T-16M jõuvõtuvõll
#1
Tere.

Paluks teadjamate meeste abi JVV küsimuses ülalmainitud masinal. Nimelt käib JVV tavaliste traktoritega võrreldes tagurpidi, ehk siis sõidusuunas vaadates vastupäeva, teistel traktoritel käib üldjuhul päripäeva. Kas originaalis on siis T-16-le tehtud asjad juba sellise arvestusega (keermed tagurpidi, et lahti ei keriks) või polegi sinna originaalis suurt midagi otsa riputada peale lattvikati?
Küsin sellepärast, et hakkasin üht tavalise masina lattvikati süsteemi kõhu alla aretama, aga probleemiks saigi see valepidi pöörlemine - nimelt kepsu ekstsentrik on õigetpidi keermega ja keris ennast kohe võlli otsast lahti.
Oli ka plaan JVV taha viia, aga jälle sama häda - tavatraktoritele mõeldud asjad käivad teisipidi pöörlemisega.
Olen vene saitidel ka ringi surfanud, seal on miski suunda muutev reduktor vahele aretatud, aga kust sihukest sobivas suuruses 1:1 reduktorit saada?
Kui kellegil on miskeid häid mõtteid, siis palun lahkesti jagada.. Wink
Vasta
#2
Kas tõesti keegi ei oska pakkuda, miks käib T-16 jõuvõtuvõll "valepidi"? Seal peaks ju mingi loogiline põhjus olema või oli insener projekteerimise juures tõesti nii purjus ja pärast ei olnud enam võimalik viga parandada..
Ehk on kellelgi siis pakkuda müüa reduktorit, millega saaks suunda muuta või teab kust otsida selleks otstarbeks sobivat asja? Igasugune info on abiks, sest häda tõesti suur..
Vasta
#3
Ilmselt on põhjuseks laiskus - mootor keerati ju ringi, JSV ajamit keegi ei näppinud.

Ega neid ringiaetavaid eriti olnud ning needki tehti spetsiaalselt saska kõhualuse tarvis.

Suunamuutereduktorit ei ole kohanud. Ilmselt on igaüks lahendanud mure vastavalt vahendite kättesaadavusele.
Vasta
#4
Nojah, seda ma ise ka kahtlustasin. Oskab keegi lattvikati kohalt ka sõna võtta, et kas on tagurpidi keermega ekstsentrik?
Olen kuskilt kuulnud, et miskit kartulikombaini reduktorit on suuna muutmiseks kasutatud. On küll olemas reduktor, millega saab jõuvõtuvõlli tagant ette tuua, aga see paraku ei muuda suunda (3 hammasratast).
Nii, et kui kellelgi on pakkuda mingit lahendusvarianti (raha eest muidugi), siis oleks väga tore. Ideaalvariant oleks nii nagu sakslasel - JVV nii ees kui taga.. Wink
Vasta
#5
Võimalik, et on vastav jubinas ka teistpidi keermega olemas, aga seni pole kellelgi vaja läinud. Oled esimene.
Lahendus on palju lihtsam.
Pööra võll koos vändaga teistpidi, kui harilikult on rihmaseib vändast tagapool, siis sina tee vastupidi ja polegi vaja teistpidi keeret. Kui rihmaseib oli vändast eespool, siis vii taha.
Mitte ükski ümberehitus ei ole lihtne, on see mersust niiduki tegemine või tagarippes riistade kõhu alla toomine.
Edukat katsetamist.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#6
Paraku ei õnnestu seda jubinat teisipidi keerata, raami eripära muudab asja keeruliseks. Lihtsam oleks siis juba hankida uuema otsa lattvikat, millel rihmaseib on ekstsentrikuga ühitatud ehk siis ekstsentriku välimine ring ongi rihmaseib.
See selleks, pigem oleks ikkagi huvitatud jõuvõtuvõlli õigetpidi pöörlema panemisest, sest T-16-l on juba külge pandud korralik sakslase rippsüsteem ja oleks huvi ka jõuvõtuvõll taha tekitada, et saada kätte täisfunktsionaalsus ehk siis saaks ka muid pöörlevaid agregaate kasutada.
JVV taha suunamine pole probleem, pöörlemissuund on põhihäda..
Kas on ka muudetava pöörlemissuunaga JVV tehtud mõnel masinal?
Vasta
#7
Mis sa halad reduktor ette võlli otsa ja kardaan taha. Hammasrataste paar muudab ju suunda. Kui palju peaks reduktoril võllide tsentrite vahe olema, et põhja alt mööda mahuks. Mul üks selline olemas, boonusena on kaks käiku: 0,8 ja 1,2 ülekande arvuga.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#8
No seda ma ju räägingi, et reduktorit vaja. Kui kellelgi pakkuda, siis olge lahked - öelge hind ja lisage pilt juurde ning saame kaubale. Wink
Kui mul omal see reduktor olemas oleks (või kasvõi mingid jupidki,millest seda teha), siis ma siin sõna ei võtaks, vaid juba tegutseks...
Tsentrite vaheks pakuks laias laastus u. 30-40 cm, hetkel ei saa lindiga mõõta, kuna pole masina juures. Samas peab asi ikka paras tükk olema, et kannataks üht-teist ringi ajada.
Vasta
#9
(29-07-2013, 17:03 PM)kolentin Kirjutas: ...
Samas peab asi ikka paras tükk olema, et kannataks üht-teist ringi ajada.

Mootor suudab anda 18 kW ja mingi paarsada Nm. Selle talumiseks nüüd küllmingit erilist reduktorit pole vaja.
Pigem tekib küsimus selles, et JSV tahaviimisel on vaja mööda pääseda mootorist, mille tõttu on vajalik telgede vahe päris tummine...
Vasta
#10
Meil oli kunagi pikka aega (üle 10a) kasutuses lihtne lahendus.

Sakslase haakesüsteem keevitatud eraldi karprauast raamile, see istus ühe otsaga ette raami alla, teisega taha, kus originaal haakelatt kinnitub. Jõuvõtuvõll oli kahe laagripuki peal kõhu alt läbi, käias seda süsteem kolm hammakat + kett. Esimene nuutidega originaal jvv peal, teine vabalt laagripukil ja nende vahel, ketist väljapoole kolmas tahamineva võlli otsas - see muutis ka liikumissuuna.

Niiduki kõhu alla panekuks pidi küll süsteemi alt ära laskma, see lihtne - 6 polti, nuutidega hammakas jvv pealt ja kaks hüdrovoolikut. Samas vaoajaja mahtus alla.

Selline süsteem valmis veidi vähem kui päevaga ja lõpuks müüdi koos traktoriga. Ei mäleta ühtegi purunemist, vahel vaid pritsist määret laagripukkidesse ja ketile törts õli.
Vasta
#11
Naabrimehel juba aastaid eelnimetatud ketiga süsteem kasutusel. Pole veel probleeme olnud.
Vasta
#12
Kuhu see laagripukk kinnitatud oli (eeldan, et neid pidi 2 tükki olema)? Kas ketiringist väljapoole jääv ketiratas, mis suunda muutis, kuidagi hammastest üle viskama ei hakanud, kontaktpind ju suht väike?
Kui keegi saaks mõne pildi postitada eelpoolmainitud ketisüsteemist, oleks väga tore. Mul on sakslase rippsüsteem kõhu all küll ja karprauast samuti, seega on tugipunktid pooleldi olemas.

Ise eelistaks küll mingit kinnisemat asja, ketid ju teadupärast kipuvad igasugu jama vahele võtma ja ega määre ka kiirestiliikuva keti peal püsida ei taha. Kunagi oli üks isetehtud ZIDi mootoriga traktor, kus mootori ja käigukasti vaheline üleminek oli ketiga ja peab tunnistama, et suht kiiresti andis kett otsad, kuigi ZIDi mootoril ju reduktor sisse ehitatud. Lisaks loopis määrdeainet ringiratast laiali ja oli muidu ka lärmakavõitu (eriti, kui kett kuivaks jäi).
Vasta
#13
(30-07-2013, 12:15 PM)kolentin Kirjutas: Kuhu see laagripukk kinnitatud oli (eeldan, et neid pidi 2 tükki olema)? Kas ketiringist väljapoole jääv ketiratas, mis suunda muutis, kuidagi hammastest üle viskama ei hakanud, kontaktpind ju suht väike?

Eks seal, kuhu kinnitada andis - ilmselt ristitalale. Kui hammasratas panna ketirattastest sissepoole, siis peaks hambumises olema 3-4 hammast ja seda peaks küll olema nii väikese võimsuse jaoks.

(30-07-2013, 12:15 PM)kolentin Kirjutas: ...
eriti, kui kett kuivaks jäi).

Hooldevajaduse indikaator sisse ehitatudBig Grin
Vasta
#14
Mul olemasolev reduktor ilmselt ei sobi, silma järgi hinnates on telgede vahe kordi väisem. Kahjuks.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#15
Kusjuures, kontrollisin üle - telgede vahe piisab 20cm, seega hammasratta min. raadius 10cm.., mida on siiski üllatavalt palju. Kui reduktor veidi käimari seinast eemale viia, piisaks ilmselt ka väiksemast.
On olemas reduktor, mis istub otse jõuvõtuvõlli otsa ja suunab otsa taha, aga seal sees 3 hammasratast ja seega vaja suund taga eraldi ära muuta. Kompaktne lahendus on küll muidu.
Ootan endiselt ka kett-lahendusest pilte, ehk on kunagi kellegil mahti.
Vasta
#16
Meie lahendus on paraku teadmata kohta müüdud, aga välja nägi ideeliselt selline:
   

Ei mäleta et oleks üle kunagi visanud. Kartulimasinal siduri ajas kärisema aga ketti üle ei visanud. Krõbises küll töötamise ajal aga traktori mootori kõrval oli see suht märkamatu.

Hammakad olid mälu järgi nii 10cm läbimõõtu, võimalik et veidi rohkem, pärinesid kombaini (Niva? Kolos?) küljest, äkki põhukoguri kandist. Alumine oli koos pesaga millel soon ketipinguse reguleerimiseks.
Vasta
#17
Tänud joonise eest, vaimusilmas kujutasingi midagi taolist ette. Kas tahaminev võll oli sirge või kardaaniga? Ja kuhu kinnitus tagumine laagripukk?
Asi iseenesest lihtsasti teostatav, tuleb ainult leida põllumajandusliku nuudiga pikk võll..
Vasta
#18
Tahaminev võll oli sirge ja parema külje peal tagant vaadates. Ei mäleta täpselt aga kas seal sobiv koht mitte kõhu all polnud. Raam oli ka tagant talaga kokku tõmmatud ja seal tala peal laagripukk oli. Usun et see võll ka kombainilt pärines.

Lisa: miskit sellist

   

Veel lisa: raam oli 100x50 karbist mäletamise järgi. Pidas kõik vastu millest traktoril jõud üle käis.
Vasta
#19
Seoses T16M-le taha jõuvõtuvõlli aretamisega, tekkis selline küsimus, kas selliseid:
[Pilt: 28276-vollid.jpg]

tooteid pakutakse ka mujal peale tööriistamarketi, ja muidugi 8-a nuudiga.

nt. üleminek kaheksalt kuuele, nagu pildil V038
W211 E220 CDI 2007 125kw
K1 SUZUKI GSX-R 750 2001 104kw



Vasta
#20
(11-05-2014, 21:50 PM)laf1247 Kirjutas: Seoses T16M-le taha jõuvõtuvõlli aretamisega, tekkis selline küsimus, kas selliseid:
[Pilt: 28276-vollid.jpg]

tooteid pakutakse ka mujal peale tööriistamarketi, ja muidugi 8-a nuudiga.

nt. üleminek kaheksalt kuuele, nagu pildil V038

Pakutakse ka mujal. Ise ostsin ülemineku 8-lt kuuele Nordamusest. Ei maksnud suurt midagi.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne