Käepideme tegemine lehtmetallist tööriistale?
#1

Ehk on kellelgi siinsetest osavate kätega meestest häid ideid, kuidas "polsterdada" 5-6 mm paksuse lehtmaterjali serv sedamoodi, et sealt saaks mugavalt (ilma soonimiseta) kinni võtta ja jõudu rakendada. Ajutise abinõuna saab muidugi igasugu jama sinna külge panna ja kinni teipida, kuid tahaks paremat lahendust, kui voolik. Ideaalis võiks see olla käepärane (käe kuju järgiv) ja kuidagi kaetud mõne kummi (või pehmema plasti moodi?) materjaliga, kuid selles vallas puuduvad mul isetegemise kogemused. See on ka põhjus, miks ei tahaks alustada lihtsalt netist leitud info põhjal katsetamist - erinevad vedelikud kodus valamiseks on olemas, kuid need pole algajale just odavate killast. Ise olen ka selle peale mõelnud, et lihtsaim variant oleks teha alumiiniumist, kuna metalli töötlemiseks on töövahendid olemas, kuid kaasaegsetel tööriistadel on reeglina head haardumist pakkuvad käepidemed ja parem oleks ikka parem Cool.
Üldküsimus olekski, et kuidas teevad siinsed isetegijad oma isiklikele käepidemetele katteid? Big Grin
Vasta
#2

Puidust voolida käe järgi pide, mis seejärel keskelt pooleks lõigata ja siis neetida terale külge. Kõige lihtsam viis minu arust. Kui p...sse läheb, saab alati uue teha ja pole kallis. Puit iseenesest on ju vägagi ergonoomiline materjal.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#3

EPO vaigu laadne mögin segada pehme/peene saepuruga, plätserdada lehtmetallist tööriista tagumikule, lasta veidi seista ja siis haarata töökäe raudsesse haardesse, vormub väga ergonoomiline käepide, lisaks püsib hästi peos, veelgi enam, jääb sinna väga kauaks ajaks kinni. Nii lihtne see ongi!
Vasta
#4

Teatud asutustes olevat vanasti ilusaid triibulisi käepidemeid teatud lehtmetallist tööriistadele tehtud hambaharja vartest.
Vasta
#5

(07-08-2013, 12:13 PM)kass Kirjutas:  EPO vaigu laadne mögin segada pehme/peene saepuruga, plätserdada lehtmetallist tööriista tagumikule, lasta veidi seista ja siis haarata töökäe raudsesse haardesse, vormub väga ergonoomiline käepide, lisaks püsib hästi peos, veelgi enam, jääb sinna väga kauaks ajaks kinni. Nii lihtne see ongi!

Päris hea mõte.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#6

Epoga selle asja tegemist ei kujuta hästi ette, sest käepide peab arvestama ka töökindaga ja need on reeglina alati veidi erinevad.
Praegu sain endale proovimiseks mingi plastitüki, mis on üllatavalt hästi töödeldav. Katsetamiseks paras Cool.
Vasta
#7

liimiga termokahanev toru? Neid poes saada, paned mitmekordselt. Haare jääb hea, vajadusel võid torukulu vähendamiseks panna sisse näiteks kummitüki vms, mis annaks veidi ergonoomilisema kuju
Vasta
#8

(10-08-2013, 22:07 PM)taavi Kirjutas:  liimiga termokahanev toru? Neid poes saada, paned mitmekordselt. Haare jääb hea, vajadusel võid torukulu vähendamiseks panna sisse näiteks kummitüki vms, mis annaks veidi ergonoomilisema kuju
Tegelikult hea mõte. Mingi termokahanev asi peaks olema täitsa heaks pealiskihiks. Peab uurima.
Vasta
#9

(07-08-2013, 14:20 PM)Mahno Kirjutas:  Teatud asutustes olevat vanasti ilusaid triibulisi käepidemeid teatud lehtmetallist tööriistadele tehtud hambaharja vartest.

Läbitud protsess. Noa käepideme algele läks piluga alumiiniumitükk, siis keevitusega polt ja siis vaheldumisi erivärvilist pleksiklaasi, iga klaasikihi vahele veel õhuke aluplekk. Kõige otsa keermega alumiiniumpunn. Seest sai muidugi kõik liimi täis valatud. Pärast lihvimist ja poleerimist jäi päris efektne.
Et keegi valesti ei mõistaks: ma ei ole kinni istunud, sõjaväes tegin, aasta oli 1986 vist.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#10

Kuna tegu Jahimehega, siis ehk soku või põdra sarvejupist. Suur sokusarv krobelisem, aga õlkam(rabedam), põdrasarv tugevam, aga märjas käes libedam. Mõned näited on www.hot.ee/maakivikamin/ peatüki ,,Manused,, all. Vanal ajal on isegi labida ja sõnnikuhargi varre tagumine risti käepide sobiva kujuga sarvejupist valmistet..... nii et edu katsetamisel.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne