Huvitav ja põnev tehnika laias maailmas.
(01-07-2017, 16:44 PM)alfredo Kirjutas: Lahenduseks oleks see, kui taolise lukuauguvideo esitamisel keerab virtuaalne aknake end iseoma tarkusega püsti ja siis näidataks ülesvõtet oma täies ilus.
Täisekraanil vaatamiseks peaks küll arvuti ka külili keerama, aga mis seegi tänaste tehniliste lahenduste juures nii hirmsat oleks.
Teine lahendus oleks see, kui telefonil saaks valida igas asendis vaid laiekraani salvestuse. Tarkvaraliselt ehk midagi sudida või nii. Istuvad ju seal guuglis hulgakesi ja treivad neid androide. Asi siis mingi nõks  koos tootjatega valmis nuputada ja ellu viia.

Võib nuputada mida iganes ,see ei välista üleelmise posti juhtu.Püüan üles otsida.
Vasta
https://www.popmech.ru/vehicles/366932-p...nyy-911-y/
Vasta
Lukuauguvidio edasijõunutele
imelugu, et peategelane alla ei kuku : ))
Vasta
(07-07-2017, 19:52 PM)alfredo Kirjutas: Lukuauguvidio edasijõunutele
imelugu, et peategelane alla ei kuku : ))

Kuhu tal kukkuda on? Niigi igatpidi käpuli maas.
Vasta
No ei tea midagi, ma keerasin igaks tarbeks arvuti külili, et õnnetust vältida.
Vasta
(07-07-2017, 23:37 PM)alfredo Kirjutas: No ei tea midagi, ma keerasin igaks tarbeks arvuti külili, et õnnetust vältida.

Polnudki siis ju  lukuauguvideo ,hoopis laiekraan. Big Grin Big Grin
Vasta
Kuidagi märkamatult on möödunud 50 aastakest tehnikaajaloo seisukohast vaadates huvitavast eksperimendist. Nimelt tegid 1967 aastal kaks helikopterit non-stop lennu üle Atlandi ookeani. Vahepeatumistega oli selline nali ära tehtud juba 1952 aastal.
 
Aga starditi siis 31.mai varajastel tundidel Floyd Bennetti nimeliselt lennuväljalt New Yorgist(USA) ja lennuvahenditeks kasutati Sikorsky HH-3E helikoptereid. Pärast 9-t õhus tankimist, milleks kasutati tankerlennuki(te) C-130 abi, ehk 30 tundi, 46 minutit ja 11 sekundit hiljem, maanduti Pariisi(FRA) lähistel Le Bourge lennuväljal, et osaleda üleilmaliselt tuntud lennundusnäitusel. Masinad pidasid valule vastu ja oldi üsna õnnelikud, kui kindel maa jälle jalge all. Eksperimendi käigus keegi viga ei saanud, kuid meeskond vajas pärast sellist raputusmaratoni kuuma vanni ja kindlasti ka väikest napsu. Oli ju oma elud korduvalt ohtu seatud. Tehtud sai hulgaliselt õhus tankimisi, mis tollal veel nii levinud nähtus polnud ja lennatud tunde ainult näidikute järgi, pealekauba paaris. Tublid mehed kindlasti.

Videomaterjali selle kohta just üleliia palju ei leia, erinevalt kassivideotest ja muust tühikargmisest. A midagi ikka on.

https://www.youtube.com/watch?v=qaK8LxOB46Q
Vasta
Jäi täna Järvel kaamera ette.

[Pilt: t760_IMG_20170714_154451.jpg]
Vasta
(14-07-2017, 17:17 PM)MeelisV Kirjutas: Jäi täna Järvel kaamera ette.
 Sel kooslusel on stiili!

Midagi ida poolt ka. Klipike Kamazi nö. ideeautodest:



 Jätkuks sobib võibolla see ka:


Vasta
Autoneti lehitsejad on kindlasti juba näinud.
Kõigile teistele jääb soovida head kaasaelamist. Subtiitrite nupu leiab igaüks ise kätte.



Vasta
Vinge!!!!!!!
Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
(15-07-2017, 00:35 AM)Janka Kirjutas: Autoneti lehitsejad on kindlasti juba näinud.

See salaja sisse murdmine on muidugi puhas BS aga vaadata on sellist asja muidugi lahe. Muide, Mistra tootis Buranitele mingit alusvaipa, mille peale liimiti need tahvlikesed, mis aparaati õhu hõõrdejõust tekkinud kuumuse eest pidid kaitsma. Olid oma ülesandega kenasti toime tulnud. Seega sibulad lennutasid aparaadi Eestis toodetud vaibaga kosmosesse.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
(15-07-2017, 01:37 AM)viplala Kirjutas: ...
Seega sibulad lennutasid aparaadi Eestis toodetud vaibaga kosmosesse.

... küll vaid 1-ks reisiks, 2,5 tunniks ja 2 tiiruks ümber kera, aga punkt läheb kirja.
Kogu programmi maksumuseks 20 miljardit rubla ja 20 aastat tööd. km ja tunnihinne tulevad päris muljetavaldavad.
Vasta
Äge,sinna sisse murdnuid on vist juba palju olnud,juba jõutud rüüstata ka.
Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
Sellist asja polegi ennem näinud


Vasta
Näukse massina oliva joba siss olõman, ku veel ess olnu hääd änternettigi. Ma nüit änamp äi mäleta, oll tu skogelmia vai metko vällanäitusel (nii ammu oll!), vhs-i lindile saie isegit demutöö sääl võetuss.

Üldiselt on sellise mättasse istutamisega omad hädad ja plussid. Üks miinus on see, et põuases ajas see sisteem heaste taime käima ei pane. Ja teine halb teema on aretustöödega. Kiirekasvuliseks aretatud taimeke imeb mätta toidust tühjaks ja kui juurikas jõuab käbedamalt mätta alla jäänud heina ja muu prahini kui see kõduneda jaksab, siis on samuti kogu töö ja vaev mokas.

A ma vaat'sin sähukse kinu ära. Kaege ti ka, ku aiga omm.



Vasta
(15-07-2017, 22:51 PM)alfredo Kirjutas: Sellist asja polegi ennem näinud



Mõttetu masin minu silmis,kui palju see siis inimesest kiiremini istutab,kogu see nn padrunite käsitsi täitmine,lisaks sea songermaa mis järgi jääb,suure kopaga metsas tallamine jne.
Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
Ei väitnudki, et tast midagi tolku on, lihtsalt huvitav vaadata ,mida kõike välja mõeldakse . )
Vasta
(16-07-2017, 11:22 AM)hundu615 Kirjutas:
(15-07-2017, 22:51 PM)alfredo Kirjutas: Sellist asja polegi ennem näinud

Mõttetu masin minu silmis,kui palju see siis inimesest kiiremini istutab,kogu see nn padrunite käsitsi täitmine,lisaks sea songermaa mis järgi jääb,suure kopaga metsas tallamine jne.

Huvitav lahendus. Ainult, et nii suur kopp labidamehe rollis pole vist eriti rentaabel.
Samas, liigniisketele aladele ta oma mättapöörajaga isegi sobiks kus peab mättale istutama aga kuivematel aladel võib tekkida oht, et suve saabudes kuivab taim hoopis ära.
Vana hea vene rootor kahe tädiga tegi igatahes mitmeid hektareid päevas. Selle suutlikus kindlasti pole nii suur.
(Kahjuks sai selle rootoriga ainult paljasjuurseid taimi istutada)
Aquila captas non muscas.
Vasta
Jalgratast leiutamas


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne