Võib kustutada.
#21

Kui niiduk kraavi perve kallaku peale läheb, kas ta siis munaka otsast murdma ei hakka? Äkki oleks mõtekam panna ristisuunas ka paremini liikuma?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#22

(18-06-2013, 02:17 AM)autojuht Kirjutas:  
(17-06-2013, 21:40 PM)donn Kirjutas:  Ühelepoole ainult saab, teiselpool käib üks toru teise sisse ja kiirühendus kokkukeevitamisel enam ei toimiks.

Pane siis jämedam toru, mis läheb kiirühenduse peale mitte sisse.
Kui murdma hakkab, siis võib kiirlukustusega trossist pinguti abiks olla.

Aga projekt on põnev, jälgin huviga.
Vasta
#23

Poltühendus oma kiire kulumise ja tekkiva loksuga tingib seda, et sellise kujuga lendterad võtavad tsentrifugaaljõu toimel joonisel alumisena kujutatud asendi. Mina pakuks parempoolset varianti, kus tera on sirge ja keskmise kinnituse võib allapoole tuua.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#24

(20-06-2013, 09:37 AM)aavu Kirjutas:  ... Mina pakuks parempoolset varianti, kus tera on sirge ja keskmise kinnituse võib allapoole tuua.
... Ja ma lisaks, et lendterad võiks olla lühemad ja keskmine osa suurem. Terade kinnituse osa võiks olla ketta kujuline. Siis ei jää mätta/kännu taha kinni ja terad saavad ketta varju peitu minna.
Vasta
#25

Huvi pärast, et mis seda kaadervärki tõmbama hakkab? Pildi pealt saba järgi tundub samuti ise aretet olevat.
Vasta
#26

Ja terad võiks olla viltused, et tekitada tõusvat õhuvoolu, nagu muruniitjatel. Sirge tera ei tõsta seda rohtu üles mille korpus maha surub.
Vasta
#27

ca 15 aastat tagasi sai tehtud nn. Riga pesumasina moootoriga käsimuruniitja. Samuti lendteraga, kinnituseks M6 poldid. Teraks samuti miski "suvaline" kõrgemate meh. näitajatega teraslatt rauariiulilt. Ja endalegi üllatuseks kestab konstrui senimaani, nädalas korra niites ca 200m2 lapikest. Terasi saab vaid kord kevadel teritatud.
Vasta
#28

Aavu, motamehe ja v126 nõuandeid tasuks väga hoolega kaaluda. Lisaksin omalt poolt veel, et kui tera on väikese tõusunurga andmiseks punaseks aetud korra, sujub puurimine ka oluliselt lihtsamalt. Seda tohib muidugi teha vaid kinnitusepoolsest otsast, muidu devalveerub jalase lõikevõime kiirelt.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#29

kui vaja puurimist teha, kas siis punaseks aetud tera tuleb kiirelt külmas vees maja jahutada, või vastupidi, lasta ise maha jahtuda?
Vasta
#30

Tuleb lasta jahtuda.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#31

Vaadates niiduki "vedurit" hakkas mul kripeldama, kuidas niidukit külje peal vedades juhitavusega jääb. Apastraat paistab olevat kerge ja ees vaid üks ratas... Rohu peal libisema ei hakka? Pealegi on siis vaja lenksu jõuga hoida. Kaua vist ei taha niimoodi vägipulka vedada.
Järel vedades peaks kõik OK olema.
Aga muidu tore projekt ja soovin jõudu!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#32

Mõttest sai töötav asi. MOTT.
Väga tubli.
Vasta
#33

Oled nakatanud kellegi oma pisikuga.?
http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et
Vasta
#34

rihmal ja rihmal on vahe
ei sobi tavaline "odav" kiilrihm kahte pidi tööks
ja samuti ei sobi sellistele rihmadele ka väikesed rattad k.a. õiget pidi painutades.
prooviks võid vaadata nt. gates või contitech vms. head rihma ja soovitavalt siis hammastatud rihm - see kannatab väikest ratast paremine.
vahe on sees ka rihmadel venimise mõttes - mõni tahab pidevalt peale pingutada - gates ja conti eriti mitte (vahest harva).

tegelikult peaks üldse minema kataloogist vaatama õiget rihma mis kannatab väänet/pööret ja kahte pidi painet/tööd.

ka murutraktoril on all "eriline" rihm (kahte pidi töö ja libisemiskindel) mida asendatakse "tavalisega" aga see ei kesta seal
Vasta
#35

(26-06-2013, 08:04 AM)Naabrivana Kirjutas:  Oled nakatanud kellegi oma pisikuga.?
http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et
Hea, et keegi innustus mu tegemistest!

(26-06-2013, 09:10 AM)MeelisV Kirjutas:  rihmal ja rihmal on vahe
ei sobi tavaline "odav" kiilrihm kahte pidi tööks ...

Noh, mul ei ole Gates või Contitech, vaid Rubena. Toungue Aga jah, mõttekam oleks korraga üks korralik rihm osta, mitte mitu nõrgemat varianti.

Treisin kõige pisema rulliku asemele, kust rihm seljaga üle jookseb, üle 100 mm läbimõõduga rulliku. Hõõrdumiskohad said ka eemaldatud, nagu juba mainisin. Katsetasin ära ja hetkel ei tundu enam kuskilt hõõruma ning rihm tundus ka pärast korralik. Ehk läks õnneks. Saab näha.

Mootorile sai külge ka tutikas svammfilter, millele läks selga spets kleepekas filtriõli. Mootoriga seoses mainiks veel ära kütusekulu (tuli meelde Laureni muruniitja "Käkk" muruniiduktrimmeri teemast). Võtab bensiini trimmerist vähem, kui sama suurt murulappi niita. Pöörded on ikka üsna peal, aga samas liikumiskiirus ja niidulaius võrreldes trimmeriga on öö ja päev. Kvaliteedi kohta ei oskagi nagu öelda. Endale meeldib trimmeriga saavutatud tulemus rohkem, aga samas istuda ja niita on kordades mugavam.
Vasta
#36

Kas suurema rohu niitmisest liikuvat pilti ka kunagi näeme? huvi on suur.
Vasta
#37

(26-06-2013, 15:41 PM)donn Kirjutas:  [quote='Naabrivana' pid='313928' dateline='1372223060']
Oled nakatanud kellegi oma pisikuga.?
http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et
Hea, et keegi innustus mu tegemistest!


Heh, see pole keegi muu kui meie Mersumees aka tiit, ehk siin foorumis kasutaja comoon... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#38

(26-06-2013, 16:27 PM)Provoker23 Kirjutas:  Kas suurema rohu niitmisest liikuvat pilti ka kunagi näeme? huvi on suur.

Proovisin täna niita maalappi, mida pole minu eluajal vist kordagi niidetud. Raiub kenasti. Ilmselgelt on ka esimene käik liiga kiire, kuid pöördeid ei tahaks niidukil kõrgemaks ajada. Peab traigi ülekandega mängima hakkama enne, kui sidur otsad annab.

Liikuv pilt kah:
Vasta
#39

Tagumisel mootoril võiks pööreteregulaator olla, see teeks elu mõnusamaks. Aga milline? Muruniidukitel tihti labaselt tuulega. Tsantrifugaali leiaks hüljatud bensiinimootoriga SAK-i küljest. Elektriline on ka mõeldav, kui on tuttav elektroonik, kes viitsib ette võtta.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#40

(27-06-2013, 16:51 PM)donn Kirjutas:  Peab traigi ülekandega mängima hakkama enne, kui sidur otsad annab.
Mitte küll kõige elegandilisem aga lihtsaim lahendus oleks traigile väiksemad veorattad panna. Eks ta rohkem raputama hakkab ja läbivus pole enam see, aga niitmisel ei ole ehk nii kriitiline see asi. Praegu nähtavate autorataste asemel muruka või rolleri rattad alla ja peaks piisavalt aeglaseks muutuma.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne