Huvitav ja põnev tehnika laias maailmas.
Persetäis pappi uugama pandud ja tulemust tegelikult ei ole.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta


Vasta
(15-08-2017, 02:48 AM)viplala Kirjutas: Persetäis pappi uugama pandud ja tulemust tegelikult ei ole.

Tõenäoliselt õigus stringbike kohta. Ei viitsinud väga süveneda aga vedav ovaalne ketiratas annab ka väga hea ühtlustuse erinevate pedaaliasendite erinevate pöördemomentide ühtlustamiseks. See on aga seitsme- kaheksakümnendate leiutis.
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
Just imestan, kuhu see melonikujuline ketiratas jäänud on. Oli üks loetud asju, mis Tartus endise turu küljel asuvas rattakaupluses müüa oli nii aastal 89...
Masintikkimine särkidele-värkidele. Logod ja reklaam riietusel, logodega põrandamatid autodesse jne...
Vasta
Oli vist mäkketõusu lihtsutamiseks võinii. Mitte, et ma end suuremaksasjaks ketivenituspingi operaatoriks peaksin.
_______________________
KKK all the way...
Vasta
Ilma tõmbavate korvideta erineb jala poolt pedaalile avaldatav jõud ringi jooksul kordades, lukuga korvid vähendavad erinevust arvatavalt märgatavalt. On jah palju määramatusi postis, ärge väga virisege!
Müün: keermetõrv, puidulakk.
Vasta
Peaks teemasse mahtuma küll. Cool 
Meite riigi päälinna "bussiradadega" on kokku puutunud kindlasti kõik kes Tallinnas autoga liigelnud on.
Adelaide linnas, maakera kuklapoolel, seal, kus inimesed jalad ülespidi käivad, on see rada tehtud niimoodi:





Edit:
Video ei tahtnud mängima hakata, panen lisaks lingi ka, see peaks toimima:
https://www.youtube.com/watch?v=PLbhhdoCdl0

Mis te arvate sellisest lahendusest?
Vasta
(28-10-2017, 18:17 PM)tcumen Kirjutas: Mis te arvate sellisest lahendusest?

Mis välistab rehvide serva kulumist? Juhi kindel käsi või on mingid nipid veel kasutusel? Barjääri ja rehvi vahe tundub väga minimaalne olema.
Инвалид информационной воины.
Vasta
(28-10-2017, 20:21 PM)aavu Kirjutas: Mis välistab rehvide serva kulumist? Juhi kindel käsi või on mingid nipid veel kasutusel? Barjääri ja rehvi vahe tundub väga minimaalne olema.

 See ka muidugi vaatenurk.
Ma ise mõtlesin, et kes sohvritest reaalselt suudaks bussi sellisel kiirusel ja sellise täpsusega suunata.
Silma järgi on eksimisruumi kuni mõniteist sentimeetrit.
Meenutagem ka , et seal kuklapoolel on ühikud natuke teised. Kiirusi näidatakse miilides tunnis. Ka liiklusmärkidel.
Ja nende järgi kimavad nad seal kitsal rajal niimoodi, kuis meil seadust järgides ei tohigi.
Ma arvan, et suure tõenäosusega lülitub buss sellele rajale saabudes miskit sorti automaatjuhtimisele.
Vasta
o.bahn wikist
Vasta
(28-10-2017, 20:31 PM)tcumen Kirjutas: Meenutagem ka , et seal kuklapoolel on ühikud natuke teised. Kiirusi näidatakse miilides tunnis. Ka liiklusmärkidel.
Ja nende järgi kimavad nad seal kitsal rajal niimoodi, kuis meil seadust järgides ei tohigi.

Austraalia on peaaegu täielikult SI-süsteemis, seega märkidel ikka km/h, võimsus kW ja kütuse hind on dollarit liitri kohta.
Vasta
(28-10-2017, 20:21 PM)aavu Kirjutas:
(28-10-2017, 18:17 PM)tcumen Kirjutas: Mis te arvate sellisest lahendusest?

Mis välistab rehvide serva kulumist? Juhi kindel käsi või on mingid nipid veel kasutusel? Barjääri ja rehvi vahe tundub väga minimaalne olema.
Tähelepanelikumal vaatamisel (0:55-...)leiab esitelje eest väikesed suunavad juhtrattad, mis vastu külgserva jooksevad.
Pmst sama asi, mis meil (ja ka mujal) mõningatel maanteedel.  N: Tll-Pärnu-Ikla, kus veel mõni aasta tagasi oli nii korralik veoki -haake teljelaiusega rööbas sees, et võimaldas kohati kilomeetreid sõita, ilma rooli näppimata. Ainus vahe selles, et rehvi servad kulusid silmnähtavalt ja kohati viskas rööpast välja...
Vasta


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne