Metsakohina leiutised
#1
Muutsin pealkirja ära, kajastan siin mõningaid nii öelda oma leiutisi. Võib olla pakub kellelegi huvi.
Sai siin õhtuti natuke mõeldud ja plaani peetud, et kasutaks niisama tühja puhuva tuule ära. Puhub teine pidevalt, isegi õhtuti ja vahel ka öösel, peaks millegi ette rakendama. Alustuseks ei julenud suur monstrumit kokku keevitada, sattusid kätte sellised plekkpurgid: läbimõõt 150mm ja kõrgus 250mm.
   
Ühest purgist sai kaks poolikut ja teisest veel kaks poolikut.
   
Kuna purgid ühest otsast avatud, siis tuli ohverdada veel kaks purki, natuke lühemat. Neist sai tegelikult võetud põhjad ja servadest ainult 15mm.
   
Plaan teha midagi sellist, ainult kaheastmeline, teine aste veerand põõret nihkes.

Olemas kaks väikest mootorit, mis töötavad täiesti edukalt ka vastupidi, see tähendab toodavad elektrit kui neid ringi ajada.
Ühel tuleb korpusest välja kuus juhet, tundub olevat kaks eraldi süsteemi, kumbki kolme juhtmega. Ilmselt on kummaski osas kolm mähist, mis ühendatud kolmnurka.
       
Teine suuruselt umbes sama, aga keeramine raskem, sellel ainult neli juhet, millest kumbki paar eraldi võimeline eliktrit andma. Sellel on mõlemas otsas laager ja kaalult natuke raskem. Ehk mõni teadjam oskab kommenteerida mootorite algset päritolu, kuigi see pole üldse tähtis.
       
Esimene annab 130 pöörde juures välja 1,3V ja 235 pöörde juures 2,3V. Tegelikult saab sellest asjandusest 6x 1,3v või 6x 2,3V vahelduvat pinget. Teine vastavalt 12,3V ja 23V, kuna kumbki mähis annav ligilähedaselt sama tulemuse, siis võiks ka siin natuke korrutada: 2x 12,3V või 2x 23V jällegi vahelduvat pinget. Ilmselt kasutan teist, pole veel üldse mõelnud, mis selle pingega peale hakata, kas üritan rakendad vahelduval kujul või alaldada. Toonitan veelkord, et tegu on katsetustega ja midagi erilist sellise väikese asjaga ei saavuta.

Järgneb
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#2
Sel teisel on sul vist käimakast (aeglusti) sees.
Vasta
#3
(14-04-2013, 19:39 PM)Etsike Kirjutas: Sel teisel on sul vist käimakast (aeglusti) sees.
Kusjuures ei ole mingit ülekannet, töötab jõnkat-jõnkat nagu samm-mootor.

Natuke sai edasi tehtud, poolikud põhjad tõmbeneetidega (3mm) purgi poolikute külge tõmmatud.
   
Edasi papist šabloon ja selle järgi neli kinnitusdetaili. Materjaliks alumiiniumleht 3mm, tööriistadeks tikksaag ja akutrell. Natuke viiliga kaasaaitamist ja valmis.
   
Kinnituselemendid jällegi tõmbeneedid, seekord vähe jämedamad, sest eesmärgiks sai seatud valmistada asi ilma midagi ostmata. 3mm pikemaid lihtsalt ei olnud. Keskele keermelatt M6, jämedamat ei olnud vajaliku pikkusega. Purgipoolikud katavad teineteist 1/6 läbimõõdu ulatuses, nii oli kusagil netis soovitatud.
       
Laagrid lähevad esialgu ka olemasolevast tagavarast, küll natuke pruugitud, aga täiesti töökorras. Laagrite sisemõõt 8mm, seega saan kasutada ka M8 keermelatti, see natuke tugevam. Praegu laagritel puksid sees, istuvad päris tihedalt. Laagripukkad kaproni sarnane materjal, olid kunagi väikesed rattad, rehv ka peal. Ühe poole laagripesa ja velje serva treisin maha, kinnitusavad puurimata, sest raami konstruktsioon on veel paika panemata. Peab vaatama, mis leidub.
   
Lõpuks rootor koos, kõik neli poolikut purki, telg ja laagrid ka proovitud. Jääb raami ootama, ilmselt enne järgmist laupäeva mahti pole, aga mine tea.
   
Korrused on omavahel nihkes 90 kraadi, ehk annab ühtlasema käigu.

Järgneb
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#4
Asi tegelikult on natuke edasi ka arenenud.
   
Sai valmis tehtud mingi raam ja generaatori moodi asi ka juurde poogitud.
   
Proovisin tuult ka püüda, kuna ümber ringi on suhteliselt palju metsa, mis küll tuules kohiseb (sellest ka kasutajanimi), siis kasutuskõlbulikku tuult on suht raske kinni püüda.
Ilma generaatorita käib asi ka kerges tuules ringi, koos generaatoriga on olukord sandim, tahab tunduvalt tugevamat ja pidevalt puhuvat tuult. Mõõtmisi pole teinud ja kasutusvaldkonda pole samuti suutnud välja mõelda. Oli teine kuuri katusel paar nädalat, ilmselt peab ikka mingi kõrgema masti vaatama.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#5
Kas ma saan õigesti aru, et sul tuleb mootori juurest edasi 2 juhet ja mootorist tuleb välja rohkem?

Kui nii, siis mis moodi nad ühendatud on ja kas nad on kindlasti samas faasis? Sealt võib alguse saada tuuliku raske käimine.

Masti kohapealt on sul kindlasti õigus. Postistuses http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid310571 On selle kohta pilt mis su mõtet kinnitab.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#6
Nagu pealkirja muutmisel lubatud.

Olen suhteliselt laiskCool, seega tegin juba aastaid tagasi ühe vahendi küttepuude saagimiseks.
   
Minu arust on lihtsam ja kergam liigutada saeketast alla ja lasta see vedru mõjul ülesse, kui suruda raami koos pika puuga. Seade on suhteliselt tasakaalus, alla võib suruda ühe näpuga, ülesse liigub ise. Vedru otsas on reguleerimiseks tõmmits.
Mootor on miskit 3kW ringis, varem oli 2,2kW mootor, aga see sai ilmselt õues vihma ja laskis suitsu seest välja, tuli teine panna, selline oli just olemas. Rihmaseibid on alumiiniumi valust treitud, ühel terasest südamik, teine puhtalt alu.

(30-07-2013, 17:16 PM)karvik Kirjutas: Kas ma saan õigesti aru, et sul tuleb mootori juurest edasi 2 juhet ja mootorist tuleb välja rohkem?

Kui nii, siis mis moodi nad ühendatud on ja kas nad on kindlasti samas faasis? Sealt võib alguse saada tuuliku raske käimine.

Tuleb jah kaks juhet. Algselt oli neli (parandasin kuuest neljaks) juhet, see tähendab 2x3faasi. See juhtmete arv on kokku tõmmatud dioodide abil, seega nendes kahes juhtmes peaks olema alalisvool.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#7
(30-07-2013, 17:35 PM)metsakohin Kirjutas: Tuleb jah kaks juhet. Algselt oli kuus kuhet, see tähendab 2x3faasi. See juhtmete arv on kokku tõmmatud dioodide abil, seega nendes kahes juhtmes peaks olema alalisvool.

Stepperi kolm faasi võib tähendada sellist asja.
   
Pilt pärit: http://www.electrosome.com
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#8
Ajasin siin natuke pada: neli juhet oli algselt. Karvikul võib õigus olla, ei julge vaielda ka, tundub seda teemat valdavat sügavuti.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#9
Kas Savoniuse turbiinil ikka käisid tünnipoolikud servapidi kokku? Minu vilets mälu väidab pisukest ülekatet. Mingi läbipuhumise kasulikuks pööramine oli ka vist? Targemad täpsustavad ehk.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#10
Ongi ülekate, tervelt 1/6 diameetrist. Teine võimalus oleks jätta pooled teineteisest eemale. Kui on viitsimist, siis proovin ka sellise järgi, aga enne on vaja mast püsti ajada, selline, mille saab lihtsalt alla lasta.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#11
Minu viga, vaatasin pealiskaudselt.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
#12
Selline asjandus L virumaal täies hiilguses olemas,neli sektsiooni iga u meeter kõrge kel huvi mingu vaadaku.Moelt tammsalu poole sõita ja vahakulmust keerab tee rakvere peale,järvest mööda ja paremat kätt tõusu lõpus paistab.
Vasta
#13
Mõned sellelaadsed turbiinid: http://www.youtube.com/watch?v=q_znBxCiR9Q
http://www.youtube.com/watch?v=nQKb8qvuqdw
http://www.youtube.com/watch?v=cFY4FLIDy3I
Üks vähe kangem "relv" ka: http://www.youtube.com/watch?v=DdOa4z23JqM
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#14
Üks mõte kuidas saaks kasutada mini savoniust ledi sussitamiseks.
Pane talle kolmkorda aeglustav ülekanne vahele.
Kui kasutada seda seadet kus gene andis välja 235p/min juures 12,3V, peaks saama 3m/s tuulega 2,4V(arvestus varuga) pinge kätte. Kaks nimhi ja peaks toimima.
Aegluti selleks hea, et generaator käib raskelt ja aeglusti parandab momenti mis jõngust üle keerab. Teoorjas saad sa 3m/s tuulega koos ülekande kaoga kusagil 0.5W, aga mingi pisikese 0.05W LED-i sussitamiseks piisab. Valgusandur vahele ja saadki öösel näha tuuliku asukohta Big Grin. Ülelaadimise vastu zener ja takisti. Alalaadimise eest hoolitseks LED ise mille süttimispinge valid vastavalt kusagil 1.8-2V
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#15
Kuna pidevat tasuta tuult jäi väheks, siis elektritootmine on praeguse seisuga külmutatud. Tuli parem mõte, võiks hakata tarbima.
Sai kättevõetud üks pikalt seeditud projekt (kõlab tänapäevaselt), nimetan selle Metsakohin-3. Miks kolm? Lihtsalt sai kolm lahendust läbi mõeldud ja valitud viimane, ehk kolmas. Miks Metsakohin? No on seotud väikest viisi metsasaadustega. Vahemärkusena mõnele kuuma ilma mittetaluvale kaasfoorumlasele - ei ole seened, isegi marjad ei ole, on palgid.
Tegu siis saeraamiga, mis peaks teoreetiliselt palgist lauad tegema. Alustuseks on soetatud elektrimootor 5,5kw, 2800 kopikatega pöördeid; saeketas läbimõõt 400mm, saetee laius 3,5mm, pöördei talub kuni 4200; paar pakki keevituselektroode; neli tugiratast koos laagritega; mõned vajalike mõõtudega poldid; paar peotäit seibe; mõned mutrid; 12 laagrit; pakike lõikekettaid ja valik igasugust vanarauda.
Tegelikult on tööd ka tehtud. Raamist endast on enamus osi valmis, täna sai kerge dekoratiivne kate ka peale lastud. Ennetades küsimusi: ei pahteldanud, ei kasutanud täitekrunti, ei lasknud klaaskuuli masinast ka läbi.
Raudtee on tegemata. Siit tulekski küsimus, et mida eelistada, kas nurkrauda või T-kujulist materjali.
Alustuseks sai uuritud töötavaid ja mittetöötavaid isendeid, enamuses virtuaalseid, konsulteeritud ka mõne lihtsama aparaadi kasutajaga ja nüüd peaks valmima analooge mitteomav eksemplar.
Kõik võivad küsimusi esitada ja arvamust avaldada. Kui oskan, eks siis ka vastan.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#16
(05-08-2014, 20:37 PM)metsakohin Kirjutas: ...
Siit tulekski küsimus, et mida eelistada, kas nurkrauda või T-kujulist materjali.
...

T ei väändu läbi, vinkel vajab head toestust.

Pilte! Pilte! Pilte!

Ettevedu vintsiga, hammaslatiga või pekitoitel?
Vasta
#17
Seda esimest lauset, mis v6sa poetas, ma ootasingi.
Pilte? No midagi lähematel päevadel saab, aga põhjalikumalt siis, kui asi tööle ka hakkab,

Edasiveo lahendab siis, kui asjal jumet ka on. Mõni mootor ja üks väiksem käigukast on järge ootamas selle jaoks.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#18
Saele raudtee ehitamisel sõltub materjali valik ikka konstruktsiooni iseärasustest. Eelkõige on oluline, et mingil moel pead saavutama tasapinnalisuse. Seda kas hiljem reguleeritavana või alatest algusest väga täpse valmistamisega.
Väiksemate ristlõikemõõtude (ei pea silmas ainult 20x20x1 mm mõõtkava) puhul võib materjal ka kergest keevitusest väga märkimisväärselt kõveraks keerata. Samuti võib olla hiljem kergemini haavatav ebaotstarbelisele kasutustele (näiteks kukub midagi peale), jne. Ehk siis materjal tuleks ikka valida konstruktsiooni järgi.
Ilma piltide (joonisteta) ei oskaks midagi täpsemat pakkuda.
Vasta
#19
Peale väikest uurimist selgus,et tänapäeva kaupmehed T-tala ei müü, paljud ei tea, mis see on. Saada on niinimetatud topelt T-tala, ehk I-tala, ilmselt tuleb mingist nurkrauast aretada.
Päris vundamenti küll valama ei hakka, seega tuleb arvestada hilisema reguleerimise võimalusega. Pealegi on see rohkem nagu hobi ja mõistuse treening või oma vigadest õppimine. Ja ega seda metsa ka nii väga palju ei ole, et päevad läbi ainult saagida ja saagida.
Mõned oodatud pildid ka, edaspidi kindlasti lisandub. Kuna kirjutada pikalt ei viitsi ja üks pilt pidi rohkem ütlema, kui sada sõna.

Mootoril olev silt. Täitsa tutikas nõuka aegne mootor.
   

Pöördraam, millele kinnitub mootor.
   

Teisest küljest ka. Kasutasin olemasolevaid laagripukke, oli valida, kas terasest või malmist, läksid terasest. Soonega asjandus ei ole rihmaseib, lihtsalt sobis ilusti kiiluga võlli peale, sinna tuleb aretada midagi raami pööramiseks.
   

Sõitsin terve pärnu linna läbi, otsides soonega rullikuid. Osad tegin juba ise valmis, väikese pingiga võtab tiba rohkem aega. Lõpuks, oh õnne, leidsin Härmast poldi poest. Aga õnn ei ole kunagi täielik, oli ainult kolm tükki.
   

Palju pilte korraga pole ka hea, eks edaspidi jälle.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#20
Olen sama teema peale mõelnud, tõsi küll, mitte väga usinalt juba mitu aastat. Võta nüüd tasuta nõuanne: Koduõuele maha pandud vundament võtab sult võimaluse käia haltuurat tegemas, samas 6 meetrise kaatri veetavaks tegemine on pigem odavam kui statsionaarne.
Minu lugupidamine.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne