"Tillu"
#1
Kuskil postituses, kus oli juttu, kui mu mälu ei peta, murutraktoritest ja muidu traktoritest, sai moka otsast kobisetud, et abimootoriga aiakäru oleks minev kaup aiapidajate hulgas ja eks ka õrnem sugu ei ütleks ära abimehest, kes ükskõik missuguse transpordipalve peale vastu ei kobise, vaid töö vastuvaidlematult ära teeb ning polegi vaja ei mett ega "sakurginaali" (mis hea sõna!) moka peale määrida. Kui abikaasa aina rohkem ja rohkem leidis ebasihtotstarbelist rakendust murutraktorile ja hakkas segama selle riista sihtotstarbelist kasutamist, siis küpseski plaan päästa truu abiline naisterahva pehmete vormide alt ning valmistada abikaasale just see, mida tarvis – mootoriga aiakäru. Eeskujuks sai võetud sügavast nõuka-ajast pärit vahva toode rahvapärase nimetusega T-16.
Kuna plaan oli ja mõttes mõlkus umbes murutraktori mõõtu riistapuu, siis vaatasin ringi, et vahest on kuskil ripakil mõni...surnukssõidetud masin. Aga pikka aega ei old. Siis lõpuks äkki oli.
Tööorgan ise on enam-vähem töökorras, kuid ühendus masinaga puudub täielikult, aga ega see mind morjenda, sest Tillu küljes seda enam näha ei saa.
Vanasti, sots- ajal, öeldi, et iga töö algab suitsutunnist. Mina alustasin lammutamisest.

Vasta
#2
Oolrait!

Siit hakkab jälle midagi uut ja põnevat kooruma. Igatahes palju edu!

Tervitades, IP[/i]
Vasta
#3
Väga huvitav teema.

Kas veoplatvormi mõõduks anti mingi objekt ette ka?
Vasta
#4
(23-08-2013, 11:35 AM)v6sa Kirjutas: Väga huvitav teema.
Kas veoplatvormi mõõduks anti mingi objekt ette ka?
Olen mõelnud, et sarnast, pisikest mõõtu masinat ilmas vist keegi pole teind Rolleyes..vahest peaks patendi vormistama... Cool!
Veoplatvorm tuleb kindlasti sama lai, kui masin ise, siis 950 mm. Masin on rehvide äärest mõõdetuna, kui ma ei eksi, 930 mm. Pikkust saab ka omajagu, umbes natuke üle meetri peaks ära tulema. Eesmärk ehk masina põhiülesanne saab olema aiandis kastide, umbrohu ja muude kergemate materjalide vedu. Loodan veokasti ka kallutama saada, elektro-hüdraulilisel teel Cool . Kas aga õnnestub - seda veel ei tea. Komponendid on küll olemas ja tasakesi sobitan kokku mootorit hüdropumbaga...

Vasta
#5
(23-08-2013, 15:09 PM)Tift Kirjutas:
(23-08-2013, 11:35 AM)v6sa Kirjutas: Väga huvitav teema.
Kas veoplatvormi mõõduks anti mingi objekt ette ka?
Olen mõelnud, et sarnast, pisikest mõõtu masinat ilmas vist keegi pole teind Rolleyes..vahest peaks patendi vormistama... Cool!
Veoplatvorm tuleb kindlasti sama lai, kui masin ise, siis 950 mm. Masin on rehvide äärest mõõdetuna, kui ma ei eksi, 930 mm. Pikkust saab ka omajagu, umbes natuke üle meetri peaks ära tulema. Eesmärk ehk masina põhiülesanne saab olema aiandis kastide, umbrohu ja muude kergemate materjalide vedu. Loodan veokasti ka kallutama saada, elektro-hüdraulilisel teel Cool . Kas aga õnnestub - seda veel ei tea. Komponendid on küll olemas ja tasakesi sobitan kokku mootorit hüdropumbaga...

Alla ruutmeetri kastipõhja - äkki piisab naisjõustki? Oleks tüki lihtsam ehitada. Kuigi ekspluatatsioonikulud võivad osutuda ettearvamatult kõrgeteks....Rolleyes

Ma seepärast küsisingi eeskuju kohta, et mäletasin ähmaselt isand Tifti seoseid aiandusega. Seal pruugitakse vahel üsna huvitava kuju ja suurusega taarat...
Vasta
#6
(23-08-2013, 15:12 PM)v6sa Kirjutas: Alla ruutmeetri kastipõhja - äkki piisab naisjõustki? Oleks tüki lihtsam ehitada. Kuigi ekspluatatsioonikulud võivad osutuda ettearvamatult kõrgeteks....Rolleyes
Ma seepärast küsisingi eeskuju kohta, et mäletasin ähmaselt isand Tifti seoseid aiandusega. Seal pruugitakse vahel üsna huvitava kuju ja suurusega taarat...
Pikkus tuleb 1,2 m. ... seega 1,14 m2, no ei tule alla ruudu Smile. Starter oli "esitatud tellimuses" sees teisel kohal, esimesel oli ...kast, mis PEAB olema EES.Rolleyes

Vasta
#7
Siit tuleb midagi head... Big Grin

Kas veokast tuleb mootori kohale või tõstad mootori mujale?
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#8
(24-08-2013, 18:58 PM)mlsluik Kirjutas: Kas veokast tuleb mootori kohale või tõstad mootori mujale?

No kuule, herr mlsluik, esimeses postituses ju kirjutasin....aga rsk ei kirjutanud jah, et mootor taha, kast ette, nagu T-16.. Seepäarst ka selline esimene pilt, eks juCool ! Aga oled sa näind T-16, mootor kasti allCool?
Kuna doonoril oli suht läbi see esisild, siis võtsin selle osadeks, defekteerisin ja nüüd tuleb üks pikem paus, sest esisild on tarvis korda teha. Uue keskosa ehk kiige, uued rattapuksid (kapronist), ka esirataste võllid on tarvis välja vahetada. Selleks treial teeb uued võllid seuksed, et on võll ja üks ots on paksem, kus sees on ava, kuhu käändtelje ots sisse susatakse ja kinni keevitatakse. Eelnevalt on tarvis vana võll muidugi maha lõigata. See tehtud, siis räägime edasi.
Ah jaa, isand mlsluik, mul on kavas mootr oma kohalt "välja lõigata" ehk siis harjumuspäraselt kohalt ära võtta koos raamijupiga. Sest seal all on ka see rihmsidur oma koha peal olemas. Koos raamijupiga kinnitan ta samale kõrgusele istme taha. Eelnevalt teen sinna sisse ava rihma jaoks. Ainus probleem, mis asjaga kaasneb, on see, et sidur hakkab tööle teistpidi - enne toimis vardaga, nüüd panen ta tööle trossiga. Sest vahemaa on pikem ja trossiga on mugavam. Aga kõigest järjekorras.

Vasta
#9
a miks sa auto stabikavarda tugivarba ei kasuta? Kah kuulliigend ja sobivalt väike, ei maksa kas suurt midagi. Oma muruniidukile panin audi 80 stabikondi otsad ja sai hea. Lõikasin keskelt pooleks ja keerasin keerme varre peale. Juba mitu aastat kestab üle 1ha pinnaga "muru" pügamist.
Vasta
#10
Kuigi aega napib ja soojemapoolsest sügisest võetakse veel viimast, üritades ära teha võimalikult palju väljas tehtavaid töid, saab ikka natuke näpistada..teadagi, mille jaoks. Vanast armatuurlauast lõikasin kokku roolikarbile katte, mis ka roolisammast veidi toetama hakkab. Roolikarp ise sai paigutatud ja ka kinnitatud raami alla.
Kapoti tegemine takerdus keevitamise taha - elektroodiga nii õhukest plekki ei keevita, traatkeevitus aga veel teatud põhjustel ei funka. Aga küll ta hakkab..
Kütusepaagile sai tehtud kinnitused ja paigale ta sai.
Kapott saab tehtud ikka sellest kaoptist, mis masinal enne ees oli, ainult lõigata tuleb.

Vasta
#11
Uhke värk Smile
Vasta
#12
(04-10-2013, 01:29 AM)maitus Kirjutas: Uhke värk Smile
Tänks! Asja juures on ainus ja äste suur probleem - ma`i tea kas tuless Prüsselisse kaivata vai oodata, kuni lumi maa piale lartsatap..! Ja selle probleema nimi on "ajapuudus". Ei saa öölda, et tugitool kõikse aig sella külges oless, aga ikke on ajast nappus käes.. Ööpäivan võiss ikke 25 tundi olla Smile .

Vasta
#13
(04-10-2013, 09:20 AM)Tift Kirjutas: Ööpäivan võiss ikke 25 tundi olla Smile .
Sa oled oma soovidega ikka pehmelt öeldes poisike, kui arvad ainult tunni puudu olevat.Big Grin
Noid oleks ikke hulgim juurde tarvis.Sad
Vasta
#14
(04-10-2013, 20:42 PM)tcumen Kirjutas:
(04-10-2013, 09:20 AM)Tift Kirjutas: Ööpäivan võiss ikke 25 tundi olla Smile .
Sa oled oma soovidega ikka pehmelt öeldes poisike, kui arvad ainult tunni puudu olevat.Big Grin
Noid oleks ikke hulgim juurde tarvis.Sad
Tarvis on küll rohkem, aga ma sooviksin alustuseks tagasihoidlikult aint ühte, eks hiljem näeb.

Vasta
#15
(05-10-2013, 00:39 AM)Tift Kirjutas:
(04-10-2013, 20:42 PM)tcumen Kirjutas:
(04-10-2013, 09:20 AM)Tift Kirjutas: Ööpäivan võiss ikke 25 tundi olla Smile .
Sa oled oma soovidega ikka pehmelt öeldes poisike, kui arvad ainult tunni puudu olevat.Big Grin
Noid oleks ikke hulgim juurde tarvis.Sad
Tarvis on küll rohkem, aga ma sooviksin alustuseks tagasihoidlikult aint ühte, eks hiljem näeb.

Persse see aeg, seda on alati vähe. Teha tuleb siis kui soov on ja kohusetunne parasjagu ninast verd välja ei peksa teiste tegemiste arvelt. Kui hobi jaoks peab hakkama ohvreid tooma tahtmise arvelt, siis ei ole enam tegemist hobiga ja kaugeltki mitte mõnuga mida tema olemus pakub. Las see aeg jääb sinna kuhu ta on määratud, ning tegemised sinna, kus nad olema peavad, muidu kaob särts elust ja lõppeb paber, kuhu me omi õhulosside jooniseid kritseldame. Ja kui need jäävad aja puudusest joonistamata, siis ei ole ju meil ka aega neid teostada.

Enivei, niikauaks kuniks tahtmine säilib, säilib ka teostus. Jääb sealt puudu tund või aasta... noh persse sellega, aega ju on Smile
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#16
(06-10-2013, 03:24 AM)viplala Kirjutas: Tift: Ööpäivan võiss ikke 25 tundi olla Smile
tjcumen: Sa oled oma soovidega ikka pehmelt öeldes poisike, kui arvad ainult tunni puudu olevat.Big Grin
Noid oleks ikke hulgim juurde tarvis.Sad
Tift: Tarvis on küll rohkem, aga ma sooviksin alustuseks tagasihoidlikult aint ühte, eks hiljem näeb.

Viplala: Persse see aeg, seda on alati vähe. Teha tuleb siis, kui soov on ja kohusetunne parasjagu ninast verd välja ei peksa teiste tegemiste arvelt. Kui hobi jaoks peab hakkama ohvreid tooma tahtmise arvelt, siis ei ole enam tegemist hobiga ja kaugeltki mitte mõnuga, mida tema olemus pakub. Las see aeg jääb sinna, kuhu ta on määratud ning tegemised sinna, kus nad olema peavad, muidu kaob särts elust ja lõppeb paber, kuhu me omi õhulosside jooniseid kritseldame. Ja kui need jäävad aja puudusest joonistamata, siis ei ole ju meil ka aega neid teostada.

Enivei, niikauaks kuniks tahtmine säilib, säilib ka teostus. Jääb sealt puudu tund või aasta... noh persse sellega, aega ju on Smile
"Vahel vaatame taevasse-kas meil on aega veel..?
Herr Viplala`ga nõus ja märgiks ära, et lugupeetav oskas öelda hästi, karmilt, südamest ja üllatavalt tundeliselt Smile!

Vasta
#17
Mina esitaks ka taotluse. Kui iga päev oleks tund aega rohkem, teeks see aastas 365 tundi puhast tööaega. Sellega teeks juba nii mõndagi ära. Aga palun alandlikult, et see lisatund antaks valge ajal, pimedas pole ju mõtet tund aega kauem mooriga kakelda Wink
Vasta
#18
Hiljuti komistasin miskise asja vastu kuurinurgas... vaatasin,,krt, miskine massin..säänne poolik... Siis hakkas midagi meenuma. Üks projekt tolmub siin. 
 Mõni asi kohe ei saa ise valmis, no ei saa. See projket on siin tolgendanud juba rohkem, kui..pagan seda teab, kui kaua. Vahel on "piiksunud" ka tasakesi, et :"Hei, mina siin!" Aga piiksuks on see jäändki. 
Paar päeva tagasi siis ..võtsin kunagi tehtud roolikarbi uuesti maha, sest see viskas üle. Lihtsalt. Kui lõppu keerasin, siis vedav võll plõksus üle sektori hammaste. Tuli seda isevalmistatud koostist siis tugevdada. Hää sai.
 Kuna Tillu mootor oli otsesõnu ööldes tagumikus, siis kasutasin doonoriks ühte poolekslöönud kepsuga 14,5 hj mootori pudi. Starter, karbuss jms. vajalikku sai ära kasutatud. Stopp! 
 Nüüd siis üritasin mootorit käivitada. Kõigepealt otsisin vana juhtmestiku üles. Seal kenasti ka süütelukk küljes. Ja punt juhtmeid. Teadupärast sisaldab originaalsüsteem igasuguseid kaitselüliteid - heedri käimine, iste, pidur jms. siis tuli leida need tingimused, mille korral siis starter tööle hakkab. Abiks netist leitud elektriskeem ja lõikenäpitsad ning juhtmepunt vabanes üleliigsest, salenedes tubli kolmandiku võrra. Otsad külge ja ..tuld!
Aga võta näpust! Starter küll lülitus, lükkas pendiks hammasratta hoorattasse ja sinna ta kurivaim jäigi. Milles probleem? Pendiksi hammasratta ja hooratta hambad lihtsalt ei klappinud. Perkele! Hakka nüüd uut hammasratast otsima.... Siis tuli meelde, et doonormootoril on ka hooratas... Mõeldud-tehtud! See vahetus kiirelt ja asi toimis. Aga mootor käima ei läinud Sad!
 Säde, see kaval poisike, ei tahtnud küünla elektroodide vahel sugugi tantsu lüüa! Milles probleem? Olin tuhinas süütepooli valetpidi peale pannud...
Nii, andsin uuesti võtit... No käimagi läks, aga mis käimine see ka oli! Suits, pauk, plärts ja issand hoia mis veel! Panin kiirelt summuti mootorile külge. Asi paranes. Aga mitte palju. Must suits oli taga.. ja bensiini tilkus kuskilt... 
 Olin mootorile pannud külge ka selle 14,6 hj B&S karbussi. Üritasin reguleerida ja see ei tahtnud kuidagimoodi õnnestuda. Ikka suits taga. Loobusin sellest mõttest ja asendasin karbussi vanaga - see isegi töötas! Aga enne veel...tuli eemaldada kütusepaak, sest mingil imelikul kombel oli selle kütuse väljavooluava toruke kannatada saanud ja paagi peal ilutses korralik pragu. Alumise torukese asemele tuli valmistada 90 kraadine stutser...

 Paagi pragu tundus olevat tekkinud ketaslõikuri kettast. Kuidas see sinna tekkida sai... Abiks liimipüstol ja eelnevalt puhastatud pragu sai kinni liimitud.
Mootor sai tööle ja ..midagi oli ikka viltu... Kuna mootori peamine haigus seisnes väljalaskeklapi pesa terasrõnga väljatulekus, siis kahtlustasin seal mingit probleemi. Sellel mootoril ei saa klappe tavapärasel kombel reguleerida, seepärast uudistasin seda kohta mootori "sees", kus klappide otsad suhtlevad tõukuritega. Mõõtsin vahesid - sisselase 0,10, väljalase 0,05 ja seda ka raskustega. Oletasin, et seda on natuke vähe. "Muutsin" siis seda natuke...suuremaks Smile . Hilisem käivitus näitas, et sai õige pisut "üle reguleeritud", hakkas, krt, "tiksuma" . Aga tühja kah, las natuke tiksub.
Külm käivitus ei taha hästi õnnestuda ilma tooreklapita. Tagavaradest leidsin ühe vaz-06 lt pärineva trossi, peal õhuklapi pilt ja puha - läheb asi kohe päris õigesse kohta.

Vasta
#19
Kangesti tahak midagi visuaalset näha Big Grin !
Vasta
#20
(22-05-2015, 20:02 PM)maitus Kirjutas: Kangesti tahak midagi visuaalset näha Big Grin !

Ära muretse, küll saab. Momendil polegi nagu midagi veel vaadata, plätserdasin raami ja poritiibasid...

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne