[PlyVal64]

Mehed-mehed, mul tuttav naine ehk üks Talveralli kohtunikest tegi lihtsa järelduse samasugustest "probleemidest": osta HOBUNE! Õigemini Tema tegi vastupidi: ostis hobusele kõrvale T25'e ja mõtlesid, et nüüd on metsategu ja kõik muugi imekiire ja jube lihtne. SITTAGI! Lõpptulemus: traktor koos haagisega metsas kinni, mindi toodi kodust hobune, see tõmbas traktori välja, siis tõmbas palgihaagise KOOS koormaga välja ja vedas koju ka. Mis Te arvale, kas traktor seisab jälle enamuse ajast???

[diesel]

vintsist veel pisut. nimelt kui pruukida koorma otsas "nina" siis ei jää ta kuskile kinni.

[v6sa]

Mehed-mehed, mul tuttav naine ehk üks Talveralli kohtunikest tegi lihtsa järelduse samasugustest "probleemidest": osta HOBUNE! Õigemini Tema tegi vastupidi: ostis hobusele kõrvale T25'e ja mõtlesid, et nüüd on metsategu ja kõik muugi imekiire ja jube lihtne. SITTAGI! Lõpptulemus: traktor koos haagisega metsas kinni, mindi toodi kodust hobune, see tõmbas traktori välja, siis tõmbas palgihaagise KOOS koormaga välja ja vedas koju ka. Mis Te arvale, kas traktor seisab jälle enamuse ajast???

Ma säärast kommentaari ootasin juba Päris hobusel on kaks häda.

Esimene ei ole otseselt häda, aga meie laiskusele ja mugavusele orienteeritud ühiskonnas on jube jama, kui peab iga päev oma kaaslase juurest läbi astuma. Sest hobune ei ole pelk loll loom, vaid üsna nutikas tegelane (on erandeid, kuid enamasti on ka nende kujunemise taga mõni eriti loll inimindiviid ). Ning tööhobusega PEAB klappima. Muidu on õnnetused kerged tulema.

Teine häda on veovõime ebaühtlus ajas. Pooletonnine hobune võib lühikese aja vältel arendada kuni 15 kN veojõudu. Raskeveohobused kordades enam. Seda on enam, kui russ!. Õnnetuseks rakendub see jõud äkki ja lühikesel teepikkusel (ühe sammu vältel). Jalavahetusel langeb tõmbejõud märgatavalt...

Sitasti tehtud koorma loksutab pulseeriv vedu kah kergesti maha.

Hoburakend vajab pöördel palju ruumi. Hobuse diagonaalpikkus ninast väljasirutatud kabjani on keskmisel hobusel enam, kui 4 meetrit. Sellele lisage puude lohistamise abivahendi vajalik pikkus. Kõigi kirutud neliveoline russ on metsas paindlikum, kui reega hobune. Aga seda puudust saab radade plaanimisega eeliseks pöörata.

Hobuse rakendamine on veerandtunnine protsess. Alguses enamgi. Seda eeldusel, et rakendamiseks vajalik on juba sisse kantud. Kusjuures korralike rakmete leidmine mõistliku hinna eest on tõsine peavalu.

Teisest küljest ei ole paarikümnekraadise pakasega probleemi hobust käima saada või käimas hoida.

Pool meetrit lund pole hobusele eriline takistus. Aga pikka päeva nii sügavas lumes muidugi ei tee.

Samuti on üks õpetatud tööloom hea kaaslane, kes kuulab vahele rääkimata ära kõik kommentaarid, oskab kutsumise peale kohale jalutada ja õnnetuse juhtudes suudab vigastatud peremehe ka koju viia...

Rapla kandis teeb üks mees hobustega metsa, väidetavalt pidi suvel ka haljasalasid niitma. Tunnistab keegi üles?

[olli]

Endal oli haakes seesugune käru:
https://lh4.googleusercontent.com/-peHxD...105814.jpg
https://lh6.googleusercontent.com/-3Vn5r...084813.jpg
Metsaveo haagise stiilis "kiikuvate" paarisratastega.

Miks nii kõrge? Ümber ei läinud? Puid peale upitada kehva ei olnud?

Tegin nii kõrge, et ratastele piisavalt ruumi "kiikumiseks" jääks. Mul nimelt kuuri ukse laius piiras ära, ei saanud rattaid kasti osast laiemaks ajada. Aga puude peale upitamine oli isegi üllatavalt mugav. Nii peale panek kui maha tõstmine sirge seljaga täpselt sülle võtmise kõrgusel. Ühe korra õnnestus haagis küljele keerata küll, õnneks motoplokiga oli ta liidetud 360 kraadi pöörleva liite abil.
Nüüd varsti plaanis ta ehitada laiemaks puhtalt selle pärast, et rohkem puid peale võtaks.

Veel üks koduse metsamehe märg unistus: http://www.youtube.com/watch?v=IOh3PLvjKso

Korra sai siin juba Tsehhoslovakkia Tz'i mainitud. Ega keegi tea mõnda viidet kus antud masinale roomikud alla oleks pandud? Ja ma ei mõtle nii, et iga ratta aseme roomik (nagu ATVdel tehakse), vaid lahendust, kus keskliigendi saaks lukustada sirgesse asendisse ja seejärel kummalegi küljele pikk lint.

[PlyVal64]

Võsa, muidugi on hobusel kui elusolendil mitmeid puuduseid ning kahjuks ei kõlba teda pidada suvist maakodu omaval tegelasel. Õigemini kõlbab küll aga see on veel kallim, kui raudhobuse soetamine/pidamine. Hobuste hotellindus on ju hetkel kuum teema ja toob meie hobusekasvatajatele sigahästi sisse.

Kuid ühe hobuse tugeva külje tooks veel välja, millest ol ijust nädalavahetusel juttu: kui oled jahimees, siis hobust loomad ei karda! Põdra jaoks on hobune üldse poolvend/õde. Lisaks rakenduvad hobusega kohe kõik Võsa välja toodud ülimad tugevused justnimelt talvel lumega, kui vaja metsa sööta viia jne. Ning mis kõige olulisem: hästi õpetatud ja truu hobune toob kelle/mille ISE koju tagasi, mida ei tee mitte üksainsam masin. Ükstaspuha mis metsas juhtub, kui suudad ennast ree/vankri peale roomates vedida, siis KOJU saad ikka.

Veel üks koduse metsamehe märg unistus:

Mina tean äkki üldse kõige märjemat unistust, mis vähegi maatükki omaval tegelasel olla saab - Avant laadurid koos täiusliku lisaseadmekomplektiga (videosid saate sealt ise vaadata)! Talveks/märjaks kasutamiseks siis 300-seeria, mida saab lintidega "arstida", teised on keskliigendid ja mitte just kõige soosõbralikumad. Aga kes see loll üldse soos elab... irw!!! (ärge pahaks pange liivapõndakute otsas elutsejat...) Suvemajapidamisse odavam 200 ja tõsisesse maamajapidamisse 400 ja suuremad diisliga elukad. Ainult see hind on täiesti segane: 218 algab 9250+KM ja siis muudkui tuhandetes lisaseadmeid juurde. Minu "märg unistus" ja ka osaliselt karjuv vajadus maksaks suurusjärgu 25K eur Kuid olles korra nädala jagu seda masinat kasutanud ning ära teinud mereäärde tee, kiviaia, grillimaja vundamendi ja põranda, siis muud enam ei taha! Pluss muud tööd sama masinaga omaniku juures, nagu betooni segamised, puude lõhkumised, postiaukude puurimised etc, etc.

[aavu]

http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/i...ideoklipid
Metsa hooldus, väljavedu, parvetus, saagimine jne. Kolmveerand tunnikest nostalgiat 30-ndatest. Isegi auruvedur pahvib (kitsarööpmeline).
Eelmise postituse esimene pilt tuletas meelde anekdoodi elust: "andke buldooser" "buldooser on katki, võtke 10 sõdurit". Siin sõdurid puhkavad ja dooser polegi katki.

[v6sa]

...
Ega keegi tea mõnda viidet kus antud masinale roomikud alla oleks pandud? Ja ma ei mõtle nii, et iga ratta aseme roomik (nagu ATVdel tehakse), vaid lahendust, kus keskliigendi saaks lukustada sirgesse asendisse ja seejärel kummalegi küljele pikk lint.

Kuda Sa keerad?

[olli]

...
Ega keegi tea mõnda viidet kus antud masinale roomikud alla oleks pandud? Ja ma ei mõtle nii, et iga ratta aseme roomik (nagu ATVdel tehakse), vaid lahendust, kus keskliigendi saaks lukustada sirgesse asendisse ja seejärel kummalegi küljele pikk lint.

Kuda Sa keerad?

Originaalpidurid suht viletsad, ilmselt lihtsaim oleks korralikud ketaspidurid kummalegi poole panna.
Kui keskliigend on lihtsasti uuesti lukust lahti võttev, saaks lindid maha võtta ja taas ratastega liiklemiseks kõlbulikuks teha üsna väikese vaevaga.

[Janka]

Poisid, roomikute puhul on igasugune külgpiduritega keeramine metsas saatanast ja seda tuleks 100% vältida, kui tegemist tundliku pinnasega.

[Jahimees]

Sõitsin paar tundi tagasi ühest T-16st mööda ja meenus see teema siin. Hakkasin mõtlema, et kui enamjaolt sai teemaalgataja töö selle aparaadiga tehtud, siis võibolla on lihtsaim variant seda väiketraktorit kuidagi pehme pinnase tarvis võimekamaks muuta. Mul küll puuduvad T-16 sõitmise/omamise kogemused, kuid kuidas see aparaat rehvipinna suurendamisesse suhtub? Kaks korda pinnasuurendus topeltrataste (kas lisarehvid või metallist rattad) peaks ju asja uppumise osas paremaks muutma märgatavalt. Keeramist see muidugi raskendab, kuid aeglasel käigul peaks mootor suutma ratast liigutada küll.
Võibolla ka vints peale, et tüvi kaugemalt juurde lohistada .

[JaakH]

Austet ksf Jahimees! Olen ka seda varianti kaalunud et 16le laiad rehvid koos velgedega muretseda. Läheb nüüd mu teise teemaga kokku ehk vana laudatraktori teine elu. Hullu pole kui ei rapsi olen ise sõitnud ringi mööda mädasood aga mu puhul on ikkagi määravaks seadme (kasutatava tehnika) laius. Kas sellest asja saab näitab seda aeg. Olgugi et seda jääb vähemaks.

Tuli selline lollakas mõte sirvides seda kuulsat kollast kultusraamatut kui lihtsalt istutaks mootorratta mootori otse nt Moskvichi tagasillale kettülekandega. Noh mootor istub sillapeal. Mootor mootoriks ja sild sillaks aga mingid kasud oleksid ju sees. Võtame diferentsiaali, siis pidurid, neid ei pea leiutama ju, kui vajadust saaks pidurid kahekontuursena teha, vajutad seda pidurit kuhu poole pöörad.
eks see ole nurisünnitus aga mõte oli miskit sellist, kui ise leiutada.

[olli]

Poisid, roomikute puhul on igasugune külgpiduritega keeramine metsas saatanast ja seda tuleks 100% vältida, kui tegemist tundliku pinnasega.

Ma nii huvi pärast.. Kuidas külgpiduritega roomikud pinnasele teistmoodi mõju avaldavad võrreldes näiteks külgmisi sidureid kasutades? Või peaks hoopis mõnda muud lahendust kasutama?

[Isapull]

Muide, külgsidurite ja -piduritega pööramise puhul on üheks suureks miinuseks asjaolu, et ühelt roomikult võetakse veojõud maha, isegi takistatakse vedu. Raske koormaga tulles on ühtlane veojõud väga oluline. Üheks variandiks (ja suht ainsaks lihtsamate seas) pideva veojõu edastamisel mõlemile roomikule, ehk pööramiseks roomikute erinevate muutuvate kiiruste kaudu on variaatorpööramine. Selle puhul surutakse vedavaid variaatori pooli ühelt poolt kokku ja teiselt poolt laiali sama võlli peal ning asi toimib. Paar miinust sellel süsteemil siiski on ka, nimelt pöörata saab vaid liikumisel ja teiseks vedu toimib rihmadega, mis kipuvad pikapeale kuluma ja võib ka läbilibisemist ette tulla suurte koormuste puhul. Terri 30-l toimib see süsteem vägagi eduliselt.

Tervitades, IP

[Janka]

Hr. Isapull põhjendas roomikmasina pinnasesäästliku juhtimise ja veojõu jagamise kenasti ära.
Jutt ei ole mitte ainult loodusele tehtavast ja raskesti paranevast kahjust. Neist käänukohtadel üleskaabitud nurkadest saavad tihedamal veoteena kasutamisel masina jaoks jälgid hauakohad, mis pikemas perspektiivis on ainult takistuseks edasiste tööde läbiviimisel.
Kes on ТДТ või ТБ-ga metsa vedanud, need teavad suurepäraselt, millest jutt.
Võib ju arvata, et viskan oksi alla ja muud säärast, aga kui kamar on lõhutud, on lõhutud. Põhjamaine loodus taastub aeglaselt, aastatega.

[Jahimees]

Austet ksf Jahimees! Olen ka seda varianti kaalunud et 16le laiad rehvid koos velgedega muretseda. Läheb nüüd mu teise teemaga kokku ehk vana laudatraktori teine elu. Hullu pole kui ei rapsi olen ise sõitnud ringi mööda mädasood aga mu puhul on ikkagi määravaks seadme (kasutatava tehnika) laius. Kas sellest asja saab näitab seda aeg. Olgugi et seda jääb vähemaks.

Kui seadme gabariidid on tõesti niipalju olulised, siis on ainuvõimalus määrata maksimummõõdud ja nende sisse mahutada meelepärane töövahend. Ise teeksin endale pisikese Alstor (8x8) metsaveoki laadse sõiduki (paneksin küll suuremad rattad ja ise peal istumine pole peamine). Ehitamist on (raha läheb ka), kuid lihtsalt jäik sild ja mootorratta mootorit jõuallikana kasutav vahend ei vea maastikul mingit erilist koormat. Lõpuks tuleb lihtsam puid seljas tassida.

[MeelisV]

Austet ksf Jahimees! Olen ka seda varianti kaalunud et 16le laiad rehvid koos velgedega muretseda. Läheb nüüd mu teise teemaga kokku ehk vana laudatraktori teine elu. Hullu pole kui ei rapsi olen ise sõitnud ringi mööda mädasood aga mu puhul on ikkagi määravaks seadme (kasutatava tehnika) laius. Kas sellest asja saab näitab seda aeg. Olgugi et seda jääb vähemaks.
....

kunagi sai maal isaga 16-le 150 rattad alla pandud ehk velgedele uued südamikud keevitatud.
peale kartulivagude ajamise ja muldamise aja ongi need laiad rattad seal all.
ka talvel metsast puude vedamise ajal KUIGI pole need just kõige haarduvamad rehvid ehk on siis libedad (risti üle puu või kännu ei haardu jne.) aga siiski saab päris hästi hakkama.
kannatab sikutada päris pikka palki diffri lukk sees ja nokk püsti tuleb asi ikka välja
kunagi heina vaalutades oli laiade ratastega mööda heinamaad ikka palju mugavam kuljetada kui nende "pitsanugadega"

[JaakH]

Kuna üks aretis, teemagi selle kohta http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=39758 sai nüüd mu omaks, kaob teemamõte ära aga jätkaks ikka. Põhiline mille peale ma nüüd rõhuksin ja asjaga edasi läheksin oleks MTZ-05... Noh ühte seisvat pilli lubati uurida et kas on müügiks või mitte. Sellest ka mu edaspidine seisukoht kas hakkan aretama miskit või mitte.
Jutt sai tiba segane aga las olla mõttest saite vist aru.

[Romka]

Tekkis ka korraks mõte selline riistapuu soetada, aga hindasid uurima hakates kukkusin peaaegu pikali!

Uus maksab 15600€

Üks kasutatud olnud kunagi müügis 6400€ eest 

https://www.kuldnebors.ee/79726953

Ja siin üks "lausa kommiraha" eest olnud (4200€) 

https://www.kuldnebors.ee/25209552

Viimane on müüja poolt taastatud, kuulutuse kahel viimasel pildil ilusti näha ka selle masina peenemad detailid.
No ei ole ju mingi kosmosetehnoloogia, et peaks selliseid summasid maksma. Tundub oluliselt lihtsam olema, kui näiteks suvaline lumesaan, milliseid liigub väga odavalt.

[olli]

Kui ma ise raskema tehnika peale üle hakkasin kolima, siis minu LINDA läks lõpuks kaubaks ikka veel märksa odavamalt. Ja seal oli juba kõik olemas, et seesugust aparaati ehitada. Küll natuke suuremat ja võimsamat, millel ise peal istuda. Aga need tolle taastatud raudhobu lindid tunduvad kahtlaselt väga sarnased minul kasutada olnud lintidega. Ja neid ongi saada mitmes mõõdus, nii Burani jaoks (vähemalt kaks erinevat mõõtu) kui ka venelaste "motokoerte" jaoks. Ja hinnad on üsna soodsad. Minul oli kõige suurem pakutav komplekt ja see läks kokku umbes täpselt 1000 euri - lindid, tähikud rullikud jms.

[Romka]

Mootor ise ei maksa midagi. Tuttav just tõi Lätist 13hp mootori 240€ eest

http://veikals.provento.lv/index.php?route=product/product&path=130_131&product_id=142