ütleks isegi aitäh!

Minu Mosse 2140 on need näitajad 400 ja 800kg ning VAZ-2106 500 ja 900kg. Kusjuures need reg tunnistusele märgitud numbrid pole kaugeltki kõikidel sama marki ja tüüpi masinatel ühe vitsaga löödud. Erinevusi on ja veel...

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#42

Läheb väga OT-ks ära aga kunagi GM minivanide kokkutulekul sai passi löödud numbreid uuritud ja 1600 kg tühimassiga masina puhul olid piduritega haagiste lubatud massid kuni 2400 kg. Ma väikseimat numbrit ei mäleta, kuid sahtlis olev pass näitab 1350 kg.
Vasta
#43

Vedamise koha pealt mul 124 MB on lubatud 750/2100. Selliseid numbreid võib ainult kohata mõningate maasturite passis.

Aga ise ostsin ainult MAZ-i raami 1000 krooniga. Tegin teist veidi laiemaks/pikemaks, lisasin topeltvedrud ja võtsin uuesti arvele. Tulemus siis 1300x2700 allalastavate esi-tagaluugiga kast, kandevõimega........ Ise ei tea, aga tuttav pani nõks üle 800kg kasti ja käru ei vajunud pooltki oma kõrgusest. Täismass 750kg.

Lisan siis, et tühimassiks 240kg ja tiisel siis läheb täies pikkuses kasti alt läbi.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#44

palju tühimassiks tuli? eile vedasin oma tänapäevase mitte-tiki ega mitte-respo üheteljelise käruga 700kg kruusa ära, vedru ka eriti teist nägu ei teind. Paar aastat tagasi, kui 1,5t kogemata kopast peale kallutasin, oli vaja veidi aeglasemalt sõita, tegi imelikku häält. 5 aasta jooksul pole käru küljest muud, kui porilauad, ära kukkunud. Need olid külge needitud 4 neediga, nii et pole imestada. Käru läbisõit paarkümment tuh km kindlasti. Olen rahul.
Vasta
#45

Teeks/poolitaks selle "massi lõhkiajamise" teema kuidagi ära, siis räägiks ka enda markantsematest lollustest.
Vasta
#46

Markantsed markantseteks, kui seda juhtub korra aga ma ei saa aru, miks ei osteta omale veoautot, kui on kogu aeg vaja vedada tonni jagu misiganes sitta? Oma käru on vajalik aga siis, kui vaja vedada suhteliselt kergeid koormaid a'la murutraktorit, saunapuid maalt koju jne. Betooni ja kruusa veoks on ikka vähe teised riistapuud. Lihtsalt suuri koormaid kannatav haagis maksab nii rämedalt palju, nõuab veduriks eriautot ja erilube, et asi ei tasu enamusel inimestel isegi mitte mõelda! Zubrjonok on täpselt see haagis, millega vead käsimuruniidukit, gaasiballooni ja paari kansitrit suvekodusse, kui ei taha neid autosse toppida või tegu on kaubaruumilise kökatsiga või on kaasa vedada palju lapsi koos igasugu toolide jms jamaga. Aga tahad reaalselt maja ehitada, siis mõtlev inimene ostab a'la seuhkse transiidi, kui on vaid B-kat kasutada või C-katti omades päris väikekrusa. Ja kindlasti panustab kas kraanasse või tagaluuki, et saaks ilma imelahendusteta ISE kodus seal ka suured raskused maha tõsta/rocklaga veeretada. Tonnine kraana on tegija - võtad bigbagi ka maha.
Vasta
#47

Justnimelt.
Väikehaagis on siiski kergemaks kolimiseks mitte teeliikluses ohtlikeks koormateks.
Olen näinud kuidas mingil moodsal üheteljelisel murdus tagumine rumm koos rattaga alt ära kui auto keeras kõrvalteele ja sõitis kohe pauguga ühest kenast kruusaaugust läbi. Käru peal tundus olema ( kaugelt hinnates) suurem kuhi tsemendikotte. Milleks nii on vaja?

mina ostsin vanakraami, raudmatrejalide, rehvide, autojuppide ja muu kola veoks sellise auto: [Pilt: large_27206043_qsug.jpg] Kärab küll : 3 kohta , passis kandevõime 800kg. Kast 250cm ja koobaste vahe 131cm. Plekki tuua Elme metallist saab tervena tahvel 2,5kord1,25 lükkad kasti ja muretu. Kannatab sõita ka luuk lahti, lubatud tegevus. Eelmine aasta sai isegi Tagadil käidud sellega, koos Jossuga.
tööautost siin juttu: http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=39471

Kuid Zubrjonok sobib mõnele vanemale autole sappa küll. Eile nägin just tumerohelist 09 ladat millel oli sama värvi zubr taga. kärus oli segumasin, selline väiksem.

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#48

(18-04-2013, 11:29 AM)ryblik1 Kirjutas:  Kuid Zubrjonok sobib mõnele vanemale autole sappa küll. Eile nägin just tumerohelist 09 ladat millel oli sama värvi zubr taga. kärus oli segumasin, selline väiksem.
Kuna mu suvine põhiliikumine on kilulinnast läände, siis mõlemal HPS.maanteel näeb palju haagistega masinaid ja päris palju vägagi edevaid/kalleid uusi autosid Zubrik sabas! Just selline mõnus kergem kaup peal, nagu kirjeldasin. "Taadid" ei häbene, et a'la ametiautoks on uhke maasturilaadne aga kodus vanast ajast olemas MAZ-Zubrik. Selliseid kombosid nähes mõtlen alati, et selle pärast see härrasmees ülemus ja edukas ongi, et oskab vajalikku ebavajalikust eristada ja ei raiska raha lolluste (loe:edevuse) peale.
Niisama reklaami: selline hüdrokraanaga transiit tundub suisa iseehitaja unistus olema, kui vaadata esiteks juttu ja KOHTA, kus pildid tehtud. Härrasmees J.B. pole seda vist päris kuuse all hooldanud Wink
Vasta
#49

ei ole need kaubikutest tehtud kastikad miskised imeloomad
aastaid ehk 6 tagasi sai nähtud Espaki hoovis ühte sellist (mis koorem peal ei mäleta) aga see läks seal hoovis sõidu pealt pooleks
ja mitte keskel alla poole vaid ülesse poole s.t. nina ja p...e vastu maad.
ei tea kuidas ta ära sõitis aga mõne hetke pärast kui olin poes ära käinud oli see A kujuline moodustis sealt ära kadunud.
lähedalt vadates pole nende raam kuigi rohkem usaldust äratavam kui väikesel haagisel samasugune painutatud plekist moodustis.
Vasta
#50

Eks see muidugi eesmärgist olene, kuid käru on siiski oma miljon korda muretum pidada kui mingit autot.

Projektipõhiselt saab igale asjale läheneda. Tean ka inimest, kes maja ehitamiseks gazooni ostis ja selle 'viimase prahikoormaga prügimäele jättis'.
Samas tean teist inimest, kes tikiga maja valmis tegi.
Ja inimest, kes üldse midagi ise ei vedanud, aga keda saab ka poolenisti iseehitajaks nimetada.
Vasta
#51

(18-04-2013, 11:11 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Markantsed markantseteks, kui seda juhtub korra aga ma ei saa aru, miks ei osteta omale veoautot, kui on kogu aeg vaja vedada tonni jagu misiganes sitta? .... Zubrjonok on täpselt see haagis, millega vead käsimuruniidukit, gaasiballooni ja paari kansitrit suvekodusse, kui ei taha neid autosse toppida või tegu on kaubaruumilise kökatsiga või on kaasa vedada palju lapsi koos igasugu toolide jms jamaga. ...
Oled ikka mõistmatu inime Big Grin Vene ajal ju ei saanud eraisik osta omale veokat. Ja nii vedas mul Zubrjonok iga kevade mitukümmend päeva ca 800 kg kartulikoormaid Pihkva turule. Mu pudi-padi lisaks, nt 1,5 tonni soodsat briketti. Ehituskraami kojutoimetamiseks lähikonnast oli suht lihtne ja odav haltuura-veokat orgunnida. Aga tänapäeval on mõnekümne koorma pärast aastas ikka eraldi autot pidada mõttetu luksus, veokat nt ehitusmaterjali veoks tellida lihtne kuid kallis. Muidugi käru leiab kasutamist tunduvalt harvemini kui varem, aga oma töö tõttu on ikka vaja vedada palju asju korraga, st et kastikal on pikk kast täis ja lisaks veel Zubrjonok ka. Loomulikult peab mul koorem olema ka vihma-lume eest kaitstud. Vaja läheb ca 4-5 korda aastas, aga ots on pea ööpäeva pikkune koos maha-pealelaadimistega, Praegu remondiks materjali soetamiseks on pood 8 km kaugusel, aga kärurent nagu öeldud 30 km, veoautokoormat remondimaterjali ei telli jne jne.
Rentimiseks nagu öeldud pean sõitma siis eelmine päev 30 km kaugusele ja tagasiviimiseks samuti, lisanduvad liigsed km ja 2 rendipäeva. Uue korraliku käru hind on ikka täielik kirves, Zubrjonok ajab asja ära ja elab lääneka veel ülegi. Suuremad veokad ei mahu minu kodu juurde sõitma ja seega ei saa neid tellida, põlisallee on liiga kitsas, valla lumesahk ka ei mahu.

P.S. Ekstreemsustest niipalju, et kui lasin tõsta 3 tihu märgi laudu Zubrjonoki kasti, siis kärul vajusid küll vedrud pahupidi - võtsin pooled maha ja ladusin teise otsaga käsitsi peale.
Vasta
#52

Maja ehituseks mingi kaubiku või kastika ostmisel võib isegi point sees olla- juhul kui see maja on kuskil paksu metsa sees mitukümmend kilti mõnest suuremast keskusest eemal. Kaubikuteenus läheb selle maa peale suht kalliks, veokast rääkimata. Kuskile linna külje alla tuuakse 10- 20 €-ga kaubikuga koorem kohale, käru rent on ka kuskil 2-4 €/h- no ei ole mõtet veoautot osta. Mõni selline auto kulub küll alati ära, mis käru ka vedada jõuab. Sellist kolme zubrjonoki pikkust, millega laudu- prusse näiteks vedada saab.
Vasta
#53

Janka ja Honkomees on asjale pihta saanud. Olen ise ka kunagi kaubikut pidanud. Liiga kulukas! Pealegi peab selle kõrval sõiduauto niikuinii olema. Kaubikuga ntx pulma või teatrisse ei lähe. Tibisid ei sõiduta. Wink Käru pidamine on igasugusest mootorsõidukist kordades odavam.
Uued lääne kärud on hinnalt kirved. Äratasumiseks peab sellega lausa raha teenima ja vaat et iga päev tuld andma.
Jäävadki sõelale rent ja isiklik zupakas. Olenevalt koorma iseloomust, sõitude pikkusest ja sagedusest ning rendikoha kaugusest võib olla kasulikum üks või teine.
Parim lahendus oleks muidugi kaasaegse käruga lahke naaber. Wink
Jutt selle kohta, et zupakas kõlbab vaid muruniiduki vedamiseks, on minu arust ebapädev. Minule kuuluv käru on minu teada enne mind üles ehitanud vähemalt 2 maja ja ka minu käes armetult vatti saanud. Ikka kõbus!
OK, kasti on (minu poolt)tugevdatud, lisatud koormakinnitused ja tagaluuk. Olen mõelnud ka temast loobuda, aga kuidagi ei mängi välja! Üle pooletonnise koorma või pika ehitusmaterjali jaoks võtan käru rendist, aga seda läheb harva vaja.
Jah, muidugi on zupakal mõned tõsised puudused ja ka mõned plussid, millest on siin foorumis juba lõputult jahutud, aga selles hinnaklassis midagi paremat ei saa. Saama hakkab alles 5-6 korda suurema raha eest ja siis ka mitte veel päris head.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#54

(18-04-2013, 22:27 PM)Jansa Kirjutas:  Eks see muidugi eesmärgist olene, kuid käru on siiski oma miljon korda muretum pidada kui mingit autot.

Projektipõhiselt saab igale asjale läheneda. Tean ka inimest, kes maja ehitamiseks gazooni ostis ja selle 'viimase prahikoormaga prügimäele jättis'.
Samas tean teist inimest, kes tikiga maja valmis tegi.
Ja inimest, kes üldse midagi ise ei vedanud, aga keda saab ka poolenisti iseehitajaks nimetada.
Esimene sai maja kohe raudselt kõige odavamalt. Gazoon suudab ära vedada absoluutselt kogu ehitusmaterjali peale a'la 6-meetriste laepaneelide.
Teine mees kohe raudselt kogu maja tikiga ei ehitanud - füüsiliselt võimatu.
Kolmas maksis lihtsalt arutult peale, kui võtta DIY seisukohast.

Käru pidamine on kindlasti muretum ja tatud mahus ka kasulikum, kui mõistlik vedur on olemas. Piduritega kerghaagis (passis O1!!!) on selles suhtes "tegija", et seda tohib peaaegu kõigegea vedada (piduritega haagise mass on 95% autodel ikka 750 vähemalt), jäme 500kg kandejõudu on täitsa OK aga O1 ei lähe autorongi koosseisu ja vea mistahes B-kati sabas. O1 on O1 ning vahet pole, on seal pidurid või mitte. Täitsa täpselt samasugust saan mõnikord vajadusel kasutada ja see on tegija. Üldse on Rootsist selliseid ja just vanasid kõige õigem otsida: need on tehtud rauast mitte paksu tsingikihiga kaetud juudiplekist ning kestavad igaviku! Uued on absoluutne kräpp, mingi enam-vähem haagise hind algab 2000+ eur.
Sellised on siis rootslaste 35 aastat vanad zubrjoonokid reg.massiga 750kg ja passis O1 Wink
[Pilt: 9963689964.jpg]
Edit: et meil eriti valus oleks, siis üks 350 eur maksev piduritega kerghaagis veel, mille kõrval on ka tuliuus zubrjoonok absoluutne pask kümnendas astmes:
[Pilt: 0740461445.jpg]

Ehk täiesti arvestatav äri oleks Rootsist piduritega vanade haagiste import, on neid seal palju täismassi vahemikus 700-1000 kg. Käisin just kontrollisin omaenda veduri passis lubatut, A C4 Q, 750/1350 kg! Kuid seda esimest numbrit on reaalselt vähestel autodel ja needki on siis suured/rasked/mitmeveolised. Meil Eestis lihtsalt polegi piduritega haagiseid, mis mahuksid tavainimese B-kati ja veduki koosmõjus lubatu piiresse aga võimaldaks trahvi kartmata mingit arvestatavat kaalu ka vedada. Kuna meil neid ei ole, siis on odavam kaubik osta kui arvestatava trahviga riskida, oma ülekoormatud sõnnikuga liiklusohtilik olla jne. Piisab, kui suvel teeb Politsei haagiste kaalumise reidi ja oh siis seda seakisa... aga kaasliiklejana olen ma seda meelt, et maanteel ussitanud/surnud zubrjoonokiga 500 kilo kaupa vedavalt tegelaselt tuleks igaveseks juhtimisõigus ära võtta. Samas lihtsalt selle pärast "nu...da" kedagi, et mingi eurodirektiiv näeb mingi totra kaalu ette ja seda ületatakse korralike riistadega paarkümmend kilo on jälle vale. Sry, need siis minu 2 senti.
Vasta
#55

Hästi äärt pidi haakub haagiseteemaga. Nimelt kaalumine. On 15T koormakaal, kuid rekka sellele enam ei mahu. Hea küll- väetis tuleb 500 kilostes. Loed ära 32 kotti. Selge- 16 tonni tuli täna ära. Aga kui rapsi, vilja välja saadab, siis tuleb vaid firma vastuvõtukaalumist usaldada. Kui palju võib nn "politseikaale" usaldada. Kui ilmastikukindlad, kuidas teljekoormuste summeerimine käib? Saab näiteks tühikaalu liikumisel mõõta? Trahvimääramisel 100 kg siia-sinna suva. Aga kui mitmedkümned koormad talunike saaki vaja vastu võtta, siis selline viga võib pankroti tuua...
Vasta
#56

No majad said valmis kõik, aga see selleks Smile

Neid Rootsi kärusid vaatasin aasta tagasi üksjagu, nad oleks tõesti tugev alternatiiv tikidele siin.
Aga noh.
Kui ikka asja pole mere taha või muud moodi 'käppa sees', siis sinnapaika see jäi. Sain Kernust ühe, ei oska ka midagi halba kosta.

Samas sa võid ju asja ette võtta. Pruugitud kärude turg on Eestis päris kasin, kuulutusi ja oksjone vaadates lähevad 10 aastat vanad kärud kuskil 70-80% uue hinnaga. Autodega võrreldes ikka imebisnes.
Vasta
#57

(19-04-2013, 06:59 AM)honkomees Kirjutas:  ....Uue korraliku käru hind on ikka täielik kirves, Zubrjonok ajab asja ära ja elab lääneka veel ülegi.
...

Kui keevisraamiga (mitte poldikäru!) hooldada sama viisakalt, kui subrikulisi omal ajal, siis mitte.

Ülejäänu on puhas kuldWink Maal metsa taga elades paistavad mõned tänapäeva "tõed" veidi teisti...
Vasta
#58

(19-04-2013, 13:49 PM)Jansa Kirjutas:  Sain Kernust ühe, ei oska ka midagi halba kosta.

Samas sa võid ju asja ette võtta. Pruugitud kärude turg on Eestis päris kasin, kuulutusi ja oksjone vaadates lähevad 10 aastat vanad kärud kuskil 70-80% uue hinnaga. Autodega võrreldes ikka imebisnes.

Sul on korralik suur vedur olemas, mis lubab nii kaaluliselt kui ka "päriselt" rahumeeli sadu kilomeetreid 750 kg sabas vedada. Uus, suur, head pidurid jne. See kooslus on muidugi alakoormatud aga üldiselt on nii need kastikad kui odavhaagised just sedasorti tööks mõeldud, mitte alusega šamotti korstna ehituseks vedada. Isaandal 27K ees ja tagavedrud kägisesid mis hirmus, sest prooviautot piinatakse ikka mehemoodi ka esinduse tegelaste aga ka testijate poolt Wink Oleks nagu veoauto aga ei ole ka. Sama asi nende odavhaagistega. Korra mööda siledat asfalti võib ju sellise isegi üle koormata ja ega ta kohe katki ikka ei lähe aga kui tahta pidevalt lubatu piiril kaalu peale panna, on paari tuhande meie teekilomeetriga see haagis romu.
Seesinane datsuni sabas olev 275 peab ju "koos püsima" kahe ja plekitükikese traadi ning kahe poldikesega... TRAADIST lukustused õhukesest plekist vastustegaSad
[Pilt: c-275l_lisa.jpg]
Et paneks nüüd sinna peale täpselt kaalupiires oleva väiketraktori Avant 218 ja sõidaks korra Keilast Haapsalusse... ning pärast seda võib selle plekikäraka minema visata! Tonnine suurem vend on totaalselt ära lammutanud 2-tonnise kandejõuga suure ja kalli (3500+ eur!) autoveohaagisegi, sest sedagi koormatakse pidevalt lubatu piirile. Vaatad kasvõi samase datsuni raami, selle materjali paksust jne, siis mingist suvalisest plekist ja paarist nelikanttorust suvaliste jorsside poolt kokku keevitatud (veel hullemad on need plekist väänatud ja needitud isendid) asi, kuhu on paari popneediga vineer põhjaks sülitatud, ei saagi kesta. See ongi moodne zubrjoonok, mis mõeldud a'la 150-200 kg kaalu vedamiseks siledal asfaldil. Arvutuslik 440 kg on selge overkill ja ohtlik kogu maailmale.

Samas mul on üks vana 70'test pärit rootslaste "rannatreiler", mis on kokku keevitatud 4-kant torust seina paksusega 4mm, umbselt kinni ja vedrupakkide jaoks on veel lapid peal! Mõeldud 250-kilose pisikese mootorpaadikese jaoks aga mina lohistan sellega oma 650kg kaaluvat purjekat ja puid metsast! Vaat see tõesti on tugev tükk, mis kuhugi poole ei väändu.
Muidugi on teatud töödeks isiklik kerghaagis vaat et hädavajalik aga teedel vaatad hirmuga, kuidas mingi hulk seltsimehi kujutab endale ette, et see odav plekk-kärakas on veoauto ja roostes eskort 1,4-liitrise mahlapakiga on truck. Aga haagised, millega päriselt-päriselt julgeb ja saab 2 tonni turjal vedada, on kokku keevitatud 800'st kilost puhtast rauast ja väga napilt kõlbab see vedur sinna ette (paberite järgi, jõudu jääb karjuvalt väheseks). Üldse kõige hullemad on need tegelased, kes oma astmaatiliste tuhatnelisada-berlingode sabas veavad kõige suuremaid korvtõstukeid, endal konks mööda maad lohisemas. 2.käiguga 40 sees, hambad irevil ja arvabki, et see on normaalne...
Vasta
#59

(19-04-2013, 13:49 PM)Jansa Kirjutas:  Neid Rootsi kärusid vaatasin aasta tagasi üksjagu, nad oleks tõesti tugev alternatiiv tikidele siin.
Kisub jälle OT-ks, aga kui endal oleks rahakott puuga seljas, siis vaataksin Humbaur käru. Vot sellist: http://www.humbaur.com/Single-axle-trailer.181.0.html?&L=1&eid=01000-00300
Olen seda 1000kg versiooni laenutusest korduvalt võtnud, kui vaja midagi rasket vedada ja siiani vasikavaimustuses.
Kuni aga raha põle, kärab zubrikuline küll.
Muide, üks meenutus veel oma zubriku esimesest suuremast aktsioonist minu käes. Kolisin venna peret. Vend ohkis oma seinasektsiooni "Neo 5" pärast. Arvas, et iga mooduli pärast vaja eraldi reis(edasi-tagasi 60km) teha. Irvitasin ja vedasin kihla, et viin kahe reisiga ära! Võitsin. Teisel reisil panin klapplaua lisaks, et koorem ikka täis saaks. Big Grin
OK, ehk ei olnud kõik päris nõuetekohane ja seaduslik. Vend, kes taluõul kaela pikaks venitades ootas, arvas esiti kombaini tulevat. Auto üle mäeküüru veel ei paistnud, aga koorem küll! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#60

(19-04-2013, 16:34 PM)Basilio Kirjutas:  Muide, üks meenutus veel oma zubriku esimesest suuremast aktsioonist minu käes. Kolisin venna peret. Vend ohkis oma seinasektsiooni "Neo 5" pärast. Arvas, et iga mooduli pärast vaja eraldi reis(edasi-tagasi 60km) teha. Irvitasin ja vedasin kihla, et viin kahe reisiga ära! Võitsin. Teisel reisil panin klapplaua lisaks, et koorem ikka täis saaks. Big Grin
OK, ehk ei olnud kõik päris nõuetekohane ja seaduslik. Vend, kes taluõul kaela pikaks venitades ootas, arvas esiti kombaini tulevat. Auto üle mäeküüru veel ei paistnud, aga koorem küll! Big Grin

Kunagi kolisin oma kahetoalise korteri kogu sisu sapaka katusel ca 800 m kaugusele. Kärudest eraelus kahjuks pajatada ei oska. Vist mu autodel kärukonksu puudumise tõttu.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne