DKW esiveolised autod F-seeria
#1
40 aastat tagasi koostatud nimekirja järgi Eestis toona ligi 100 DKW autot. Aeg on loomulikult oma töö teinud, kuid sellisest hulgast sõidukitest peaks midagi olema säilinud ka tänaseni. Allkirjutanu on nokitsenud vaikselt mõne projekti kallal. Üks auto on sõitma saadud. Mingi ülevaade Eestis olevatest masinatest on ka tekkinud. Siinses foorumis ei ole ma aga elavat arutelu DKW autode teemal leidnud. Kui keegi teab kedagi, kellel on DKW auto või selle osi, siis võib sellest lahkelt teada anda.

Et jutt väga kuivaks ei jääks, siis ka mõned pildid
DKW F7 Front-Luxus, 1938, restaureerimise alguses aastal 2001
   
DKW F7 Front-Luxus, 1938, aastal 2011
   
DKW F5 Front-Luxus, 1935, restaureerimine pooleli
   

Paljude muude puuduolevate tükkide kõrval on pikka aega mureks olnud F7 Meisterklasse armatuurlaua leidmine. Selline on kasutusel ka Front-Luxusel. Vajalikud näidikud ja nupud on olemas, koopiatena pakutavad armatuurlauad ei ole rahuldava kvaliteediga. Kuna armatuurlaud on valmistatud bakeliidist, siis on ta üsna õrn. Enamus Eestis liikunud DKW-dest olid ka lihtsamad Reichsklasse mudelid. Lisan juurde paar pilti, milline armatuurlaud sellel taastatud DKW-l puudu on.
   
   
   

Indrek
Vasta
#2
Tänan kaasamõtlejaid ja vihjete andjaid. Parem personaalne konkreetne pöördumine kui mittemidagiütlev postitus. Endiselt on igasugused vihjed ja konkreetne teave DKW autode kohta teretulnud. Arnatuurlaud on osutunud väga tõsiseks pähkliks.

Kahekohalise 1935 aastal valmistatud DKW F5 Front-Luxuse kere puitsõrestik on saanud valmis. Selle valmistamiseks Eestis ma kahjuks võimalusi ei leidnud. Ei leidnud lihtsalt puuseppa, kes oleks selle ette võtnud. Veelgi raskem oli küsimus, kust saada vajalikud mõõdud ja joonised. Asi lahenes Saksamaal Tsehhi piiri lähedal elava Winfried Kuhl´i abil, kes on viimase kahekümne aasta jooksul ehitanud kahekohalise arvu just selle mudeli keresid. Tal on olemas kõigi puitosade originaaldetailid ning sellise arsenali baasil tulevad tal puitsõrestikud päris hästi välja.
   
F5 kere toomise ühendasime Saksamaa ühe suurema DKW kokkutuleku külastamisega. See toimub Berliini lähedal Garitzis juba ligi 40 aastat. Kokku oli tulnud ca 100 autot, neist ca 30 valmistatud enne II Maailmasõda. Kahetaktiliste mootorite paukumist oli kaks päeva täis. Kohapeal peeti ka väikest laata, kus 90% oli DKW autodega seotud.
   
Koduteel sai külastatud ka Zwickaus linnas asuvat August Horchi Muuseumi, mille taga on tänaseni säilinud punastest tellistest tehasehoone, mis on sünnikoduks kõigile enne 1945 aastat valminud esiveolistele DKW autodele. Nii, et üle 75 aasta jõudis auto taas oma sünnikoju. Muuseas, auto on valminud 1938 aasta juulikuus.
       
Vasta
#3
DKW-harrastajad foorumis väga sõna ei võta, kuid töökodades ikka nokitsetakse vaikselt. Lõpusirgele on jõudmas üks väga heas originaalsuses DKW F7 Reichklasse. Just seda tüüpi auto, mida 1940-ndate lõpus saadeti Tallinnasse siinse nn taksopargi loomiseks. Vineerkerega ja nahaga kaetud. Eks omanik ise otsustab, kas ja millises ulatuses ta sõiduki taastamist kajastab.

Allakirjutanu 1935 aasta kahekohaline DKW F5 Front Luxus on kasvatanud oma puitsõrestikule plekid peale. Tagaosale on ka proovivärv peale saanud. Tuleb veel tööd teha, et värv originaalile lähedasemaks saada. Värvikoode teadaolevalt ei ole ning värvinäidiseid ei ole ka suutnud leida. Oma masin oli ikka põhjalikult puhastatud. 1935 aastal oli kolm värvilahendust - põhivärviks tumesinine, tumepruun ja heleroheline. Poritiivad tumedad.

Endiselt otsin varasemas postituses nimetatud armatuurlauda, aga ka lisatud pildil olevat esituleklaasi - lambivõru siseläbimõõt 165mm. Otsin samasugust nagu pildil, kuid ilma tammelehe logota. Samas on iga originaaltükk huvipakkuv, mistõttu olen endiselt avatud igasugusele infole DKW autode kohta.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#4
(30-12-2013, 19:07 PM)indreksirk Kirjutas: DKW-harrastajad foorumis väga sõna ei võta, kuid töökodades ikka nokitsetakse vaikselt. Lõpusirgele on jõudmas üks väga heas originaalsuses DKW F7 Reichklasse. Just seda tüüpi auto, mida 1940-ndate lõpus saadeti Tallinnasse siinse nn taksopargi loomiseks. Vineerkerega ja nahaga kaetud. Eks omanik ise otsustab, kas ja millises ulatuses ta sõiduki taastamist kajastab.

Viimane siis arvatavasti JalloOnu söiduk.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=22656

Pildimaterjal kahjuks kadunud teemast....
Per rendere omaggio alle auto che hanno segnato la storia dei rally degli anni 70-80 e hanno contribuito con la loro spettacolarità a far crescere l'interesse verso questa grandissima disciplina motoristica!!
Vasta
#5
Tuletan end taas meelde. Rõõmustav, et kaasfoorumlased on mind meeles pidanud, kui on kusagil DKW autode teemal midagi silma jäänud. Viimasest postitusest on möödunud palju aega ning ega see vana auto ehitamine päris põhitöö ka ei ole. Siiski on toimunud teatavad edusammud. Keretööd on jõudnud lõpule ning loodetavasti on jõuludeks ka uus värv seljas. Katus on ka niipalju valmis saanud, kui enne värvimist võimalik. Olemasolevad kodarrattad remonditud ja võimaluse piirides rihitud. 

Pärast aastaid kestnud tulutuid otsinguid leidus Audi arhiivis siiski väike leheke, kus tulevaste põlvede tarbeks oli talletatud just minule vajaliku värvikombinatsiooni roheline põhivärv, katusekattematerjal ning polstrinahk. Nüüd saab rahuliku südamega värviprobleemile joone alla tõmmata. Tänud selle eest Audi Traditioni eksperdile Thomas Erdmann´ile, kelle sulest on ilmunud viimastel aastatel mitmeid olulisi DKW-teemalisi raamatuid. 

Igatahes on tahe ja motivatsioon 2015 aasta suveks masin liikuma saada, kuna auto eluloos saabuvad siis ümmargused tähtpäevad - 80 aastat valmistamisest (oktoober 1935) ning 40 aastat esimesest kokkutulekust Riias. Sellest viimasest on Valeri Kirss oma mälestustes kirjutanud kui olulise tõuke andjast Unic klubi loomisele - V. Kirss ise oli sama DKW kaasreisija Riias. 

Ka 1938 aasta masin on saanud senisest suurema originaalsuse, kuid armatuurlauda tuleb veel kannatlikult oodata. 2/3 on juba olemas, küllap leidub kusagil ka see puuduv kolmandik. 

Keretööd lõpusirgel
     
Katusetööd valminud
   
Audi arhiivist saadud värvinäidiste kaart
   
Vasta
#6
Ühel ilusal suvehommikul Tallinnas. 

https://www.youtube.com/watch?v=rqEMqnq4S-o
Vasta
#7
Suurepärane!
Auto muidugi eelkõige aga video ka. Häiris, et seda imelist elukat nii palju munakivisillutisel väntsutati. Kahju hakkas autost! Ometi video jaoks ideaalne lahendus, asfaldil poleks pooltki nii loomulik olnud ja eriline koht ikka saksa lipuga. Edu auto säilitamisel!
Инвалид информационной воины.
Vasta
#8
Auto on muidugi vapustavalt ilus ja suur töö on ära tehtud. Aga videot vaadates jäi mind häirima 25 sekundil ja 33-34 sekundil nähtav.
Ja muidugi lipp on vale aga autoga ajaliselt sobiva lipu eksponeerimine tänaselpäeval ei tule vist kõneallagi.
Vasta
#9
(01-12-2014, 21:37 PM)r.i.h.o Kirjutas: Aga videot vaadates jäi mind häirima 25 sekundil ja 33-34 sekundil nähtav.

Vaatasin neid sekundeid korda mitu, aga üldse ei saa aru, mida silmas pidasid?

Väga mõnus video ja taustamuusika valik on kümnesse.
Vasta
#10
Ilmselt peetakse noil sekundeil silmas automobiili pruukimist Rahumäel kergliiklusteel (endisel kitsarööpmelise tammil).
Vasta
#11
Tänan kõiki toetavaid kommenteerijaid. On pattu tehtud, tuleb tunnistada. Kus viga näed laita, seal tule ja laida. 

       
Vasta
#12
Esimesed testsõidud on tehtud ning vanasõiduki hindajad masinale pilgu peale visanud. Tunnustati vanasõiduki nõuetele vastavaks. Vajalik on veel sissesõitmine ja täpsem häälestamine. Pildil seisab oma viimase kahe kätetöö vahel taastamistööde juht ja hing Vahur Sirk. Oktoobris täitub autol 80 aastat. 1935 kuni 1959 oli auto aktiivses kasutuses, samuti 1971 kuni 80-ndate alguseni olles külaline paljudel vanatehnikaüritustel algselt punasena ja seejärel sini-valgena. Nüüd algab siis kolmas aktiivne eluperiood samasuguses värvigammas nagu tehasest välja sõites. Eestis on auto vähemalt alates 01.07.1947, varasem saatus ei ole kahjuks teada. On väike võimalus, et see masin on algusest peale Eestis olnud, kuid suurem on siiski tõenäosus, et ta jõudis siia pärast II Maailmasõda. 

Kui kellelegi on silma hakanud selline siselamp, siis olen ostuhuviline - mõõdud ca 4x12 cm. 

           
Vasta
#13
Täna sai teatava lahenduse arusaamatus DKW F5 ümber. Nimelt tunnustati auto vanasõiduki nõuetele vastavaks ekspertide Tõnis Pappel ja Tõnu Piibur poolt. See tõi kaasa vastureaktsiooni ekspert Aleksander Muhu poolt, kes 19.05.2015 Vanatehnika Lustisõidul ja vanatehnikaringkondades asus tegema selgitustööd, et auto ikkagi ei vasta vanasõiduki nõuetele ning seda ei oleks tohtinud tunnustada vanasõidukina. 31.05.2015 toimus vanasõiduki tunnustamise autovaldkonna ekspertide õppepäev, mille käigus vaadati teiste ekspertide poolt auto veelkord üle. Aleksander Muhu küll lahkus õppepäevalt ärritunult, kuid teiste ekspertide (Heino Jaanus, Tiit Talts, Heikki Perli, Väino Karu) hinnangul vastas sõiduk siiski vanasõiduki nõuetele. Sellises vanuses sõiduki originaalsuse lävend on 75%, hindamisakti kohaselt hinnati originaalsuseks 98,6%. Kahjuks ei olnud võimalik lõpuni aru saada Aleksander Muhu pahameele ja kriitika sisust ja olen igati avatud sellel teemal edasi diskuteerima. Minuni läbi Aleksander Muhu enda või teiste inimeste on jõudnud järgmised puudujäägid: 
1. radiaatori jahutuselement ei ole õige vormiga, st et sellel autol peab olema nö mesilasekärje tüüpi jahutuselement, kuid kasutatud on püsttorudega ning horisontaalsete jahutusribidega elementi. Kogu jahutussüsteemi osakaal on mootori hindamisgrupis (mis on üks seitsmest hindamisgrupist) 15 punkti (maksimaalne mootori hindamisgrupi punktide arv 100 punkti). Jahutussüsteem sisaldab endas antud autol radiaatorit (mis lisaks jahutuselemendile koosneb radiaatori alumisest ja ülemisest paagist), jahutusvedeliku torustikust ning mootori silindri ja pea veesärgist. Sealhulgas ka kummilõdvikud. Jahutussüsteemi maksimaalsest 15 punktist jäi algsel hindamisel alles 10 punkti, st selles kategoorias vähendati punkte 1/3 võrra. Lisan võrdluse õigest radiaatorikärjest ning kasutatud elemendist. 
       
2. kaitsmekarbi kaan on lühema kattega, st et kaitsmekarbis on 8 kaitset, kuid algse hindamise ajal oli sellel täpselt samasuguse kaitsmekarbi 6 kaitsme kattega kaan, mis jättis kaks äärmist kaitset kaane alt välja. Nüüdseks on see puudus kõrvaldatud, kuid puudus esines ja seda arvestati algsel hindamisel punktide vähendamisega. 
3. kapoti tagumised tihendid ei olnud alumistest otstest kinnitatud, mistõttu ei püsinud need ka paigal jäädes kapoti sulgemise järgselt kapoti vahelt välja paistma. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk vajas värvimisjärgset poleerimist, sh tihendite alt. Algsel hindamisel eksperdid ei lugenud seda puuduseks arvestades asjaolu, et tihend kinnitatakse pärast poleerimist. Küll aga vähendati punkte sellest tulenevalt, et tihend ei olnud kinnitatud mitte naeltega, vaid väikeste kruvidega. Aleksander Muhu arvates ei oleks tulnud siis üldse autot enne hindamisele esitada. 
4. kui Aleksander Muhu nägi autot pärast hindamist Vanatehnika Lustisõidul, siis puudusid sellel põrandavaibad, mis ei olnud selleks ajaks veel täielikult valmis. 

Juuni esimesel nädalavahetusel toimub Saksamaal Garitzis DKW autode kokkutulek, kus plaanime osaleda. Loodame Eesti vanatehnikaharrastuse lippu hoida kõrgel ning Eestit mitte häbisse jätta. Audi Tradition DKW valdkonna juht Thomas Erdmann on meid kutsunud ka Ingolstadti Audi Traditioni muuseumi. Vaatame siis sealse sama mudeli masina üle ning võrdleme neid. 

Lõpetuseks tahan öelda, et põhiline osa vanasõiduki ekspertide õppepäevast kuulus 1976. aastal valmistatud tumerohelises originaalvärvis säilinud VAZ 2106 (hindamiseks esitas Väino Karu) hindamisele ning nelja eksperdi ühisel hindamisel selgus, et auto vastas nõutud ulatuses (st vähemalt 95%) originaalsuse ja seisukorra nõuetele. Olulisi lahknevusi kohalolnud ekspertide Heino Jaanus, Tiit Talts, Tõnis Pappel ja Heikki Perli arvamustes ei olnud. Sarnasele hinnangule jõudsid ka kaks eksperdikandidaati. Kahjuks ei saanud Aleksander Muhu selles hindamises osaleda. 

Kuivõrd esimeses lõigus olnud ülevaade võis tekitada põhjendamatu kartuse, et hindamiskriteeriumid on lakke aetud, siis saan kinnitada, et ekspertide enamus on siiski hinnangute andmisel lähtunud mõistlikkuse kriteeriumist ning must number on endiselt kvaliteedimärk, kuid mitte restaureerimiskonkurss, kus numbri saab vaid esimene koht. Igal liikluses osaleval autol on puuduseid, kuid see ei takista piisavalt originaalsele ning heas sõidukorras olevale autole musta numbrit saamast. 

Olen avatud diskussiooniks ning valmis igasuguse häbitundeta näitama igale huvilisele seda DKW autot koos selgitustega, kuidas ja mismoodi on toimunud taastamine ning millised puudused on autol. Loodan, et solvavad ja laimavad hinnangud on nüüdseks minevik ning suudame üksteist austavalt ja isiklike emotsioonideta vanatehnikakultuuri edasi viljeleda. 

Indrek Sirk

   
Vasta
#14
Küsisid eelpool nende autode ajaloo kohta.

Minu vanaisal oli selline auto DKW F7 aastast 1939 (kollase ja musta värviga) mille ta ostis täiesti uuena ja seisis viimase 25 aastat garaazis kui minu isa müüs selle 1992 aasatl Norrakatele maha ja garaazist väljalükkates oli outo täiesti originaalis ja peale mõningast lükkamist läks ka käima ja sõitis iseseisvalt treileri peale !!!
Mäletan seda nii hästi kuna, vanaisa käis pidevalt oma garaazis seda vaatamas ja tolmu võtmas ja mina tollel ajal olles poisike (16 aastat vana) unistasin sellest, et sellega sõita aga unistuseks see jäigi.
Vähemalt nüüd teada, et üks vähem Eestis aga loodan, et Norrakate juures on see heades kätes.

Palju edu sinu projekti juures Big Grin
Vasta
#15
Nende DKW-de puhul on hästi näha kui palju muudab auto värv (värvilahendus) auto olemust:
Punane-mustaga on selline lõunamaiselt "edev" pilgupüüdja, nagu itaalia täkk, samas kui hõbe-must on vana rahu ise, tõeline vanakooli soliidsus ja väärikus. 

Jah, värv loeb. Väga hea töö. 
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Triumph TR7, Corvair Spyder Turbo 64 
Vasta
#16
Ei olegi siia teemasse kirjutanud, kuigi kirjutada oleks! Ilmselt mingi egode teema, ei mahu DKW pisikestesse autodesse ära! Meil on ka jalgratastega samu problemee, egod on liiga suured, rattad aga liiga väikesed!
Huvitav fakt- mida tühjemaks terapakk jääb, seda huvitavam foorum tundub!
Aga tõsiselt - saan aru, millest jutt käib! Millalgi läti spetsialist mainis, et Popov(s), on suur spetsialist, aga suured spetsialistid ei ole reeglina "toredad inimesed"!
Muide, ei tunne kumbagi subjekti isiklikult, ainult põgusad kokkupuuted...
Vasta
#17
Seda radikat sul nüüd näppima hakatakse: iga teine vend teeb tähtsa näo ette...  "...ja jaa siin peab see teine kärg olema juba kaugelt nägin, kõik teavad, et mesilase ja mitte herilase kärg Wink
Sellepärast pooled autod ongi kuuri all laiali, et õiget mesilast põle võtta, see juuksekarv ikka neljaks aetakse.
Triumph Spitfire MK2, Triumph GT6 MK1, Triumph TR7, Corvair Spyder Turbo 64 
Vasta
#18
Nõmme kandis tiksusite täna õhtul? Pidin poest tulles peaaegu keefiripaki käest pillama, kui silmanurgast nägin seda (ilmselt sama) masinat. Ilmselgelt meeldiv vaheldus halli massi!
Audi 90 2.0 R5 1986
Audi 100 2.8Q V6 1991
Audi 200 2.1 5E 1981
Ex Audi 100 2.2 R5 1985 ja Audi 100 2.8E V6 1992
Vasta
#19
  Mõned pildid Heringsdorfi lennundus muuseumist.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#20
Asjatundmatu küsimus, kas see "junn", mis keset armatuuri ilutseb, võib olla käigukang? Võimalik, et on tegu variaatorkastiga ja see on käsitsijuhitava invasõiduki piduripedaal hoopis. Üldiselt lennunäitusele sobivalt ütleks selle kohta, et tegemist lennuki juhisega. Sel juhul, kus on tiivad?


Manustatud failid Pilt (pildid)
   
Инвалид информационной воины.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne