[valdo]

Kardaanülekandega meesterahvaratas on valmistatud Dürkopi jalgrattatehases Bielefeldis 1914. aastal - sellele viitab raaminumber 711788.

20. sajandi algul valmistasid mitmed maailma jalgrattatootjad kettülekande jalgrataste kõrval ka kardaanülekandega jalgrattaid. Nende eelis oli ülekande asumine kinnises ruumis, mustuse eest kaitstult. Kardaanvõll ise asus alumises kahvlitorus, mis oli selleks eripärase kuju ja konstruktsiooniga. Kardaanratta puuduseks oli aga võrdlemise keeruline konstruktsioon (eriti raami osas) ning detailide ja laagrite suur arv, mis tegi ratta kettülekandega rattast märksa keerukamaks ja kallimaks.

Seetõttu loobusid 1920. aasta paiku enamik tootjaid kardaanülekandega jalgrataste valmistamisest. Mandri-Euroopas oli üheks suureks erandiks Dürkopp, mis valmistas neid (kuigi väga väikeses mahus) kuni 1930. aastateni, kuigi 20. sajandi esikümnendil väljakujunenud põhikonstruktsiooni rattal ei muudetud.

Käesolev ratas pärineb 1914. aastast. Ratas on saadud osadena ja lahtivõetud kujul. Pole kindel, et kõik detailid on kuulunud ühele rattale, aga enamik neist kindlasti. Teatud kahtlusi valmistab tagumine vabajooks, mis näib teatud konstruktsioonieripärade (kirjad pidurisabal, rummu profiil ja viimistlus, rullide kinnitus südamikule jms) tõttu pärinevat ajastust enne 1908. aastat. Samas, kuna juba siis toodeti kardaanrattaid suhteliselt vähe, võis seal vanem konstruktsioon säilida kauem või võidi kasutada komplekteerimisel valmistehtud varuosi.

Ratas on hetkel komplekteeritud õigest ajastust pärinevate ja õiget tüüpi osadega ning ajutiselt niisugusena kokku monteeritud. Pinnakatet (värv, galvaanika) taastatud ei ole, see töö seisab kõik veel ees. Puudu on ka teisejärgulisi pisidetaile (esipidur, kell, pump koos hoidjatetega, firmasilt jms).

Senini on puudu ka kardaanülerkande kaitsekatted (ruumilised plekid) - neid mul ei ole. Kui kellelgi neid pakkuda on, ütlen SUURE AITÄH!

[ryblik1]

Väga uhke vokk. Pole sellist lahendust kunagi lähedalt näinud, küll aga kuulnud sellisest.
Edu!

[valdo]

Väga uhke vokk. Pole sellist lahendust kunagi lähedalt näinud, küll aga kuulnud sellisest.
Edu!

Mina otsisin kardaan-Dürkoppi taga 10 aastat. Lõpuks sain temast siis niipalju osi, et mõne detaili (nt kardaanvõlli) replikana järeletegemise järel sai ta põhiosas kokku panna (vt pildid).

Tänan, edu läheb ikka vaja - ratas pole ju veel kaugeltki valmis.

[Marko]

Jalgratas pidi olema üks teravmeelsemaid konstruktsioone tehnika poole pealt ja tema vokiks nimetamine ei ole küll kena. Aga loomulikult on inimesed kõik erinevad, mõni ütleb isa kohta vanamees, teine jälle isa
Konstruktsioonist endast: kui lisada rummusisene käiguvahetus, saaks teha premium klassi maastikuratta, mis ei karda mingit sodi. Veider, et keegi seda ei kasuta tänapäeval.

[Walter]

kui lisada rummusisene käiguvahetus, saaks teha premium klassi maastikuratta, mis ei karda mingit sodi. Veider, et keegi seda ei kasuta tänapäeval.

Huvitav mitu käiku saaks mahutada maksimaalselt rummu sisse?

[kass]

Olid sellised kargaanülekandega jalgrattad omal ajal ka 2 - käigulised.Ja ka tänapäeval vist keegi kusagil midagi kardaanülekandega jalgrattatootmisega on tegelenud, muidugi selline eksklusiiv-värk, ksf! Oldmoped kindlasti teab...

[kopraonu]

Veidi rumal küsimus aga kas säärast kardaan/koonushammasratas ülekannet määrima ei peaks? Vastasel juhul kulub ta üsna ruttu ära.

[valdo]

Veidi rumal küsimus aga kas säärast kardaan/koonushammasratas ülekannet määrima ei peaks? Vastasel juhul kulub ta üsna ruttu ära.

Loomulikult liikusid mõlemad hammasrattapaarid konsistentse määrde sees ja kaitsekatetega suletult, et sodi sisse ei satuks.

Praegu on see ratas lihtsalt ajutiselt kokku laotud (nagu ma ka kirjutasin) ning kaitsekatted sootuks puudu. Kui kellelgi on neid pakkuda (st pääseb keerulisest ruumilisest plekitööst), oleksin VÄGA tänulik. Praegusel, ajutiselt kokkupandud kujul ta vast (eriti) ei sõida, vaid hakkab seisma kuivas ruumis. Ja kui sõidab, siis max. paarisajameetriseid otsi puhtal teel

Ja ülekanded paistavad ilma kateteta paremini välja ka Rattalt ju muudki olulist puudu peale katete ja määrde - nt kogu värvkate, firmasilt jpm.

[olevtoom]

Väga kihvt ratas. Mul kui võhikul on 2 küsimust ja 1 soov.

1. Ma ei näe neil piltidel ühtki kardaanliigendit. Kas seetõttu tuleks korrektses tehnikakeeles seda ajamit nimetada hammasratasajamiks? (See, kuidas seda kõnekeeles kutsutakse, on iseasi. Räägitakse ju pidevalt ka "K750 difrist" vmt.).

2. Kas vabajooks ja pidurid on lahendatud samasuguse rummuga nagu ketiga rattal?

Ja päris huvitav oleks, kui keegi mehaanikas end koduselt tundev inimene hindaks, kus on hõõrdekaod suuremad, kas sellises või tavapärases kettülekandes.

[valdo]

1. Ma ei näe neil piltidel ühtki kardaanliigendit. Kas seetõttu tuleks korrektses tehnikakeeles seda ajamit nimetada hammasratasajamiks? (See, kuidas seda kõnekeeles kutsutakse, on iseasi. Räägitakse ju pidevalt ka "K750 difrist" vmt.).

Liigendeid pole loomulikult - neid pole vaja, sest otspunktid üksteise suhtes ei liigu. Aga nii kutsuti rattaid juba 20. sajandi alguses. Kardaanvõll on ju olemas.

2. Kas vabajooks ja pidurid on lahendatud samasuguse rummuga nagu ketiga rattal?

Jah. Taga on tavaline Dürkopi rumm ketaspiduritega (vabajooks Torpedolt "laenatud" 5 rulliga, nagu Dürkoppidel ikka). Ainult et rullisüdamik on valmistatud hammasrattaga ühes tükis ning rattatelg "väikese" koonusega ühes tükis ning käib raami sisse jämedat otsapidi umbes sarnase keermega, nagu pedaalid väntade sisse.

Kui need kaks eripärast kaks detaili olemas, siis ülejäänud detailid saab sobitada tavalise Torpedo vabajooksust. Siin küll Dürkopp'i vabajooksust (aga siduriosa on neil identne).

Ratta monteerimiseks käib muide kahvi vasak haru poltidega maha - paned ratta külge ja siis teise haru peale.

Ja päris huvitav oleks, kui keegi mehaanikas end koduselt tundev inimene hindaks, kus on hõõrdekaod suuremad, kas sellises või tavapärases kettülekandes.

Seda on kunagi varem juba arvutatud. Hõõrdekaod on suuremad kui kettülekandel. See oli üheks põhjuseks, miks konstrukltsioon ei masslevinud.

[olevtoom]

Liigendeid pole loomulikult - neid pole vaja, sest otspunktid üksteise suhtes ei liigu. Aga nii kutsuti rattaid juba 20. sajandi alguses. Kardaanvõll on ju olemas.

Ma sellepärast keeleteema üles tõstsingi, et minu arust ei ole siin tegu kardaanvõlliga. EKS (Eesti kirjakeele seletava sõnaraamatu) järgi on
"kardaanvõll - torukujuline võll kardaanliigendiga ühes v. mõlemas otsas ..."
Liigenditeta võli puhul aga ei ole meil Geronimo Cardanoga miskit pistmist.

Seda on kunagi varem juba arvutatud. Hõõrdekaod on suuremad kui kettülekandel. See oli üheks põhjuseks, miks konstrukltsioon ei masslevinud.

See tunduski tõepärasena, aga hea on teada.

[valdo]

Praegu on see ratas lihtsalt ajutiselt kokku laotud (nagu ma ka kirjutasin) ning kaitsekatted sootuks puudu. Kui kellelgi on neid pakkuda (st pääseb keerulisest ruumilisest plekitööst), oleksin VÄGA tänulik.

Seega, kui kellelgi on pakkuda tagaülekande kaitsekopsikuid, oleksin VÄGA tänulik. Näevad välja nad sellised - http://mechanische-werkstatt-luedersfeld...2b0b75e661

Vastasel korral tuleb mul ette võtta keerukas ruumiline täpne plekitöö...

[pvr]

kui lisada rummusisene käiguvahetus, saaks teha premium klassi maastikuratta, mis ei karda mingit sodi. Veider, et keegi seda ei kasuta tänapäeval.

Huvitav mitu käiku saaks mahutada maksimaalselt rummu sisse?

14

http://www.rohloff.de/en/products/speedhub/index.html

"võlliveoga" ratas paaris Rollhoffiga on paljude märg unem.

1980ndatel tootsid keegid jaapanlased tsingitud raamidega "võllveoga" rattaid, kui keegi teab kes need olid võiks teada anda, oleks hea mälu värskendada.

[oldmoped]

kui lisada rummusisene käiguvahetus, saaks teha premium klassi maastikuratta, mis ei karda mingit sodi. Veider, et keegi seda ei kasuta tänapäeval.

Huvitav mitu käiku saaks mahutada maksimaalselt rummu sisse?

14

http://www.rohloff.de/en/products/speedhub/index.html

"võlliveoga" ratas paaris Rollhoffiga on paljude märg unem.

1980ndatel tootsid keegid jaapanlased tsingitud raamidega "võllveoga" rattaid, kui keegi teab kes need olid võiks teada anda, oleks hea mälu värskendada.

Huvitav, mitmekäiguliseks peaks antud kontekstis NuVinci 360'e CVT lugema?



Aga kui ekstreemoludesse mõeldud ratastest rääkida, siis kepiveoga eriti palju neid ei toodeta (aga valikut natukene ikka on), kooslus Rollhoff + kevlar hammasrihm on teispool lompi suhteliselt levinud kooslus.
Eestlasest kaalupede ehmatab sellise ratta peale lihtsalt ära ka siis, kui ta pole veel hinda näinudki.

[autorestauraator]

Liigendeid pole loomulikult - neid pole vaja, sest otspunktid üksteise suhtes ei liigu. Aga nii kutsuti rattaid juba 20. sajandi alguses. Kardaanvõll on ju olemas.

Ma sellepärast keeleteema üles tõstsingi, et minu arust ei ole siin tegu kardaanvõlliga. EKS (Eesti kirjakeele seletava sõnaraamatu) järgi on
"kardaanvõll - torukujuline võll kardaanliigendiga ühes v. mõlemas otsas ..."
Liigenditeta võli puhul aga ei ole meil Geronimo Cardanoga miskit pistmist.
...

Olen Oleviga sama meelt. Kardaanülekanne võimaldab pöördemomenti üle kanda muutuva nurga all. Siin on tegemist veovõlliga mille otstes on kooniline hammasülekanne.
"Veovõlliga jalgratas" võiks olla korrektne.

[kass]

Korrektsus korrektsuseks, siin on lisaks muule tegu vanatehnikaga, ajaloolise ning traditsiooniga nimetusega . Kui meie NATO liitlased ja EÜ sõbrad kasutavad "kardaaniga jalgratta" nimetust, siis on see minu jaoks piisavalt korrektne või vähemalt sama hea, kui afroameeriklasest gei.

[Soobel]

Olen sellise (vist koguni 1903. aastast pärit) kardaanrattaga sõita saanud. See oli veel koguni nii algeline, et polnud vabajooksu - tegu oli fixiega. Ja kaalu umbes samapalju kui punnvõrril. Ja takistus oli sel suur, sest enamus võllilaagreid oli pronkspuksidel, mitte veerelaagritel. Raske oli hoogu sisse saada ja veel raskem pidama saada, pidin Võhmas mingise rahva sellega tänaval alla ajama. Õnneks garanteeris radlaufglocke lageda tänava. Tegu siis ksf Atmani Dürkopp Dianaga. Ehk näeb seda ka tuleval rattanäitusel Türil, kuulu järgi funktsionäärid tegelevad asjaajamisega.

[kass]

1937-nda aasta Dürkopi reklaamibukletis on dürkoplased ise asja nimetanud Dürkopp - Kettenlos. Teksti sees veel ebakorrektselt uhkustanud, et .."Staubdicht gekapselter Präzisions - Kardanantrieb....". Mudelid 147 ja 146, kui kedagi huvitab.

[valdo]

1937-nda aasta Dürkopi reklaamibukletis on dürkoplased ise asja nimetanud Dürkopp - Kettenlos. Teksti sees veel ebakorrektselt uhkustanud, et .."Staubdicht gekapselter Präzisions - Kardanantrieb....". Mudelid 147 ja 146, kui kedagi huvitab.

Jah, sellal oli Dürkopi tootevalikus kardaanratas veel kenasti (tõen. viimaseid aastaid?) olemas. Kardaan-spetsiifilised detailid muide identsed sellega, mida ta kasutas juba 1910. aastal ja varemgi. Igatahes minu rattal kinnituvad sudurirullid südamikule kruvidega kinnituvate vedrudega, nagu Torpedo kõige esimesel mudelil 1903.a. - usun, et see detail on minu rattal üsna vana (1909.a. Dürkopp Dianal oli ta igatahes juba teistsugune).

[Mufff]

Praegu on see ratas lihtsalt ajutiselt kokku laotud (nagu ma ka kirjutasin) ning kaitsekatted sootuks puudu. Kui kellelgi on neid pakkuda (st pääseb keerulisest ruumilisest plekitööst), oleksin VÄGA tänulik.

Seega, kui kellelgi on pakkuda tagaülekande kaitsekopsikuid, oleksin VÄGA tänulik. Näevad välja nad sellised - http://mechanische-werkstatt-luedersfeld...2b0b75e661

Vastasel korral tuleb mul ette võtta keerukas ruumiline täpne plekitöö...

Keeruka ruumilise plekitöö tegemiseks pole põhjust. Piisab, kui keegi on nõus nimetatud kaitsekopsikuid valumudeli tegemiseks üheks päevaks laenama. Siis saab teha valuvormid ja valada pronksist uued kaitsekorsikud. Vajadusel isegi mitu komplekti. Plekist modelleerimine ei anna nii head tulemust.

Seega, kui kellelgi on nimetatud esemed ja ta on valmis neid Valdole laenama, siis aitan ülejäänuga meelsasti.