[talupoeg]

Tere kas keegi tunneb huvi opeli ratta raami vastu?Asub külitses tartu külje all.Ei tahaks vanarauda visata.Käsi ei tõuse hästi. http://live.hot.ee/gallery/show_gallery?id=2473398

[Marko]

Nende äraandmistega kipub siin olema suht sitavata....
Mul on veneaegne naistekas, oldmoped lubas ära viia, vaikus, valdo pole suvatsenud vastatagi, kas tahaks.
Sinu oma tundub muidugi tiba ahvatkevam.

[talupoeg]

Raam on ära lubatud.Kui järgi tullakse on läinud ,kui mitte teatan siia.Valdole pakkusin ka seda ,aga ei vastnud lõpuks ootasin mitu kuud.

[kass]

Palun mulle eraviisiliselt teada anda, kellele raam läheb/läks! St tulevase omaniku kontakti soovin!!!

[talupoeg]

Raam on läinud ja kui uus omanik tahab ,siis annab ta Teile teada.Annan Teie soovi edasi.

[kass]

Raam on läinud ja kui uus omanik tahab ,siis annab ta Teile teada.Annan Teie soovi edasi.

Tore lugu, raam on läinud ja kontakti ka ei saa!
Olen selle mudeli (ja üldse nende aastate Opeli jalgrataste) mudelite lugu põhjalikult uurinud. Ilmselt olen maailmas üks vähesisd inimesi, kes konkreetsest Opeli mudelist midagi teab! Minu erakogus ...bl bla bla....
Aga selle konkreetse jalgratta kohta on olemas versioon, et Adlolf Hitler kinkis selle jalgratta Ühele oma tuttavale naisterahvale nimega Eva Braun 1938-nda aasta jõuludeks. Tegu oli pruugitud, juba teises nooruses jalgrattaga, seepärast kippus see lagunema ja üldse tulid juba uued paremad mudelid peale. Hitler sundis Guderiani, Rommelit ja teisi tuttavaid tehnikamehi seda küll pidevalt putitama aga lõpuks pandi ratas ikkagi müüki ja Evale osteti uus ratas, milleks oli Witkopp-sadulaga Dürkopp. Ja Eva vana ratta ostis endale minu kadunud onu Leopold, kes 1942/43 oli Põhja Saksamaal tööteenistuses ja õõnestas fašismi seestpoolt, vastates alati kohalike bandiitide küsimusele "Heil Hitler?" - "Hei Hütle!"
Onul õnnestus koos jalgrattaga pääseda vabasse Eestisse ja kasutas seda aastaid õitsva sotsialismi ehitamisel ning demokraatia kindlustamisel, kuni ühel koledal päeval, kui onu oli pahaaimamatult läinud sõprade ja jalgrattaga kohalikku jõujaama, et tähistada Suure Oktoobri järjekordset aastapäeva, mingid kahjurid ja nõukogude rahva vaenlased selle ratta jõujaama tagant pihta panid!
Ja ajalugu kordub ikka ja jälle!
Kuid olgu, praeguseks on seekordne pahategija juba oma koleda teo üles tunnistanud ja maksab peagi ka mulle tehtud materiaalse kahju ja hingelise valu eest!
Ja raam pole sel Opelil muidugi mitte kullast, Hilter teatavasti oli kitsi mees ja kallist asja ei raatsinud osta ning üldse kulus kogu vaba raha sõdimisele 2-l rindel, Eva Brauni sõidukeid on ka kogu Eesti täis (kuigi viimasel ajal on palju ka vanarauda ja Soome läinud), sest tehnikat käis Eva käest ju roppu moodi läbi, vist ei osanud masinaid hoida või ei viitsinud korralikult hooldada.
Nii et lihtsalt sentimentaalne väärtus minu jaoks, kadunud onu Leopoldi mälestus!

[Raudpats]

Lugesin seda Kassi kirjatükki kohe mitu korda ja iga korraga sai selgemaks, et Kass valetab. Aga päris kindel ikkagi ei olnud ka. Tegin siis targa kataloogi lahti ja oligi käes: Wittler Fahrrad mit Sattel Wittkop, vor allem für Putzfrau. No ei ostnud Aadu oma Eevale Dürkoppi, ostis Wittleri. Ja mitte Damenradi vaid Herrenrad´i. Ega see Eeva mingi eriline Putzfrau ei olnud muidugi ka, oleks olnud, siis oleks Damenrad ostetud ilmselt. Ja 1938. aasta jõulude ajal ei olnud mitte Eeva ratas "pruugitud" , vaid pigem Eeva ise. Aga muus osas vastab Kassi jutt küll tõele.

[kass]

Lugesin seda Kassi kirjatükki kohe mitu korda ja iga korraga sai selgemaks, et Kass valetab. Aga päris kindel ikkagi ei olnud ka. Tegin siis targa kataloogi lahti ja oligi käes: Wittler Fahrrad mit Sattel Wittkop, vor allem für Putzfrau. No ei ostnud Aadu oma Eevale Dürkoppi, ostis Wittleri. Ja mitte Damenradi vaid Herrenrad´i. Ega see Eeva mingi eriline Putzfrau ei olnud muidugi ka, oleks olnud, siis oleks Damenrad ostetud ilmselt. Ja 1938. aasta jõulude ajal ei olnud mitte Eeva ratas "pruugitud" , vaid pigem Eeva ise. Aga muus osas vastab Kassi jutt küll tõele.

Vaidlen vastu ja lükkan ümber! Kass ei valeta! Möönan, et mu jutus võib esineda mõni tühine faktiviga. Ilmselt ajasin siis Wittleri Dürkopiga segi või olid Eval hiljem mõlemad rattad, nagu mainisin, tehnikat käis ta käest läbi kõvast.
Aga tõesti, päris õiget versiooni ma Teile eelnevas postituses ei esitanud, pakkusin lihtsustatud ja mugandatud versiooni, sest tõsistel teemadel ja aruteludel ei ole siin foorumis kohta, auditoorium ei suuda keerulisi mõttekäike jälgida ja karmi tõtt vastu võtta!
Seepärast ei hakanud ma siin rääkima, et onu Leopold ja Eva olid üsna head tuttavad ja said jästi läbi (vaatamata 10 aastasele vanusevahele), et onu oli tegelikult nõukogude luuraja ja minu vanaisa Eduard oli hilisema punaarmee polkovniku Nikolai Trankmanni kooliaegne pinginaaber....
Aga teema on jalgrattast. 1939 oli see Opel juba 10 aastat neil "putzfraudel" seal saksamma jubedatel teedel lõhkuda olnud, samas 27 aastane Eva oli tollal alles "hästi hoitud ja vähe kasutatud", kuigi tõsi, tunnistan, selleks ajaks juba 2 korda suitsiidi üritanud.
Ja veel, ei hakka varjama, nagu nii saate teada või teate juba - on Eestis veel üks sama mudeli Opeli jalgratas, nimelt Magda Goebbelsile kuulunud tallapress. Evast 11 aastat vanem Magda oli ratta ostnud ise ja uuena, tollal siis mitte veel ka Goebbelsina. Aga Magda teatavasti oli nõrga tervisega, rattaga eriti ei sõitnud ja üldse hoidis ama asju paremini kui näiteks Eva. Nii vedeleski Magda heas korras ja läikiv jalgratas Riigikantseleis poropagandaministeeriumi ruumides, kus jäigi Adolfile silma. Vaatas, 10 aastat vana ratas ja nii hästivastu pidanud, peab olema normaalne firma ja õnnestunud mudel, peaks Evale ka sellise ostma, uut ei täiks nagu osta, rahaga ka kitsas, Poolas mehed raiskasid hulka rohkem padruneid kui oli arvestatud ja Prantsusmaal ka läheb bensiini ja konjaki peale raha kõvasti...
Hiljem aga olla Magda ratas ostetud Eva rattale doonoriks, et viimane originaaliks taastada...aga lõpuks sellest loobuti ja rattad sattusid segastel asjaoludel Eestisse. Räägitakse veel, et Stalin olla kinkinud Eva Braunile Pensa tehase naisteka (kui nad Poolat jagasid) aga selle kohta mul fakte pole.
Aga mis siin ikka jutustada, nüüd näete ise, et Kass ei valeta vaid esitab kuivi fakte elust enesest ja ksf! Sassi laim on ümber lükatud ja väike vabandus ei teeks tema poolt paha!

[willem]

Loe nagu Kivirähki!

[Raudpats]

Aga mis siin ikka jutustada, nüüd näete ise, et Kass ei valeta vaid esitab kuivi fakte elust enesest ja ksf! Sassi laim on ümber lükatud ja väike vabandus ei teeks tema poolt paha!

Heaküll, vabandus tuleb. Aga hästi väike - ise Sa ju ei tahtnud suuremat. Ja ei tea kah , millal tuleb. Pead ootama,praegu kehvad ajad ja majanduslangus. Ei ole neid vabandusi siia-sinna loopida. Aga küll ta tuleb, ega ta tulemata ei jää.
Juba tegelikult oligi plaanis kohe vabandada, aga lugesin selle Kassi jutu läbi ja leidsin veel ühe ebatäpsuse.... Selle Pensa tehase naisteka Jossif tõesti tahtis kinkida Evale. Ja pani ilusasti Eva järjekorda, kirjutas sinisesse ruudulisse vihikusse keemilise pliiatsiga. Eva jällegi kinkis Jossile oma pildi selle lahke lubaduse eest. Pilt oli kenasti raamitud ja puha. Vabadel hetkedel Jossif vaatas seda pilti ja tegeles vaheldumisi sotsialismi ja ühe teise asjaga - mõlemad vilkad ,kuid viljatud tegevused, suurt vahet pole tegelikult , kummaga tegeleda. Ja nii möödus aeg linnutiivul. Eva rattasaamise järjekord jõudis kätte 1962. aastal, aga kuna nii Eva , kui ka Jossif olid selleks ajaks pehmelt öeldes surnud, siis pandi see ratas Üleliidulise Ametiühingute Keskliidu poolt korraldatud Lehmade Ületalvepidamise Sotsialistliku Võistluse pea-auhinnaks. Ja võistluse võitis üks minu tuttav, kelle nime ma siinkohal ei nimeta. Tal ei surnud talvel mitte ühtegi lehma ära. (Tal olid juba sügisel kõik lehmad surnud). Ja selle ratta maised jäänused on nüüd leidnud auväärse koha ühes era-masslademes.

[Marko]

Mersuniidukist puudusetundmine hakkab vaikselt üle minema...
Aga teemasse ka: Kui see raam kassile nii oluline on, ehk katsute kuidagi kokku leppida?

[kass]

Minul isiklikult ei ole vabandustega kitsas, buumiajast on jäänud varuks neid hulga, enamus ka väga vähe kasutatud ning hästi hoitud nagu Magda Goebbelsi Opeli jalgratas. Nii et vabandan ette ja taha, olen tõesti tahtmatult valetanud, lihtsalt väike näpuviga - mitte 1938-nda, vaid 1939-nda aasta jõuludeks ostis Adolf Evale Opeli jalgratta kingituseks! (mis muidugi midagi sisuliselt ei muuda vaid teeb mu jutu veelgi usutavamaks!)
Ja ega minul seda raami tegelikult üldse vaja pole, sest Magda Opel on siiani alles ja meie suguvõsa käes!
Kivirähki pole ma lugenud rohkem kui "Kaka ja kevad", seega ei tea, vb ksf! Sassi kahtlase väärtusega info on tõesti "loe nagu Kivirähki"!? Ja ei tea, kelle pensa naistekas siis meil Türil Rattamuuseumis on, ega ennesõja Pensa tehase naistekas meil ju eriti levinud ei ole, neid õieti polegi?
Üha enam saab kinnitust minu tähelepanek, et siia foorumisse pole mõtet asjalikke postitusi teha, siin läheb rahvale peale ainult kerge meelelahutus ja raske tehnika!

[valdo]

Loe nagu Kivirähki!

Roosa Udu tuleb meelde

[Marko]

Huvitav, siin teemas on Valdo kohta kahes postituses leebet kriitikat. Ta on siia isegi kribanud, aga aiast mitte sõnagi, ainult aiaaugust

[Raudpats]

Ei hakanud uut teemat tegema. Opeli rattast juttu ei tule, kuid hea teema jätkuks kõlbab küll.

Vaatasin siin oma erakollektsiooni masslademeid ja avastasin, et alumised kihid puhta roostetavad. Ja koguni osaliselt mullaks on juba muutunud. Kõige põhjast leidsin ühe huvitava asja. Vanasti olid ajad, kui laevad olid puust ja mehed rauast, või oli see vastupidi? No igatahes on meie kandis juba vanal ajal igasugu asju rauast tehtud. Ühes vanas teemas mul on kena Kullaketraja vokk, rauast tehtud :
http://www.youtube.com/watch?v=_EZn_mbrR_U
Ja Kalevipoeg käis väidetavalt Soome sepa juures, sest et siin head seppa ei olnud. No võibolla käis ta Soomes rohkem Saarepiiga pärast, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Lisaks vokile on meie sepad ka tõsisest rauast jalgratta valmis meisterdanud. Ja see oligi minu masslademe põhjas. No kahjuks natuke kõdunenud , aga see ainult tõstab asja väärtust.


Päris täpselt ajalugu ei tea. Väidetavalt olid selle viguril ka vändad ja tagaratas kunagi olemas. Sadul olevat olnud lauajupist meisterdatud ja kinnitus otse raamile.Oma hilisematel elupäevadel kasutati seda ratast niinimetatud jooksurattana, see tähendab, et pedaale-ketti ei olnud. Mõõtude järgi otsustades on tegemist ilmselt lasterattaga. Ei oska öelda, kui palju kannatusi ja kehavigastusi see imevigur kasutajatele põhjustanud on, tõenäoliselt ka natuke rõõmu pisarate sekka.

   

P.S.: Ja kui nüüd Kass hakkab jälle rääkima seda juttu, et see ratas on tegelikult pärit Austriast, kus üks tolliametnik selle salakaubavedajate käest eelmise sajandi alguses konfiskeeris ja koju oma pojale mängimiseks viis, siis on see vale puha. Ja isegi kui ei ole vale, siis ei olnud selle poja nimi kindlasti mitte Adolf . Ja veel vähem oli perekonnanimi Schicklgruber.

veel pilte: http://album.ee/node/28425983/50291683