Vana hea "Družba"
#61
Druzba oma oled maha võtnud? Peaks ju sama olema. Käimatõmbamise käbi maha, mutter lahti, leida üks paras seib (või leida riiuli alt karbist originaal-tõmmitsa koonusseib) ja käbiga keerad hooratta koonuse pealt lahti. Või on Uralil miskit tõesti teistmoodi? Ise ei ole tõsi küll, ühtegi Urali veel elus remontinud, kuid ühe Urali mootori lahkamist möödaminnes veidi näinud.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#62
Druzbat pole rohkem parandanud kui siduriketta ära vahetanud.Käbi maas ja käbi alt mutter kah maas ja kui nüüd käbi tagasi kruvida siis ongi ju tõmmits tõesti,selle lihtsa asja peale ei tulnudki.Homme proovin.
Vasta
#63
Üks improvisatsioon antud tõmmitsa alal ▼
[Pilt: attachment.php?attachmentid=384960&d=1364746481]
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#64
Tänud idee eest!Täna siis proovisin,kruvisin käbi alla tolle mutri kergelt külge ja siis käbi otsa kerge pingutus käbile ja otsast ära oligiSmile
Vasta
#65
No teritage silma.....
Vanema Druzba õhupuhastaja filter:

[Pilt: 231627092b8955_o.jpg]

[Pilt: 2316271136c126_o.jpg]

Kas just see kõige vanem aga igaljuhul väääga vana.
Vasta
#66
Leidsin huvitava video hüdrokiilust. Saag ei ole ei Družba, ei Ural ja kiilu ka lähedalt ei näita, aga mingi tõestuse olemasolust saab .....
https://www.youtube.com/watch?v=w4VYcqYvfU4
Vasta
#67
Saag on küll tore nõukogude inimese toode, laiskade inimeste asi, kummardada pole vaja. Langetuslabidas on sellises metsas kindlasti kiirem ja efektiivsem.
Vasta
#68
Ural Sthili mootoriga?

Elu vist liiga lihtne seal et sellise kolahunnikuga võsa langetavad...
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#69
Sai Tagadil druzba paadimootorit nähtud, täitsa pull oli teine. Hinda ei hakanud küsimagi Big Grin

Lisaks sellele sai täna pärast aastast pausi druzba mullafrees keldrist välja veetud ja uskuge või mitte, käivitus teisest tõmbest Big Grin nüüd maa pehme ja kardulas maas Big Grin
Vasta
#70
Kuram kas seal aia juures mitte midagi jackhammeri (suruõhupiigi?) laadset ei seisnud? Mingi teravik oli all ja käepidemed... Või peaks ikka nitroga hoolsamini prilli pühkima.
Vasta
#71
(05-05-2014, 22:59 PM)Kombimiis Kirjutas: Kuram kas seal aia juures mitte midagi jackhammeri (suruõhupiigi?) laadset ei seisnud? Mingi teravik oli all ja käepidemed... Või peaks ikka nitroga hoolsamini prilli pühkima.

See oli ikkagi paadimootor ja kõigest 500€ küsiti.
Vasta
#72
Õhtust.

Hakkasin üht teema pealkirjas mainitud ee.. agregaati n-ö taastama. Tundus hea ajaviide igavateks hetkedeks. Näitusekvaliteeti taga muidugi ei aja, kuid võimalikult originaalset väljanägemist küll. Tegemist on 1974 aasta isendiga. Tundus üksi värvimiseks ja asjatamiseks liiga räbal. Tõin teise täpselt samasuguse, kuid 1972, juurde. Sobivat valmis värvitooni ei leidnud. Võtsin siis helesinise.. et paneb kollast juurde ja käib küll. No sai selline mereroheline küll aga tükkmaad heledam kui originaal. No pole hullu, vaatamiseks käib see ka. Selline siis asjaolude hetkeline selgitus. Küsimused aga... kui keegi üldse oskab või viitsib vastata.

- Mõlemal sael olid suurem osa mutritest 9mm võtmega keeratavad, mitte 8, kas see ongi nii või miski samodelnõi värk?
- Olen näinud pilte, kus kõik ülejäänud peale reduktori ja gaasilingi on n-ö roheline ja eelmainitud oranžid. Minu mõlemad loomad siiski üleni ühte värvi. Kumba varianti eelistada?
- Kurikuulus ketiõlitus. Ühel neist oli miski asi seal raamitoru/õlipaagi all olemas. Reduktoril tuvastasin aga määrdenipli sarnase jublaka. Piltide järgi sinna see õlituse voolik peakski ju suunduma? Hilisem töökord ei huvitagi eriti, tööd ei plaani sellega tegema hakata. Wink Võiks lihtsalt visuaalselt paigas olla.

Muide peategelane 74 läks peale kuskil 15-20a seismist teise tõmbega käima. Peale ära pudenenud bensiinivooliku asendamist ja uue kütte sissevalamist. Vot siis töökindlust. 72 ei proovinudki, hiljem uurides oli säde kah puudu niikuinii. Miski hetk saan parema pildimasina, siis jagan mõnd slaidi ka. Mölafoni pilte ei hakka panema ja Zeniidil kah film otsas sedapuhkuToungue
Vasta
#73
(15-05-2014, 23:05 PM)oovi1220 Kirjutas: Õhtust.
- Mõlemal sael olid suurem osa mutritest 9mm võtmega keeratavad, mitte 8, kas see ongi nii või miski samodelnõi värk?

Seitsmekümnendatel olid mõlemad mõõdud levinud, sellest järeldan, et varasem oli 9mm ja metalli kokkuhoiuks mindi üle 8mm peale. Kuid millal?
GAZ 51 kepsupoltide otsas olid mutrid 15mm. Neid võtmeid polnud saada.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#74
(15-05-2014, 23:05 PM)oovi1220 Kirjutas: - Mõlemal sael olid suurem osa mutritest 9mm võtmega keeratavad, mitte 8, kas see ongi nii või miski samodelnõi värk?
- Olen näinud pilte, kus kõik ülejäänud peale reduktori ja gaasilingi on n-ö roheline ja eelmainitud oranžid. Minu mõlemad loomad siiski üleni ühte värvi. Kumba varianti eelistada?
- Kurikuulus ketiõlitus. Ühel neist oli miski asi seal raamitoru/õlipaagi all olemas. Reduktoril tuvastasin aga määrdenipli sarnase jublaka. Piltide järgi sinna see õlituse voolik peakski ju suunduma?

Omal ajal sai neid "Druzba"sid ikka tihti remonditud. Teised kasutasid ja mulle, tehnikaarmastajale poisile, anti mittetöötav remontida. Tihtipeale jäi mulje, et see masin kartis puid. Kodus töötas, aga metsa jõudes ei teinud popsugi. Või põrises ainult mõne minuti. Kodu tagasi saades töötas jälle ilusti ja käivitus esimesest tõmbest.
Mutrid oli paljudel 9mm-sed. Kas kõigil, seda ei mäleta. Igatahes oli tehasekonditsiooniski masinatel 9mm. Seega ei ole samodelkin.
Värvikonbinatsioone oli ka erinevaid, nii ühe, kui kahevärvilisi. Millest see sõltus, kas väljalaske aastast, või juhusest, ei oska kommenteerida.
Vooliku suhtes on teooria õige. Klapp õli avamiseks oli kuskil toru põhjas. Kas seespool, või väljaspool ja kas tross suundu sinnapoole toru kõrvalt, või piki toru seestpoolt (tundub õigem), ei suuda ka enam meenutada. See saksa nimega mees on ajust paljugi kustutanud vist.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#75
[Pilt: abzurd2.JPG]

[Pilt: abzurd1.JPG]

[Pilt: abzurd3.JPG]

Kui nüüd natuke juttu ka juurde rääkida, siis huvitavat pole midagi. Peoga uusi juppe, natuke värvi ja tehtud. Väntvõll oli ka uus olemas aga lähemal vaatlusel osutus see hoopis elektroni omaks. Summuti ka elektroni oma hetkel, kuna see oli uus olemas. Mõlemad vanad aga õiged olid sellised mõlkis-keevitatud nässid, et neid ei kannatanud külge haakida. Reduktori lammutasin ka laiali ikka ja kokku sai uute laagrite-määrdega. N-ö raam on veel värvimata, seega tegemist veel kunagi on. A muidu on oli säde isegi esimesel katsel täiesti olemas.Wink Korraks vast käima panen, et veenduda kas saab ikka teiste ees kõvatada, et ole vaid mees ja kaksa käima.
Vasta
#76
Kui kellelgi peaks huvi olema siis peenemat pudi mul ka olemas, täiesti uutena.
Vasta
#77
   
Leidsin ühe udupildi suurepärasest leiutisest, mida siin ka eespool natuke kirjeldatud. Materjal pärit sellelt lehelt: http://forum.motorsaegen-portal.de/viewt...22&t=41580
Vasta
#78
Sealt jutust paistab klient, kes valmis uueväärset Druzbat ostma.
Vasta
#79
Üks vanem Družba hakkas kogemata tööle. Selliseid on üsna vähe säilinud. Päris mitu osa ei ole originaalid, valmistasin vanade piltide järgi replikad. Silindri peale käiv tuulekoda on kaheldava väärtusega - seal vist peaks olema alumiiniumist kopsik, aga kindel selles ei ole. Tiba uuemal on kindlasti alumiinist, aga päris esimesel olevat olnud plekist. Ja silinder ise on kah vähe uuema mudeli oma - alumiiniumist. Algne silinder oli malmist , keevitatud flantsidega. Kui kellelgi on selline originaal olemas, siis olen huvitatud ostmisest. Summutaja on tehtud ühe säilinud roostehunniku eeskujul. aga vanadelt piltidelt paistab midagi natuke teistsugust. Mootori karteri jätsin värvimata, kuna seal on näha lähedalt vaadates suurepärane parimate traditsioonidega nõukogude muldvalu. Muld on vist otsa lõppenud ja valatud on kurat teab mis vormi sisse, väga krobeline on igatahes. Reduktori küljekate oli päris esimesel variandil lihtsalt sile plaat, järgmisel ilmus kiri Дружба ja siis järgmisel juubeli-kirjad. Neid kahte esimest ei ole õnnestunud oma silmaga näha. Reduktori korpus on esimese malli oma ja ka hambad (plekist variant) , kaane tegin ise replikana.
https://www.youtube.com/watch?v=ho5RKiVQ35c

Sidur on uuematest erinev :    
Vasta
#80
[Pilt: IMG_0008.jpg]
[Pilt: IMG_0009.jpg]

Kunagised poisikeste aegsed liikurid Smile
Drusba vedas neid raame kusagil 50-60km/h, olenedes ilmast ja ülekannetest.
Ural suutis 80km/h vedada, kui korralikult põõrdesse läks.

Ajasime neid mootoreid küladest kümneid kokku, tol ajal andsid inimesed neid tasuta ära, või taheti mingit pudelt vms.
Sadadest käivitamistest olid käed- näod verised. Mutikeste võimenditega teleritest kadus mõõda sõites pilt, tuledele kusagilt voolu polnud võtta. Kogu raha läks bensiinile jne head ajad Smile

Ümber mähitud mootorid kasutasid tavalisi 12v autode süütepoole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne