Võib kustutada.
#41

Kaks tähelepanekut minu poolt. Eks lintide autor mõelgu ise, kas parandab vead või mitte, aga...
Esiteks keeraks ma liitekohad teistpidi. Ehk siis võtaksin lindi maha ja keeraksin "titel teise otsa".
Teiseks - vinklid sedapidi peal olles ehk siis n.ö. "mitteseljaga" vedades lähevad vastumäge raskema veo korral lund täis, jäätuvad ja ei taha sealt mäest summagi ülesse jõuda.

Lihtsalt, nagu öeldud, kaks tähelepanekut. Isiklikud kogemused.
Kui plaanis erilist "itti" anda pole, pole ka vaja vist muudatusi ette võtta.
Kolmas tähelepanek kah ja see säärane, et u-raud on tiba kõvem haarduja Wink.
Vasta
#42

(19-11-2013, 01:19 AM)Janka Kirjutas:  Kaks tähelepanekut minu poolt. Eks lintide autor mõelgu ise, kas parandab vead või mitte, aga...
Esiteks keeraks ma liitekohad teistpidi. Ehk siis võtaksin lindi maha ja keeraksin "titel teise otsa".
Teiseks - vinklid sedapidi peal olles ehk siis n.ö. "mitteseljaga" vedades lähevad vastumäge raskema veo korral lund täis, jäätuvad ja ei taha sealt mäest summagi ülesse jõuda.

Lihtsalt, nagu öeldud, kaks tähelepanekut. Isiklikud kogemused.
Kui plaanis erilist "itti" anda pole, pole ka vaja vist muudatusi ette võtta.
Kolmas tähelepanek kah ja see säärane, et u-raud on tiba kõvem haarduja Wink.

Praegu veab ju seljaga. Ja liitekohtade ümbertõstmiseks ei pea ju linte teistpidi keerama, piisab poltide lahti keeramisest.

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#43

(19-11-2013, 13:48 PM)hellrix Kirjutas:  Praegu veab ju seljaga. Ja liitekohtade ümbertõstmiseks ei pea ju linte teistpidi keerama, piisab poltide lahti keeramisest.

Tähik veab seljaga, lint ise vastu maad olles veab edasi siseküljega.
Liitekohal pole minumeelest suurt vahet mis pidi see on kokku lapatud on...

Roomikud on juba sellepoolest head et need on aeglustava toimega.

Aga hulga tööd tehtud, kui masstootmiseks läheb siis võtaks järjekorda Wink

(See on suur respect minupoolt, kui ma kellegi teise toodangut juba ostma nõustun tehnika alal... Wink )

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#44

Üks sõbralik küsimus- kuidas on lahendatud lintide ümberpöördumise takistamine ümber tähiku telje? Näiteks ATV lintidel on lindil piiraja, kummi- ja vedrupuhvriga, mis seda takistab..

Muidu ilus töö.

Parimat, T.
Vasta
#45

(19-11-2013, 22:01 PM)daloc Kirjutas:  Üks sõbralik küsimus- kuidas on lahendatud lintide ümberpöördumise takistamine ümber tähiku telje? Näiteks ATV lintidel on lindil piiraja, kummi- ja vedrupuhvriga, mis seda takistab..

Muidu ilus töö.

Parimat, T.
Sama küsimus tekkis minulgi, aga ei tahtnud targutada Big Grin. Võib-olla on mulle kahesilmavahele jäänud, aga kas sellel isendil ka mingi differ on roomikute vahel?
Vasta
#46

Ilus töö.
Kas sa paigaldad ka mõne toru kuhugile, et juhul kui peaks lindi puruks lööma... ma mõtlen, et ikkagid projekt ja asjad võivad juhtuda. Selle lindiga pole vist eriti lõbus selga pesta sõidu ajal.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#47

Kas Muravei differ nõrgaks ei jää?
Kunagi lapsepõlves oli mänguasjaks Izh-49 mootori ja Muravei diffriga kolmerattaline. Tollel olid taga Sapaka rattad, diffrid igatahes väga vastu ei pidanud.
Vasta
#48

Mõistusega pruukides ei jää. Paugutama asudes paugub üsna kiiresti.
Vasta
#49

(17-11-2013, 11:11 AM)donn Kirjutas:  
(16-11-2013, 01:48 AM)viplala Kirjutas:  Millega sa rehve lõikasid?

Noaga - terastrossid on ainult protektoris, rehviküljed on üsna õrnad.
Kui on vaja paksemat kummi lõigata, siis olen lõiganud Husgvarna saega. Kunagi tegin Kirovetsi kummist lastele liivakasti. Lõikasin augu siis saega suuremaks.
Enne lõikamist vaadake küljepeal olevaid kirju. Kui Steel-i karkassis pole, siis saag sisse.
Vasta
#50

Respekt tegijale...
Jääme lund ootama ja esimest lumes katsetamisest videot.
Plaan liigub suurematele partiidele ka teha?(ATV) Mis 4tk hinnaks võiks kujuneda kui sinu 2tk hind oli...?
Vasta
#51

Väga eht! Valmis saanud tööd on ikka hea vaadata ja meistrimees on ka tasemel!Smile

Taivo
55624799
Vasta
#52

Väga tubli töö!

Kas roomiku pingutus jääb jäigaks keermelati lahenduseks või tuleb täiendusi mõne vedru või kummise leevendi moodi asja näol, ehk hoopis näitab praktika, et seda pole vaja.

Tervitades, IP
Vasta
#53

(24-01-2014, 18:00 PM)donn Kirjutas:  
(26-11-2013, 19:35 PM)Isapull Kirjutas:  ...
Kas roomiku pingutus jääb jäigaks keermelati lahenduseks või tuleb täiendusi mõne vedru või kummise leevendi moodi asja näol...

Esialgu jääb keermelatt. Lindid on ka ainult käsitsi pingutatud, st lihtsalt käega pingule tõmmatud ja siis mutrid lati peal kinnitatud (kui linti tähiku kohalt tõsta, siis liigub paar sentimeetrit). Seega väiksemad objektid, mis lindi ja rataste/tähikute vahele satuvad võiksid sealt suurema vaevata lihtsalt läbi käia midagi purustamata. Eelnev jutt oli siis võimalikust Isapulli kartusest ajendatud.

Praegu olen parasjagu lintidega ringi põristanud, seda nii mudas kui lumes. Esimene asi, mis ma miinuskraadide juures tegin, oli määrdevahetus, sest solidool oli laagrites kui kivi. Kõik toimib. Esimesed palgidki veetud ja varsti läheb sauna küttepuude tegemiseks.
Kes tänapäeval solidooliga laagreid määrib?!
Vasta
#54

(25-01-2014, 12:29 PM)donn Kirjutas:  
(24-01-2014, 21:43 PM)_rein_ Kirjutas:  Kes tänapäeval solidooliga laagreid määrib?!

Keegi, kellel on määrida mitmetel masinatel sadu liigendeid ja kes kasutab enamust oma aparatuurist suvisel ajal, mil on plusskraadid. Wink Ma tahaks näha seda meest, kes kallist määret näiteks kuskile kardaanliigendisse topib. Muidugi... ehk oleme jõudnud juba heaoluriikide tasemele, kus ka määrdepritsi käib "firmatoodang".

Veidike norimiseks, et kui on laager õpetatud solidooli sööma, siis jääbki määret roppu moodi kuluma. Pane sinna mida tahad. Uus laager ja korralik vastavalt olukorrale sobiv määre sisse ja siis pole määrde kulu ka liitritega enam. Olenevalt töö tundidest paned aeg-ajalt kaks-kolm määrdepritsi matsu manu, mitte tuubitäis määret korraga.

Liigendid, kus pole katteid ja peavad kannatama tohutuid raskusi (näiteks mingi kopa liigendid), sinna ei ole mõtet lihtsalt solidooli toppida, kuna solidool ei püsi seal vahel.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#55

(25-01-2014, 18:11 PM)phyl Kirjutas:  
(25-01-2014, 12:29 PM)donn Kirjutas:  
(24-01-2014, 21:43 PM)_rein_ Kirjutas:  Kes tänapäeval solidooliga laagreid määrib?!

Keegi, kellel on määrida mitmetel masinatel sadu liigendeid ja kes kasutab enamust oma aparatuurist suvisel ajal, mil on plusskraadid. Wink Ma tahaks näha seda meest, kes kallist määret näiteks kuskile kardaanliigendisse topib. Muidugi... ehk oleme jõudnud juba heaoluriikide tasemele, kus ka määrdepritsi käib "firmatoodang".

Veidike norimiseks, et kui on laager õpetatud solidooli sööma, siis jääbki määret roppu moodi kuluma. Pane sinna mida tahad. Uus laager ja korralik vastavalt olukorrale sobiv määre sisse ja siis pole määrde kulu ka liitritega enam. Olenevalt töö tundidest paned aeg-ajalt kaks-kolm määrdepritsi matsu manu, mitte tuubitäis määret korraga.

Liigendid, kus pole katteid ja peavad kannatama tohutuid raskusi (näiteks mingi kopa liigendid), sinna ei ole mõtet lihtsalt solidooli toppida, kuna solidool ei püsi seal vahel.

Toetan kahe käega!! Kõige etemaks olen pidanud toda punast või sinist määret, kestab maruhästi, miskine liitium või asi.
Grafiitmääre määrib liiga hästi paraku rõivaid, mitte masinat ja see lihtne valge vaseliin lahkub töökohalt loetud minutitega.

loll on loll olla.
Vasta
#56

(25-01-2014, 18:44 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  Grafiitmääre määrib liiga hästi paraku rõivaid, mitte masinat ja see lihtne valge vaseliin lahkub töökohalt loetud minutitega.
Grafiit käib minu teada rohkem keerme vahele kui ei taha et kinni roostetab. Vaseliin aga ... kuidas seda nüüd poliitkorrektselt öelda ... on rohkem seltsimeestele, kelle erinevus meid rikastab! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#57

(25-01-2014, 18:44 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  
(25-01-2014, 18:11 PM)phyl Kirjutas:  
(25-01-2014, 12:29 PM)donn Kirjutas:  
(24-01-2014, 21:43 PM)_rein_ Kirjutas:  Kes tänapäeval solidooliga laagreid määrib?!

Keegi, kellel on määrida mitmetel masinatel sadu liigendeid ja kes kasutab enamust oma aparatuurist suvisel ajal, mil on plusskraadid. Wink Ma tahaks näha seda meest, kes kallist määret näiteks kuskile kardaanliigendisse topib. Muidugi... ehk oleme jõudnud juba heaoluriikide tasemele, kus ka määrdepritsi käib "firmatoodang".

Veidike norimiseks, et kui on laager õpetatud solidooli sööma, siis jääbki määret roppu moodi kuluma. Pane sinna mida tahad. Uus laager ja korralik vastavalt olukorrale sobiv määre sisse ja siis pole määrde kulu ka liitritega enam. Olenevalt töö tundidest paned aeg-ajalt kaks-kolm määrdepritsi matsu manu, mitte tuubitäis määret korraga.

Liigendid, kus pole katteid ja peavad kannatama tohutuid raskusi (näiteks mingi kopa liigendid), sinna ei ole mõtet lihtsalt solidooli toppida, kuna solidool ei püsi seal vahel.

Toetan kahe käega!! Kõige etemaks olen pidanud toda punast või sinist määret, kestab maruhästi, miskine liitium või asi.
Grafiitmääre määrib liiga hästi paraku rõivaid, mitte masinat ja see lihtne valge vaseliin lahkub töökohalt loetud minutitega.
Punane kaltsiumiga on puksidele - kiiretele laagritele liiga paks.
Sinine liitiumiga on laagritele.
Vasta
#58

Solidool on väga eilne päev. Sõna otseses mõttes - pärit ju kuuekümendatest. Kleepuvuselt on nigel, temperatuuritaluvust peaaegu polegi.

Kui tünn on nurka jäänud, võib selle ju ära pruukida, kuid osta seda - nii odav see ka ei ole.

Kaasaegsed MoLi-seebid on peajagu üle igas sõlmes. Ning tühjenenud padruni servast saab tükk aega poldikeermeid määridaWink
Vasta
#59

Soldoolil ka see viga,et hügroskoopne see teebki ta talvel kõvaks.Aga kui hoolsalt värsket juurde lisada ikka parem kui kuiv sõlm.
Vasta
#60

(24-01-2014, 18:00 PM)donn Kirjutas:  
(26-11-2013, 19:35 PM)Isapull Kirjutas:  ...
Kas roomiku pingutus jääb jäigaks keermelati lahenduseks või tuleb täiendusi mõne vedru või kummise leevendi moodi asja näol...

Esialgu jääb keermelatt. Lindid on ka ainult käsitsi pingutatud, st lihtsalt käega pingule tõmmatud ja siis mutrid lati peal kinnitatud (kui linti tähiku kohalt tõsta, siis liigub paar sentimeetrit). Seega väiksemad objektid, mis lindi ja rataste/tähikute vahele satuvad võiksid sealt suurema vaevata lihtsalt läbi käia midagi purustamata. Eelnev jutt oli siis võimalikust Isapulli kartusest ajendatud.

Praegu olen parasjagu lintidega ringi põristanud, seda nii mudas kui lumes.....

Tubli töö tehtud.
Aga siiski: mätsivas 0-kraadi lumes kitib hästi tähikute hambavahed täis ja tõmbab lindi rängalt pingesse. Sõltuvalt masina võimsusest võib teha korraliku pahanduse. Töömasinal on hüdrauliline pingutus ning sellistes tingimustes sõidan täiesti lõtvade lintidega - riskides lindi mahatulekuga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne