Vana hea "Družba"
#21
Družba motoplokk endalgi olemas, aga ümber tehtud mullafreesiks!
Vasta
#22
Vat tahtsingi just öelda et Drusba baasil mullafrees oli ka olemas, paras ussitükeldaja...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#23
Nojah, see oli esimene kättejuhtund pilt. Druzba oma on analoogne. Peaaegu. Või nii umbestäpselt. Märgin siinjuures veelkord, et ise pole elavat ega surnud kiilu näinud ja ei tea ka kedagi, kes teaks kedagi, kellel selline lisa olemas oleks.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#24
"Družbaga" asi niikaugel, et kakkusin lahti. Vahetasin simmerid, mis tõepoolest olid kulunud, lisaks asendasin hävinud tihendi mootoripoolte vahel ning asendasin ka silindripea tihendi. Viimasest oli, muuseas, vaid neljandik alles. Käivitamine siiski ei õnnestunud, siiamaani otsin sädet taga. Hetkel otsin mingisugust 6V süütepooli, mida saaks välisena kasutada.
Parimate soovidega, Timo.
Vasta
#25
Pole midagi uut siin päikese all, Drusba sädet on taga aetud juba alguselt peale...



Vahelduseks natuke meelelahutust:


[Pilt: Harju%2Brajooni%2BHarmi%2B8-%2Bklassilis...tamas..jpg]


[Pilt: GkVvA.jpg]

[Pilt: IMG_7723.JPG]


Kirjanik ja tõlkija Boris Kabur suri hiljuti 84aastaselt. Kaua elas ka tema kuulsaim leiutis, käsimootorsaag Družba,
mida kasutati laialt kuni Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemiseni.

Mootorsaagi hakkas Boris Kabur välja mõtlema 1947. aastal vangilaagris viibides.

Toimiva sae kokkupanek võttis Üleliidulise Metsatööstuse Ministeeriumi Erikonstrueerimisbüroos – nii nimetati laagrit, kuhu suunati ebasoosingusse sattunud teadlased – aega aastaid. Kui saag õnnestus lõpuks käima saada, andis Kabur oma kätetööle nimeks Taiga. Tootmisse läks masin siiski hoopis Družba nime all. "Nemad olid ju vangid ja palju seal nendest sõltus," ohkab Kaburile lähedalseisnud inimene.

Puude langetamise tunduvalt kergemaks teinud mootorsaag päästis ilmselt sadade metsatöödele suunatud meeste elu. "Hilisematel aastatel sai Kabur palju tänukirju ellujäänutelt."

Ratsionaalse inimese ja hea peastarvutajana uuris Kabur vangilaagris sedagi, kas kasulikum on täita terve päevatöönorm ja saada täisportsjon leiba või täita pool töönormi ja leppida poole leivaga. Selgus, et vähem tööd ja vähem leiba annavad parema väljavaate surmast pääsemiseks.


Endine vang kasutas varjunimesid

1954. aastal pääses Kabur Eestisse tagasi. Ei ole teada, kas ja kui palju raha oli ta saanud sae leiutamise eest, kuid "mingi väike rahakopikas tal ikka oli, nagu ta ise ütles. Aga selle saatis ta koju, naisele ja pojale."

Nii nagu paljudel vangist naasnud meestel, ei õnnestunud Kaburil oma senise perekonnaga enam koos elama hakata.

Tänu minevikule ei olnud tööd leida lihtne. Kuna Kabur oskas hästi keeli – teiste hulgas ka ladina keelt, mille omandas 15aastaselt histoloogialaboris töötades ning lahanguprotokolle koostades – teenis mees raha tõlkijana, tehes seda oma tuttavate nimede taha varjudes. "Laagris istunud mehega ei julgenud kirjastused ju lepinguid sõlmida."

Aastate jooksul tõlkis Kabur eesti keelde ka armeenia ja sumeri eeposed.

60. aastate alguses poliitiline kliima pehmenes. Kabur avaldas raamatu "ROPS", mille põhjal lavastati ülimenukas näidend. "Tegelikult ei olnud see lasteetendus; see oli nõukogudevastane etendus, mis rääkis sellest, et inimene ei ole programmeeritav. Alliksaar olevat talle seda öelnud, aga ma ei tea, kas teised ka sellest aru said."

Mõned aastad hiljem kirjutas Borka (nagu sõbrad Boris Kaburit kutsusid) ulmejutustuse "Kosmose rannavetes". 1973. võitis ta sotsialismimaade ulmekirjanike koosolekul Poznanis peaauhinna. "Hea tooni juurde kuulus, et sellistes kohtades peab võitma venelane, aga poolakad olid kiuslikud. Kabur oli üsna ehmunud ja kulutas oma auhinnaraha kõigile väljategemise peale."
Družba saagi kasutati edasi. "Kui vahel turule läksime, siis külamehed peatasid meid ja rääkisid, et küll on hea saag. Temal oli mõistagi hea meel selle üle, aga ta oli ka imestunud, et nii kauaks oli selle sae juurde jäädud. Ta pidas seda pisut pentsikuks."

Kaburil endal omaleiutatud saagi polnud. Ei läinud vaja. Küll meeldis talle, läbi elu kehalist tööd teinud inimesele, kirvega puid lõhkuda.


Kaburi esiisa oli šamaan

Boris Kabur oli mitmekülgne inimene. Sõltunuks kõik mehest endast, olnuks tema konstrueerimisest ja dietoloogiast kirjanduseni ulatunud tööpõld veelgi laiem. Nimelt plaanis Kabur noorena, et omandab Tartu Ülikoolis kolm kõrgharidust – esimese matemaatika-loodusteaduskonnas, teise arstiteaduskonnas ja kolmanda filosoofiateaduskonnas. Maailmasõja tõttu jäid õpingud paraku täpselt poole peal katki.

Kirev on ka tema päritolu. Biograafiates kasutatakse Kaburi puhul siiani klišeelikku väljendit "sündis töölisperekonnas", tegelikult läksid tema juured isaliini pidi Mordvasse, kus tema vanaisa oli kuulus šamaan. Kaburi isa, sünnijärgse nimega Baigunov, oli aga allveelaevnik, kes sattus Eestisse pärast laevaõnnetust Esimese maailmasõja ajal. Siin näitas ta Vabadussõja päevil üles vaprust ning sai Johan Pitkalt lõpuks Vabadusristi ordeni. Nime Kabur võttis Baigunov oma naiselt nimede eestistamise aegu.

90ndate keskel suri Kaburi abikaasa Astrid Reinla, mõne aja pärast tabas Borkat ennast ajuinfarkt. Ehkki algul ei andnud p ealinna arstid lootust, taastus ta sellest haigusest üsna suurel määral. "Ta oli väga tubli. Mitu korda alustas otsast, tuli ikka ellu tagasi," meenutab lähedalseisja.

Kirjandusliku loomingu ega tõlkimisega Kabur enam tegelema ei hakanud. Kuid ta armastas vaadata televiisorist sõjaajaloo teemalisi saateid ning neid ka lindistada.

"Meil käis palju inimesi külas ja kui tervis lubas, siis käisime loengutel ja teatris. Aga kuna tal olid tugevad tasakaaluhäired, siis me läksime ratastoolis."

Elu viimastel aastatel halvenes tervis veelgi. Kultuurkapital eraldas Kaburile 15 000 krooni ravitoetuseks, kuid 28. jaanuaril lahkus Kabur sellest ilmast.

Sõber Ain Kaalep ütleb, et Boriss Kabur "oli optimistlik inimene, kohe väga optimistlik. Ei ole kahtlust, et tal oli tulevikuplaane palju. Ta oli mees, kellel oli plaane alati."
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#26
Sellist ajaloo juttu ootasin juba kaua Big Grin kui saaks veel kokku koguda kõik pildid agregaatidest, mille jõuallikana on družbat kasutatud.
Vasta
#27
Ärge seda ajaloo juttu nii päris tõsiselt ka võtke. Jutud Boris Kaburi Družba leiutamisest levivad ainult eesti meedias. Mujal maailmas ei teata sellest mitte midagi.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#28
Paide vahel juhtusin nägema noormeest jalgrattaga, mida lükkas edasi pakiraamil olev propelleriga druzba mootor. Ja siis oli draik- Datsuni vedav esiosa, millel hääle järgi Druzba kapoti all.
Vasta
#29
Läänemaailm ei peagi Druzbast midagi teadma, venelased aga otse loomulikult on kõik asjad ise leiutanud: raadio, hõõglambi, auruveduri jne. Ma tean, mulle koolis õpetati...
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#30
Kodus vedelemas siis družba mootoriga lattniiduk
[Pilt: 5869934462.jpg]
Vasta
#31
Isegi mudellennuk Druzba mootoriga valmis tehtud. Väike Ilja Muromets kah
sisse istutatud ja puhaSmile
http://www.youtube.com/watch?v=Yjle8SsOFOo
Vasta
#32


'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#33
Võib olla tuleks teema ümber nimetada "100 asja mootorsaest Družba"
http://www.kodu.pri.ee/ta
http://www.kolhoos.pri.ee/
http://www.talleks.pri.ee/
https://picasaweb.google.com/118166576673254374648

Oodatud on kõigi Elva EPT endiste töötajate mälestused,pildid ,seose maaparandustöödega või muidu erinevate juhtumistega tööpostil!
Vasta
#34
Siin ühtegi Družba videot ei olegi. Panen siis enda oma. Minu Družba on kompott erinevatest mudelitest. Süüde on vanemat tüüpi, mitte elektrooniline. Reduktor ka vanema tüübi oma. Aga raami toru on ilma õlituspaagita. Käima on seni alati läinud, vahet pole kas sooja , või külma mootoriga. Külmalt käivitamisel on küll üks trikk - karburaatoril tuleb membraani juurest üks musta värvi kruvi lahti keerata ja niikaua uputusnuppu pumbata, kui selle kruvi avast bensiini hakkab tulema, muidu käima ei saa. Teistel Družbadel ei ole ma tavaliselt seda kruvi näppinud.
http://www.youtube.com/watch?v=KW22CA7HM_Y
Vasta
#35
Kas kasutad seda ka puude tegemisel või on selleks uuem mootorsaag.Smile
Vasta
#36
(10-11-2013, 17:58 PM)deeremees Kirjutas: Kas kasutad seda ka puude tegemisel või on selleks uuem mootorsaag.Smile

Mina olen jah konservatiivne, puid lõikan Družbaga, tule teen tulerauaga ja elektrit ajan generaatoriga,mida ajab ringi statsionaarmootor. Ja arvutist ei tea ma üldse mitte midagi.
Vasta
#37
Omalgi varutud neid vist 3 tk, käima ei saanud ühtegi. Üks oli vist päris vana või lihtsalt vana tüübi reduktoriga.
Tahtsin stiilse võrri teha Riga 5 raamile nagu kellegil kunagi Motokuuris oli. Youtube'is nägin videot kus Družba oli edukalt istutatud Riia Mopeeditehase V seeria genekapoolsesse otsa, tänu millele tekkis sidur ja kaks käiku!

Herr Sass tunneb kaeks kunagi minu saage kah pädevama pilguga?
Vasta
#38
Kõige pädevama pilguga Družbade küsimuses on siin Talupoeg Taluja.
Vasta
#39
Kas muruniidukist kah pilte leidub ?
leidsin kodust vidina mida isa ütles druzba üleminek niiduterale olevat
Vasta
#40
http://www.jofogas.hu/heves/Drusba_Veter...568031.htm
veelüks imevigur, vist ise kodus tehtud. Kui keegi oskab, siis võiks sealt pildi siia kopeerida, see kuulutus on ilmselt varsti kustutatud.

Ja lisaks ka üks algupärane kõrgete käepidemetaga Družba, sellise pilte ei ole mitte kusagilt leida, saest endast rääkimata
   
pilt on võetud:
http://suomenmuseotonline.fi/fi/kuva/Lus...174488.jpg
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne