[Basilio]

Siin hea aru välja lasta, või mis?

Jah! Niimoodi! http://www.youtube.com/watch?v=lNfniQEIwlo
Aurust veel niipalju, et seda on autol proovitud ka kuuekümnendatel:
http://www.youtube.com/watch?v=KhFYOv2ASds

[phyl]

Ausalt öeldes, pakub mulle jubedalt huvi selline auru mootor, mis suudab kütusena kasutada kõiksugu vedelikke, millel on põlemis võime. Gaasi võiks ka põletada, siis on jubedalt universaalne pill.

Huvitav, kas selline mootor on ka ökonoomsem kui 3.8L/100km

Kui jah, siis peab ennast harima hakkama, mis/kuidas/milleks/kuhu, et aurumootor valmis teha/osta.

Järgmine küsimus on mootori eluiga.

[diesel]

aurumasin oleks igati äge. skoda siin katsetas mõne aja eest. liitrine kone oli, tegi paarsada hobust ja viissada njuutonit. külmal konel oli täisvunk umbes minutiga sees. sisteem oli suletud, ehk siis vett raisku ei läind ja juure ei pidand valama. huvitav, kas talvel pidi kogu aeg tule ahjus hoidma siis?
millega see töötas või mis projektist üldse sai, seda ei mõista kommenteerida. a keegi võiks seukse aiapõka teha küll. jälgiks kohe suure huviga teema arengut.

[karvik]

Selline kõigesööja on vast stirlinguna parem(puhtalt minu arvamus).

Mingi aeg ämeeriklased mingit lahendust katsetasid, aga selleks ta jäi. Probleem olla olnud tuimuses. Kui mootori pöörded oli kord üles saadud ei taht need kohe alla tulla ja vastupidi.

Ise arvan, et kui selline teha hübriid autona, siis võiks ta isegi ju toimida.

Mingitel andmetel on stirlingu kasutegur 40%. Seega võiks diisliga võistelda.

Olen sellisest lahendusest palju mõelnud ja nuputanud kuidas saada toimima. Stirlingu ehitamisega ei ole hakanud praegu tegelema. Niigi palju projekte pooleli ja olen teadlikult edasi lükanud.

Stirlingut osta on suht mõttetu. Hind on roheliste najal kirjutatud ja selle juures veel tegelikult jõudu ei ole.

[phyl]

Tegelikult, ma siin natuke õllese peaga mõtlesin, et tegelikult arvatavasti on kasulikum ehitada generaator, mis tarbib kõiki vedelikke ja gaase, mis põlevad, ja ehitada siis selline hübriid elektri auto, mida on juba pikemat aega praktiseeritud

Aga kasuteguri kohapealt ei oska vaielda, aga arvan, et elektri tootmine on lihtsam, jõuülekanne on vähem kulukam jne.

Aga arutada selle teemal võib - kui keegi täpsemaid arvutusi ka viitsib teha, siis oleks eriti hea võrdlusi koostada. aga kes see viitsib, lihtsam on vaielda.

[Tift]

Prantsuse masinad on ka masinad. Ma ei ole tulihingeline nende toodangu fänn, räägin seda, mida ise olen kogenud. On proovitud Transiteid, Peugeot`isid, Opeleid, Mercedeseid... Seda ma ütlen, sõbrad, et ega erilist vahet neil bussidel ole. Sidrunil on kõige mugavamad istmed. Hooldust vajavad nad kõik, laisale peremehele virutavad nad kõik parajal momendil rahakoti pihta. Seepärast..kas panete tähele, et igal masinal, igal mootoril on oma "hingeelu", sõltuvalt sellest, kuidas nendega on ringi käidud. Seepärast on võrdlus "bensiin-diisel" tõeliselt ja totaalselt ajuvaba.
Minu meelest on kõige parem see masin, mille hingeelu sa ise tead ja mille nii-nimetatud "jooksvad asjad" on sul järje peal - sa tead, mis on tehtud, mis teoksil ja kust "nunnul valutab". Olgu see siis või auruvedur .

[karvik]

Osav lahendus aurumootoriks http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=6vSJcMtFa38

[Basilio]

Vaatasin et taplus kippus soiku jääma, sestap tõin platsile uue mängija - aurumassina.
Aga raffal täitsa huvi olemas! Ja nii palju kui mina asjaga kursis olen, mitte põhjuseta. Mõneks otstarbeks olla asjal täitsa jumet.
Aga et mitte siinset väärtteemat solkida, peaks äkki uue tegema? Aurumasinatest. Minu teada on neid ümber tehtud ka 4-taktilistest mootoritest, millele küünla auku elektriliselt juhitav auruklapp keeratud. Hoorattalt võetakse klapi juhtimiseks signaal nagu süüte puhulgi ja käib!
Autole vast nii prosta lahendus ei kõlba, aga väiksele aiapõkale metsatalus küll.

[metsakohin]

Aurumasina kasutegur, olgu siis kolbidega või turbiin, jääb ikkagi alla sisepõlemismootoritele.

[tiitnato]

puugaasiga sõitvad autod on ka ju võimalus , ise nägin paar nädalat tagasi ksatiga uaz sõitis tallinnas ilusti tuli ahjus

[Basilio]

Aurumasina kasutegur, olgu siis kolbidega või turbiin, jääb ikkagi alla sisepõlemismootoritele.

Loe läbi, äkki mõtled ümber! http://en.wikipedia.org/wiki/Engine_efficiency
Lühidalt maakeelde ümberpanduna:
Auruturbiin elektrijaamas 40% ümber, teoreetiliselt võimalik saavutada kuni 63%!
Diisel 40-50%.
Moto 555 meelehärmiks (minu kaastunne!) bensiinimootor 25-30%.

Algelised aurumasinad olid jah, 1% ja isegi 0,5% kasuteguriga. Sealt ka see tarkus, mida meile koolis koludesse taoti.

[Moto555]

Seltsimees Tiftiga nõus ja Moto555 pole selle vastu midagi kui räägitakse erinevaest mootoritest aga mulle ära diislit soovita sest mul ei ole aega sellega tegeleda, neid remontida ja jamada ja kliendil , kes seda ka soovib pole reeglina raha, et asi korda saaks ja hiljem kuidagi nibin nabin tehtud töö juures süüdistatakse tegijat ja lihtsalt ei taha enam.
Leiutaks mootori, mis töötab lumega aga noh lumepuhuri ehitamine aurumootoriga varjandis ja lume sulatamine masina ümbert on ka päris huvitav mõte muidugi

[v6sa]

Seltsimees Tiftiga nõus ja Moto555 pole selle vastu midagi kui räägitakse erinevaest mootoritest aga mulle ära diislit soovita sest mul ei ole aega sellega tegeleda, neid remontida ja jamada ja kliendil , kes seda ka soovib pole reeglina raha, et asi korda saaks ja hiljem kuidagi nibin nabin tehtud töö juures süüdistatakse tegijat ja lihtsalt ei taha enam.
Leiutaks mootori, mis töötab lumega aga noh lumepuhuri ehitamine aurumootoriga varjandis ja lume sulatamine masina ümbert on ka päris huvitav mõte muidugi

Aga on raha ja aega ottomootori kapriiside lahendamiseks....

Aurumasina kasutegur sõltub süsteemi ülesehitusest. Mida väiksemate kadudega suudetakse majandada, seda paremaks läheb. Samuti töötab aurumasinal mastaabiefekt - suuremal on parem erikulu. Iseasi, et aurumasin oma kehva dünaamika tõttu sobib pigem hübriidajami generaatorit toitma, kui veorattaid otse keerutama...

Kütuse suhtes kõigesööja on ka gaasiturbiin. Mis jällegi on kehva dünaamikaga, kuid statsionaarses režiimis üsna konkurentsivõimeline pada. Tõsi, väga väikesed kipuvad olema kütuseraiskajad...

Stirling on huvitav, kuid kuulub aurumasinaga samasse kategooriasse liikuvseadmete jõuallikana. Statsionaarses reziimis töötab kenasti.

[metsakohin]

Siin juba täpsustati, et suured elektrijaamad suudavad 40% kasulikult kätte saada. Sama lugu, et võrdleks võrreldavaid seadmeid. Kinnised süsteemid on võimalikud, samas vajavad lisaenergiat oma töös hoidmiseks. Võtame selle kasutegurist maha ja selgub, et kulud on suuremad, kui kasu. Suured laeva diislid on ka suurema kasuteguriga, kui väiksed. Kindlasti saaks ka automootorid säästlikumalt tööle panna, aga nende maksumus läheb hirmkalliks.
Üks viide sisepõlemismootori käitamiseks auruga ja mõned muud katsetused auruga.

[phyl]

No eelmist linki uurides, siis tegelikult on võimalik kasutada 100 prossa mingi aine põletamisest saadud sooja ära, aga 100 protsendiliselt pole võimalik näiteks toota mehaanilist energiat, ega isegi elektrit, vaid sooja - sooja mida saab sooja saamiseks ära kasutada.

Ühesõnaga, et muuta sisepõlemis mootoreid efektiivsemaks, tuleb väljalaske gaaside tempi kuidagi ära kasutada.

Kuidagi moodi tuleks üleliigne soojus salvestada, ja hiljem ära kasutada.

Variant ongi sumpa ümber aheldada auru mootori katel, mis siis õgib soojuse endasse, ja toodab sellest soojusest näiteks elektrit.

Idee on nagu idee ikka, aga teostus on arvatavasti mõtetu - lisa kaal mis masinale lisandub, muudab masina iseenesest rohkem kütet tarbivaks ja efektiivsus on küll olemas, aga kütte kulu on jätkuvalt kõrge.

Auto liikuma panemiseks see ei sobi, küll aga maja või garaazi soojendamiseks ja elektriga varustamiseks.

[aavu]

Kui nüüd ligi 50 aastat tagasi õpitut meenutada, siis kasutegurit saab kahtemoodi suurendada. Esimene oleks põlemistemperatuuri tõstmine ja teine oleks töötakti lõpus saavutada absoluutsele nullile lähedane temperatuur. Seda mitte sumbutis vaid just silindris enne väljalaskeklapi avanemist. Just temperatuuride vahe määrab kasuteguri. See tähendaks, et soojus läks maksimaalselt töö tegemiseks, mitte ilma kütteks.

[phyl]

Kui nüüd ligi 50 aastat tagasi õpitut meenutada, siis kasutegurit saab kahtemoodi suurendada. Esimene oleks põlemistemperatuuri tõstmine ja teine oleks töötakti lõpus saavutada absoluutsele nullile lähedane temperatuur. Seda mitte sumbutis vaid just silindris enne väljalaskeklapi avanemist. Just temperatuuride vahe määrab kasuteguri. See tähendaks, et soojus läks maksimaalselt töö tegemiseks, mitte ilma kütteks.

Kui väljalaske klapi vahelt puhutakse välja sooja pussu, siis pole jällegi mootoril normaalset võimsuse ja väände graafikut.

Jõudu on siis, kui plahvatus tekib, ja gaaside paisumine toimub ja rõhk kolvi pinnal suureneb - edasine gaaside jahtumine ja rõhu langus ei oma enam jõudu, et kolbi liigutada kasulikus suunas... OK mingil määral omab, aga vähem kui plahvatuse momendil.

Eelmisest lausest lähtudes, siis kui gaasid ei paisu enam ja rõhk kolvi pinnale väheneb, siis väheneb ka vääne.

Eks see ongi see miinus, miks ei ole mõtet ehitada üüber pika kolvi käiguga mootoreid, kuna see ei ole ka kasulik enam. Küll aga teoorias oleks, kui piisavalt tihe töötakt saavutada.

Põlemis temperatuuri saab suurendada, aga kõrgema põlemis temperatuuri mõjul moodustuvad erinevad NOX ühendid, mis on roheliste poolepealt paha paha ja mootoris peab kasutama palju kallimaid materjale, mis kannataksid neid temperatuure.

Tegelikult siin härrad on proovinud proge ajudega erinevaid versioone, ja on tõestatud, et pille saab päris palju ökonoomsemaks ja võimsamaks muuta, aga rohelistele see ei meeldi.

Küsimus on ka kasulik pöörete vahemik - kui näiteks klappidel pole ülekatet, siis mootoril põle kõrgetel pööretel jõudu, aga kui ülekate on siis pole madalalt jõudu.

Teine asi on ülelaadimine - kui väljalaske gaasid on supi auru soojusega, siis gaaside kogus on nii väike, et turbot kasutada põle võimalik/kasulik, variandiks on siis kompressorid, aga need on kui parasiidid, mis õgivad mootori võimsust.

100 prossa mehaaniliseks jõuks muuta on isegi teoreetiliselt võimatu, seega tuleb ikkagi soojust soojusena ära kasutada, et mitte ilma kasutult kütta.

Kui nüüd laia maailma vaadata, siis insenerid on välja mõelnud 5 taktilise mootori - mis praktikas/teoorias peaks päris hea kasuteguriga olema või noh kütuse eri kulu on päris hämmastav
Link:http://www.youtube.com/watch?v=u0uPmrSRM7w

[Basilio]

Härradel on õigus. Aurukatega on ka minu arusaamist mööda nii, et ökonoomsuse võti on temperatuuris ja rõhus. Temperatuur olla piiratud 565°C-ga, kuna sealtmaalt hakkab roostevaba teras pehmeks minema. Rõhk olevat elektrijaamades tavaliselt 163 bar ligi, üksikutes kuni 275 bar. Allikas: http://www.straightdope.com/columns/read...dy-in-half
Auto juures ei ole vististi praktiline niisuguseid rõhke ja temperatuure kasutada. Vähemasti oleks selline kupatus jube raske. Ja ohtlik! Superkuum aur on nähtamatu ja selliste survete juures keedab elusalt ära isegi siis, kui otse pihta ei saa. Kui pihta saab, lõikab nagu giljotiiniga.
Ohutum siiski kui tuumatibudega mängimine.

[karel]

Kui väljalaske klapi vahelt puhutakse välja sooja pussu, siis pole jällegi mootoril normaalset võimsuse ja väände graafikut.

Jõudu on siis, kui plahvatus tekib, ja gaaside paisumine toimub ja rõhk kolvi pinnal suureneb - edasine gaaside jahtumine ja rõhu langus ei oma enam jõudu, et kolbi liigutada kasulikus suunas... OK mingil määral omab, aga vähem kui plahvatuse momendil.

Eelmisest lausest lähtudes, siis kui gaasid ei paisu enam ja rõhk kolvi pinnale väheneb, siis väheneb ka vääne.

Eks see ongi see miinus, miks ei ole mõtet ehitada üüber pika kolvi käiguga mootoreid, kuna see ei ole ka kasulik enam. Küll aga teoorias oleks, kui piisavalt tihe töötakt saavutada.


Põlemis temperatuuri saab suurendada, aga kõrgema põlemis temperatuuri mõjul moodustuvad erinevad NOX ühendid, mis on roheliste poolepealt paha paha ja mootoris peab kasutama palju kallimaid materjale, mis kannataksid neid temperatuure.

Tegelikult siin härrad on proovinud proge ajudega erinevaid versioone, ja on tõestatud, et pille saab päris palju ökonoomsemaks ja võimsamaks muuta, aga rohelistele see ei meeldi.

Küsimus on ka kasulik pöörete vahemik - kui näiteks klappidel pole ülekatet, siis mootoril põle kõrgetel pööretel jõudu, aga kui ülekate on siis pole madalalt jõudu.

Teine asi on ülelaadimine - kui väljalaske gaasid on supi auru soojusega, siis gaaside kogus on nii väike, et turbot kasutada põle võimalik/kasulik, variandiks on siis kompressorid, aga need on kui parasiidid, mis õgivad mootori võimsust.

100 prossa mehaaniliseks jõuks muuta on isegi teoreetiliselt võimatu, seega tuleb ikkagi soojust soojusena ära kasutada, et mitte ilma kasutult kütta.

Kui nüüd laia maailma vaadata, siis insenerid on välja mõelnud 5 taktilise mootori - mis praktikas/teoorias peaks päris hea kasuteguriga olema või noh kütuse eri kulu on päris hämmastav
Link:http://www.youtube.com/watch?v=u0uPmrSRM7w

Tegelikult on kolvikäigu pikendamisel ikka mõtet! Näiteks juba siin teemas mainitud suurtel ja madalapöördelistel laevadiislitel on kolvikäik silindrimõõdust isegi kuni 3x suurem. See on üks abinõu, mille toel on tänapäevaks saavutatud ka ligi 55% kasutegur. Isegi sõiduautodel on tendents pikema kolvikäigu poole.
Väljalaskegaasidest elektritootmise poole ollakse ka juba teel. Märksõnaks on siis peltieri elemendid, millede abi soojusest vahetult elektrienergiat saab. Müügile on tulnud isegi matkaahjud juba, mille abil saab kütmise ajal näiteks mobiiltelefoni laadida. Tõsi küll, kasutegur on neil elementidel suht niru, mis käsikäes kõrge omahinnaga tagab, et antud tehnoloogia veel niipea laialt rakendatavaks ei muutu!

[v6sa]

Tegelikult on kolvikäigu pikendamisel ikka mõtet! Näiteks juba siin teemas mainitud suurtel ja madalapöördelistel laevadiislitel on kolvikäik silindrimõõdust isegi kuni 3x suurem. See on üks abinõu, mille toel on tänapäevaks saavutatud ka ligi 55% kasutegur. Isegi sõiduautodel on tendents pikema kolvikäigu poole.
...

Kuna tasuta lõunaid ei ole olemas, siis pikk kolvikäik tõstab küll pöördemomenti, kuid halvendab dünaamilist ulatust. Ehk mootor muutub laisaks. Aga ülijuhid tahavad, et mootor reageeriks KOHE. Siit tekib valus vastuolu...

Peltier element on huvitav, kuid sealt saadav e-vaba lekter kipub kole kalliks kätte. Kuigi omal kohal on ilmselt asja eest.