vana invakäru
#1

tere
leidsin maal ringi sõites korraliku present katusega isendi millest omanik on nõus loobuma nii et küsiks palju on eesti alles vanu present katusega isendeid? ja kas sellele on juppe saada?
Vasta
#2

(22-04-2013, 22:17 PM)unicmees Kirjutas:  tere
leidsin maal ringi sõites korraliku present katusega isendi millest omanik on nõus loobuma nii et küsiks palju on eesti alles vanu present katusega isendeid? ja kas sellele on juppe saada?
Eestis leiduvaid korralikke eksemplare võib ilmselt näppude peal üles lugeda. Mootorid on neil pärit mootorratastelt (3-rattalisel 125cm2, 4-rattalisel IŽ 350cm2) ja nende juppe peaks ikka leiduma. Samas kereplekke ja igasugu spetsiifilisi jubinaid pead ilmselt mööda kogu endist N. Liitu tikutulega taga otsima. Õigupoolest ei tohiks selliseid autosidki leiduda, sest nood kuulusid ju omal ajal riigile. Invaliidile anti sõiduk kümneks aastaks kasutada, peale seda oli ette nähtud see utiili saata ja vajadusel uus asemele anda. Aga mõnikord juhtus nii, et invaliid suri vahepeal ära, auto jäi kuhugi vedelema, keegi huvi ka selle vastu tunda ei viitsinud ja nii ongi üksikud tänaseni säilinud.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#3

(23-04-2013, 19:01 PM)Mossemees Kirjutas:  
(22-04-2013, 22:17 PM)unicmees Kirjutas:  tere
leidsin maal ringi sõites korraliku present katusega isendi millest omanik on nõus loobuma nii et küsiks palju on eesti alles vanu present katusega isendeid? ja kas sellele on juppe saada?
Eestis leiduvaid korralikke eksemplare võib ilmselt näppude peal üles lugeda. Mootorid on neil pärit mootorratastelt (3-rattalisel 125cm2, 4-rattalisel IŽ 350cm2) ja nende juppe peaks ikka leiduma. Samas kereplekke ja igasugu spetsiifilisi jubinaid pead ilmselt mööda kogu endist N. Liitu tikutulega taga otsima. Õigupoolest ei tohiks selliseid autosidki leiduda, sest nood kuulusid ju omal ajal riigile. Invaliidile anti sõiduk kümneks aastaks kasutada, peale seda oli ette nähtud see utiili saata ja vajadusel uus asemele anda. Aga mõnikord juhtus nii, et invaliid suri vahepeal ära, auto jäi kuhugi vedelema, keegi huvi ka selle vastu tunda ei viitsinud ja nii ongi üksikud tänaseni säilinud.
oligi nii? mul justkui meelde jäänud ,et see värk kehtis kõigi autode kohta ,mis erakätes. siis see osa jutust, et auto oli nagu sinu raha eest ostetud ,aga kuidagi ikka riigi oma ja sulle kasutamiseks usaldatud.
Vasta
#4

(23-04-2013, 19:49 PM)iceman Kirjutas:  
(23-04-2013, 19:01 PM)Mossemees Kirjutas:  
(22-04-2013, 22:17 PM)unicmees Kirjutas:  tere
leidsin maal ringi sõites korraliku present katusega isendi millest omanik on nõus loobuma nii et küsiks palju on eesti alles vanu present katusega isendeid? ja kas sellele on juppe saada?
Eestis leiduvaid korralikke eksemplare võib ilmselt näppude peal üles lugeda. Mootorid on neil pärit mootorratastelt (3-rattalisel 125cm2, 4-rattalisel IŽ 350cm2) ja nende juppe peaks ikka leiduma. Samas kereplekke ja igasugu spetsiifilisi jubinaid pead ilmselt mööda kogu endist N. Liitu tikutulega taga otsima. Õigupoolest ei tohiks selliseid autosidki leiduda, sest nood kuulusid ju omal ajal riigile. Invaliidile anti sõiduk kümneks aastaks kasutada, peale seda oli ette nähtud see utiili saata ja vajadusel uus asemele anda. Aga mõnikord juhtus nii, et invaliid suri vahepeal ära, auto jäi kuhugi vedelema, keegi huvi ka selle vastu tunda ei viitsinud ja nii ongi üksikud tänaseni säilinud.
oligi nii? mul justkui meelde jäänud ,et see värk kehtis kõigi autode kohta ,mis erakätes. siis see osa jutust, et auto oli nagu sinu raha eest ostetud ,aga kuidagi ikka riigi oma ja sulle kasutamiseks usaldatud.

Ei nii hull asi ikka polnud. Eraauto oli ikka eraauto. Sõja korral oleks ilmselt rekvireeritud, aga muidu oli ikka eraomandis.
Invakad polnud eraautod, need olidki antud invaliididele tasuta kasutamiseks.

Asutuste autodega oli küll mingi eripärane lugu, vanemad-targemad võivad vast pajatada "kohustuslikest koormatest" ja muust sellisest. Ehk siis tühjadele veoautodele kiputi RAI-punktidest koormaid peale sokutama.
Vasta
#5

Aga Suure isamaasõja invaliidid ei ostnud neid "invalidkasid" oma raha eest. Need anti riigi poolt tasuta. Sestap nad ka riigile kuulusid.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#6

(23-04-2013, 20:16 PM)Mossemees Kirjutas:  Aga Suure isamaasõja invaliidid ei ostnud neid "invalidkasid" oma raha eest. Need anti riigi poolt tasuta. Sestap nad ka riigile kuulusid.

Mitte ainult isamaasõja veteranid. Üks mu üsna kauge sugulane (või vanavanemate peretuttav) kaotas 60.-datel tööõnnetuses mõlemad jalad, tema sai ka omale invakäru.
See mees polnud sõjas käinud, sõja ajal oli alles poisike.
Vasta
#7

(23-04-2013, 20:21 PM)zazik Kirjutas:  Mitte ainult isamaasõja veteranid. Üks mu üsna kauge sugulane (või vanavanemate peretuttav) kaotas 60.-datel tööõnnetuses mõlemad jalad, tema sai ka omale invakäru.
See mees polnud sõjas käinud, sõja ajal oli alles poisike.

Täiesti võimalik. Kui mees kaotas oma jalad tööõnnetuses e. kangelaslikus võitluses sotsialistliku tööga (ja mitte ei jäänud ise täis peaga raudteele magama), siis on ju igati loogiline, et riik selle kompenseerimiseks kasvõi sandi-ZIM'i annab. Mul kunagi ammu oli naabrimees sõjainvaliid, temal oli käsijuhtimisega (pedaalidest oli ainult sidur) ZAZ 968M. Maksnud ta selle auto eest enda jutu järgi 90 kopikat (võimalik, et see oli mingi inspektsioonis arvelevõtmise tasu vms.). Auto täpsemat omandistaatust ei taibanud siis küsida.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#8

Mul kaugemalt sugulane oli ka sõjaveteran.Tal oli üks jalg ja teine oli protees,käis rihmadega üle õla.Tema sõitis sellise kolmerattalisega,millel oli mootorratta leistangid ja present katus.Kas ta selle eest maksis,vaevalt.Pärast sai invaliidi sapika.Aga tädimees oli ka isamaasõja veteran ja temale anti ilma rahata ZAZ965.Oli veel halli värvi.Tollel olid pedaalid ja paralleelselt ka käsijuhtimine.Olime siis poisikesed ja meid võeti ka vahel sõitma.Kümne aasta pärast võeti see ära ja anti invaliidi Moskvitš-412.Oli teine veel helesinist värvi.Selle eest ta maksis küll,täpselt ei mäleta aga maksis.Aga kui tädimees igavestele jahimaadele läks siis võeti auto ka ära.Summa võin järele uurida kui mõnel huvi.
Vasta
#9

Ma olen ka ise kuulnud, et invaliidikärusid ja zapakaid jagati tasuta, aga mosse eest pidi invaliid juba ise ka pappi välja käima. Kui palju, ei tea. Ilmselt vast tehasehinna e. siis max. paar tuhat rutsi (riiklik jaemüügihind oli juba hoopis midagi muud). Samas väga mugav võimalus ju. 10 aastaga kippuski auto juba parajaks romuks muutuma ja kui oli teada, et uus on garanteeritud, siis ei pidanud ka remondiga suuremat vaeva nägema. Peaasi, et viimased aastad veel kuidagi patuga pooleks ülevaatuselt läbi sai ja kas äraandmise hetkel veel põhja all või küljekarpe küljes oli või kas mootor võttis õli samapalju kui bensiini, polnud enam kasutaja mure.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#10

(23-04-2013, 20:15 PM)zazik Kirjutas:  Asutuste autodega oli küll mingi eripärane lugu, vanemad-targemad võivad vast pajatada "kohustuslikest koormatest" ja muust sellisest. Ehk siis tühjadele veoautodele kiputi RAI-punktidest koormaid peale sokutama.
Koormaid ei pandud peale GAI-punktidest vaid KDP-punktidest. Need asusid Tallinnast väljasõidul iga suurema maantee alguses. Pärnu maanteel oli näiteks nelja raja keskel, enne Jälgimäe teeotsa. Raudalu maanteel on samas kohas hetkel vist mingi baar, kuid võis olla sellest ka natuke edasi. Neid punkte kutsuti rahva suus "KAPP"-ideks.

Mis ei tapa, teeb vigaseks!
Vasta
#11

Väike OT. Juppe leiab ikka.
Väike vahepala muu kisakära vahele.

My ass tehke siis eraldi invakäru kuuluvuse teema ja vaielge seal.

Kauge sugulane, kuulsin kuskilt, oli kunagi olnud jne ....
Vasta
#12

Milleks erutuda ?!
See ja paljud teemad arutatakse iga viie aasta tagant uuesti läbi , sest inimese mälu ja internet ongi selline , et aegajalt midagi keegi kuulis , unustas ja tarvitas - harvem kellelegi meenus . Sellistes aruteludes on aegajalt palju tõtt ja vajalikku ajalugugi kirjas - seepärast mulle neid meeldibki lugeda !
Vasta
#13

Üks teemakohane video kah: http://www.youtube.com/watch?v=_c4STwxCJYY
Mis aga videos nähtava isendi pedaalidesse puutub, siis kaldun arvama, et selles osas on tegu kellegi omaloominguga.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#14

Mis mootorit see isend kannab kah. Ei saanud aru selles videos. Pedaalide asjus ma ei oska midagi kosta, võib olla tõesti omalooming. Kes seda teabBig Grin
Vasta
#15

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid308041
Sellel sapakal oli gaas rooli keskel liblikakujuliselt, pidur käigukangi kohal kõrgemal ja sidur elektriline.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#16

SZD-l on gaas pöidlaga rooli keskel, sidur sõrmedega rooli tagaküljel, pidur nagu suur käigukang keset põrandat. Lisaks käigukang, reevers ja käsipidur, kokkuvõttes meenutab keskpõrand väiksemat traktorit kangide arvult.
Vasta
#17

(24-04-2013, 20:48 PM)deeremees Kirjutas:  Mis mootorit see isend kannab kah. Ei saanud aru selles videos. Pedaalide asjus ma ei oska midagi kosta, võib olla tõesti omalooming. Kes seda teabBig Grin
Mootor tundub originaal olevat. Pedaalide puhul on kõige kahtlasem see, et sidur ja gaas on pedaalidega, aga pidurit tuleb käega vajutada. Selline kombinatsioon eeldab, et juhil on siiski kaks kasutamiskõlblikku jalga. Kui juht oleks ühe käega, siis seda enam oleks põhjust ka pidur jala alla viia. Käel oleks siis juba niigi tegemist rooli hoidmise ja käikude vahetamisega.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#18

Minu omal kah kaks pedaali, sidur ja gaas. Robustse paigalduse ja ehituse tõttu arvan, et omalooming. Kuid kuna varuosi saada pole, ei pidanud nende eemaldamist vajalikuks, roolil olevaid hoobi nii kui nii pole.
Minu oma on tuunitud, Lada VFTS stangelisa, kroomi enam pole, istmed võõrad, kone on t200m ja nipiet-näpet veel. Kuid mis kõigetähtsam, siis väljas enamvähem komplektne, sõidab ja pidurdab.
http://mb4.live.hot.ee/rps/D/2502379.jpg
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/2502378.jpg

Pildid liiga suured, seega panin linkidena.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne