Teema on suletud

Ülemiste tunneli avamine 10.10.2013 kell 12:00
#61

Maamehena saan rääkida sellest,et no käisin üle hulga aja takka päälinnas ja sõitsin Taru poolt sisse..... oh sa jeerum,sihukesed kolossid teede ääres,et hirm tuleb peale. Esimene mõte oli kohe see,et kas nendest tulevad mingid pommivarjendid.... ja kas lennukipomm üldse hakkab selliste asjade peale...Big Grin No ütleme nii,et meeletu raha raiskamine. Kõik oleks võinud samamoodi olla ainult tehku tee natuke laiemaks ja teeotsad korda. Oleks piisanud ka sellest..... Selle aja peale,kui kõik valmis saab,pole võibolla sõitjaidki....Big Grin Aga tunnelit pole näinud ja ei tea ka rääkida.... Aga kahtlustan siiski seda,et võibolla minu kodukandi teed on ka sellepärast kehvemad.....
#62

(15-10-2013, 12:05 PM)v6sa Kirjutas:  Ma küll ei ole Priidu kriitikaga sajaprotsendiliselt nõus, kuid oma iva siin on: ehituskulu on vaid osa kogukuludest. Ning ülalpidamise eest keegi teine meile ei maksa.

Hektari kündmiseks kulub kütust 15-40 liitrit. Sõltuvalt masinast, maast ja mehest. Julgen siiski kahelda, et lumekoristusel keskmine koormus mootorile üle 30 % on, erinevalt künnist (optimaalseks veotöödel, mida kündmine on, peetakse 60-65%).

Priidu arvutused on küll suurusjärguna õiged, kuid täpsed ei ole need mitte - üsna märgatav osa sellest umbsõlmest on ka varem koristatud pind. Lihtsalt teise kujuga.

Aga eks esimene talv näitab kätte, kus kitsas/d kohad on.
Ka seda, kui suur koormus on mootorile lumekoristusel, oskavad vast asjaga tegelejad öelda. Aga lume koristamisel tuleb kogu protsessi just kordade arvu ja teadmata Tambovi koefitsendiga korrutada. See pole ju vaid saha kulu, laadur juurde, krusad juurde, kergliiklustee koristusmasinate kulu juurde, käsitööliste (kes labidatega ülekäike kaevavad ja bussipeatuseid puhastavad jne) autode kulu juurde jne, jne. 40 toobiga hektarile kindlasti välja ei tule.

Aga sellest umbsõlmest oli varem puhastatav olematu pindala, mis oli kõigele lisaks ülilihtne: anna vaid agu ja lennuta lumi kaarega tee serva. Nikerdamist polnud üldse, käsitöö vajadus vaid Veepuhastusjaama juures etc, etc. Umbsõlm hakkas muidugi varem erenema esimese uue silla tekkega, esimese kergliiklusteega traataia äärde, Tehnika pikenduse ehitamisega jne. Aga vana hea Järvevana oli ikka külatänav oma suuruselt ja ka hitlerstrasse algus oli niidike - laia haljasalaga ääres, kuhu lumi lennutati! Ehk kogu see vajalik sõlm kõigi oma eriosadega on Tallinna tee pinda nii meeletus koguses suurendanud, et sellest ei saa aru mitte üks kunagine KOVis võimul olnud erakond - ei närilsied ega bezruublikad. Kisada nad oskavad, ARVUTADA mitte!
Aga Tallinna teehoolduseks kasutada oleva raha suurus ei tõuse teepinna suurenemisega proportsionaalselt. See on kuiv fakt. Kõik see TTV, kahtlase eetilisusega reklaamikampaaniad, eediku korruuptsija jm blää-blää on teatud mahus õigustatud (ja suisa vastik osaliselt oma olemuselt) aga sellest olematust rahast ei jagu mitte millekski selleks, mida kõik suure suuga lubavad! Sest Eesti kõige suuremal, tähtsamal, olulisemal ja võimsamal KOVil peab olema siiski mingi kohalikku elu tutvustav meedia. On see siis ajaleht-lehed, tele vms, on eraldi teema. Nõus: variant 2 oleks see, et TTV oleks eetris ETV2 peal iga päev vähemalt 3 tundi Riigi raha eest, sest Tallinn on see, kes enamuse Riigi rahast teenib, siin ja lähikonnas on suurem enamus elanikest, kes tarbivad Tallinnat ja seega vajavad ka selle KOVi spetsiifilisi uudiseid kultuurist, spordist, ka liiklusest jne.

Ehk vaadake eile Delfis olnud tabelile korra otsa ja mõelge enne, kui plõksima hakkate. On olemas Tallinn ja selle paar puukvalda, mis tuleks koheselt likvideerida kui jäledad vähkkasvajad, ja "ülejäänud Eesti". Ning Tallinna probleeme perssekukkunud linnaviletsusega (poliitiliselt ja eetiliselt) ei muuda mitet üks ebaeetiline "teine" partei, veel vähem kriminaalkross, kagebiitrandpere jne. Ja KOVi ei saa juhtida konkreetselt selle suurt osa "vihates", nagu muidu minu mõttelaadiga EKRE seda teeb. Sestap minu valik oli/on VTK.
#63

Muutuvad liiklusmärgid ei ole käesoleval ajal Eesti seadustes reguleeritud. See tähendab, et klassikalisel kujul ei ole need liikluskorraldusvahendid, vaid lihtsalt teabevahendid. Kui selline elektrooniline liiklusmärk vastab oma kujunduselt tavalisele liiklusmärgile, siis saab nõuda ka selle täitmist. Üldjuhul (ja nii on ka Järvevana tee ühendusel Peterburi teega) on muutuva teabega liiklusmärgid tavalise liiklusmärgi nö negatiivid. See on üldine tava, kuna tagantvalgustusega on valge kiri mustal taustal oluliselt paremini loetav, kui must kiri valgel taustal. Liiklusmärkide standardite loomine on riigi ülesanne ning sellega teadaolevalt ka tegeletakse. Millal sellised liiklusmärgid aga õigusaktidega seadusjõu saavad, on teadmata. Tallinn on ennegi liikluses ajast ette tormanud. Meenutagem kasvõi ühissõidukiradade tähistamist BUS kirjetega ajal, kui kehtivad õigusaktid lubasid seda teha üksnes tähisega A.

Kui liikluskorraldusvahendina näiv objekt siiski liiklejale kohustusi ega õigusi ei pane, siis tuleb lähtuda legaalsetest liikluskorraldusvahenditest. Neid ilusaid tulukestega märke tuleb Eesti õigusruumis käesoleval ajal vaadelda siiski soovituslikena. Loodetavasti selline ebakõla õigusaktide ja tegeliku vahel leiab kiiresti lahenduse.

Indrek
#64

Jälle, osaliselt olen nõus: teatud kordi tuleb seda lund ära vedada. Aga veel rohkem kordi lihtsalt sahaga minema transada.

Jah, igalt poolt ei saa. Seal tuleb koppa (tänaste piltide pealt küll märkasin õnneks nii laadurit kui laadimisvõimekusega puhurit) anda. Aga sedagi alles peale sahkamist.

Natuke murelikuks teeb küll see, et teeservad on olematud - kuhu see lumi seniks pannakse? Sest iga sajukese järel ei ole mõeldav kogu lund kohe minema vedada - liig suur on Tallinna koristatav pind.

Iseküsimus on, kas Tallinn üldse peab soodustama magalatest südalinna pääsemist. Ning viidatud "puukvaldade" inimeste linna ja sealt minemapääsemist? Äkki olek Eesti arengule parem, kui sadamalinn jääks oma liistude juurde ja laseks pealinnaks saada mõnel väärikamal?
#65

oli vist möödunud talvel või ülemöödunu see olukord kus Peterburi teel oli libedust nii, et jagus kõigile.
ehk linna sissesõidul Pirita jõest alates kuni esimese foorini seal vana Nehatu burgeri putka ees kus tõus on nurgana pea olematu aga siiski kerge tõus ja ei saanud sealt ei ülesse ei alla ilma jamadeta.
samuti oli probleeme selle pisikese tunneliga mis raudtee silla ja maantee alt läbi läheb Iru juures kusjuures seal oli ka probleemiks pumbajaamad mis tõrkusid ja pidevalt üle ujutasid selle augu - ka talvel ja siis oli mõnus uisuväljak.
ehk kui ilm teeb ikka külma ja niiskust ja lund siis on ka seal tunneli ees ja järel ning ka selle üle Tartu mnt viadukti pusimist küll ja küll.
ei tea kas pumbajaamade jamadega võeti õppust Iru projektist ?
narr küll kui see 300m tunnelit saab sõudekanaliks Big Grin
eks neid ohukohti on seal teisigi arvetades kui libedad on meil talvel ristmikud ja kui palju sealpiirkonnas neid nüüd kokku on siis ...
#66

(15-10-2013, 13:39 PM)MeelisV Kirjutas:  ...
eks neid ohukohti on seal teisigi arvetades kui libedad on meil talvel ristmikud ja kui palju sealpiirkonnas neid nüüd kokku on siis ...

Lisame siia juurde keskmise juhi, keda peaks võtete ja ettevaatamise võime puudumise tõttu pigem juhmiks nimetama ja ongi kaos valmis.

Muide, käisin täna spetsiaalselt sealtkaudu kruvitagavarasid täiendamas. Täiesti sõidetav lahendus, lihtsalt harjuma peab - mõned liikumisteed ei ole enam legaalselt võimalikud.
#67

Olgem ausad, Tallinna tänavate parandus, koristus ja lumetõrje on konstantselt sitad olnud vene ajast saadik.
Okei, kevadised liivatormid vaibusid, kui liiva ei lubatud enam panna.

Nii et seda võimalikku hullemaksminemist ilmselt ei ole märgata.

Ma olen selline 'silma järgi' vend, ei viitsi numbreid taga ajada ega arvutada.
#68

eee...ma ütleksin et asfalditolmu paks kiht kevaditi on puhtalt talvekummidest põhjustatud, ning sellega eranditult uue aja nähtus.

Ma ei mäleta, kas nliidu ajal puistati tänavad reagendiga, minu mälu järgi oli see natukene teistsugune igal juhul.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
#69

Mäletan üht kena kevadpäeva 90ndate alul või keskel, kui üle keskmise tuuleke kesklinnas metsiku lääne efekti tekitas, peale mida kisa koristamata linnast taevani tõusis, mingi spetsbaasi vend veidi sugeda sai ja talvine liivaraputamine ära keelati.
Sestsaati külvatakse kena valget soola.
#70

(15-10-2013, 13:39 PM)MeelisV Kirjutas:  oli vist möödunud talvel või ülemöödunu see olukord kus Peterburi teel oli libedust nii, et jagus kõigile.
ehk linna sissesõidul Pirita jõest alates kuni esimese foorini seal vana Nehatu burgeri putka ees kus tõus on nurgana pea olematu aga siiski kerge tõus ja ei saanud sealt ei ülesse ei alla ilma jamadeta.
samuti oli probleeme selle pisikese tunneliga mis raudtee silla ja maantee alt läbi läheb Iru juures kusjuures seal oli ka probleemiks pumbajaamad mis tõrkusid ja pidevalt üle ujutasid selle augu - ka talvel ja siis oli mõnus uisuväljak..

Selle asja nimi on haldussuutmatus ... ja ka muidugi igasugune ignorantsus ... võtame või kurikuulsa Pada oru juhtumi, miski õnnetu ei saa tõusult üles ja tulemuseks katastroof ... Kaitsejõudude peastaap oli ka oma "ülesannete kõrgusel", neile ei esitanud keegi abipalvet ja nemad ei saavat enne reageerida ... lasteaed ... teinud siis "häire" ja "kiired manöövrid" Pada oru suunas, et abipalve saabudes oleksid laigulised metsaservast asja kallale karanud ... lõpeks kes siin kindralid on, mina või nemad ??? Ja sellised peaksid suutma "reageerida õigeaegselt välisohule", nad ei saa emarinna otsast enne lahtigi, kui kogu üritus pikali oleks.

See Iru pumbajaam on ka sama tore ... nagu keegi ei teaks, kui "stabiilne" on meie ülikallis elekter ... jätta pumbad varugeneraatorita ja üritada "kokku hoida" ... ning ongi meil bassein olemas...

Dad.
#71

egas siin polegi muud öelda kui:
Avalikusektori tööpõhimõte on järgnev - luba kõike aga ära täida nendest lubadustest mitte midagi
Erasektori tööpõhimõte on järgnev - luba võimalikult vähe ja täida kõik mis lubatud, kamaluga veel preemiaks peale.

Sellest tulenevalt ka arusaamade erinevused normaalsest asjaajamisest ja majandamisest.

Said tee valmis, kuid raha hoolduseks pole. Aga noh saab hõisata "töötab". Tahaks siis talvel peale valimisi näha palju see "töötav" erakond seal teehooldust teeb. Kas panevad selle jaoks TTV kinni?

1987 Volvo 740 "kastikas"
2001 Volvo V70XC
#72

(16-10-2013, 09:04 AM)Aibast Kirjutas:  Said tee valmis, kuid raha hoolduseks pole. Aga noh saab hõisata "töötab". Tahaks siis talvel peale valimisi näha palju see "töötav" erakond seal teehooldust teeb. Kas panevad selle jaoks TTV kinni?
Ei, vajadusel pannakse Ülemiste tunnel ja Peterburi tee viadukt kinni, aga TTV peab jääma! Prioriteet on sedapidi, sest lint on juba lõigatud, samuti kui kevadel jää ja lumi ära sulavad, saab uue avamise teha ju.

Täna ja pühapäeval on veel aega, kes vähegi suudab, see läheb ja valib!
#73

Selle Ülemiste kohta veel niipalju, et asi tõesti "töötab". Tartu mnt - Järvevana - Mustamäe suunal polnud praegusega võrreldavaid ummikuid isegi siis kui Järvevana poolenisti kinni oli. Veerenni otsa pudelikael töötab täistuuridel.
#74

(16-10-2013, 13:11 PM)zazik Kirjutas:  Selle Ülemiste kohta veel niipalju, et asi tõesti "töötab". Tartu mnt - Järvevana - Mustamäe suunal polnud praegusega võrreldavaid ummikuid isegi siis kui Järvevana poolenisti kinni oli. Veerenni otsa pudelikael töötab täistuuridel.

ja kesklinnas on liiklus palju lahedam nii hommikul päeval kui õhtul
(ups pidin nüüd ütlema - tulevad kõik tagasi Toungue )

eks praegu aitab ummikule kaasa ka Tammsaare tee avarii seal "kellu kooli" mahasõidul
#75

(16-10-2013, 13:11 PM)zazik Kirjutas:  Selle Ülemiste kohta veel niipalju, et asi tõesti "töötab". Tartu mnt - Järvevana - Mustamäe suunal polnud praegusega võrreldavaid ummikuid isegi siis kui Järvevana poolenisti kinni oli. Veerenni otsa pudelikael töötab täistuuridel.
Võtsime meiegi siis eila õhtal kätte ja läksime tuuritasime selle uue sõlme läbi. No too idiootsus kuubis, mis on uue sõlme ja vana, nüüdseks searaja mõõdus, Järvevana "ühendamisega" tehtud, vääriks järjekordselt tolle debiilik-projekteerija kohest hukkamist! Koos kõigi Tartu ja Narva maanteede lausdebiilsustega saaks ühe korraliku massihaua teha... kui me elaks mõnes araabia riigis vms konkreetses kohas.

See oli tõesti müstika: KOGU Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe suuna autod koos mõnede Veerenni ülesõitu kasutavate masinatega (väga suur hulk suuri veokaid ja "rekkaid") surutakse kokku ÜHELE sõidurajale ja edgariaugust tulev Peterburi ja Filtri tee punt teise. Sossi mäest üles tuleb ja paremale pöörav liiklusvoog jaguneb kahe vahel ära. Samas on peaaegu kilomeetri jagu enne kooondumispunkti kogu ala lai nagu lennuväli, lõdvalt saanuks voogusid SUJUVALT ühendada jupikaupa, nagu on see tehtud vahemikus vanast Ülemiste ristist Veerennini. Suur-Sõjamäelt tulijad saavad pika kiirendus/koondumisrajaga Tartu maanteelt tulijate voogu sulanduda.

Aga kujutame nüüd ette, mis juhtub siis, kui seal peaks toimuma reaalne avarii rekka ja sõiduka vahel, rekka risti plekkpiirde ja raudteetammi või pigem jäätunud lumevalli vahel? Ülimalt suur võimalus selleks ,sest libedus tuleb ja "Ässadest" kiilujaid saab ikka olema. Ja ongi persses! Seda perssekukkunud kohta tuleb hakata KOHE ümber ehitama sest muidu saame sellsieid jamasid näha, et paha hakkab.
Teine asi on maailmas nähtust kõige sitemini paigaldatud liikluskorraldusvahendid! Ka see on totaalne karauul: mahapöörete KOHAL puuduvad selged ja konkreetsed märgid. Mul on tunne, et need "pask-projekteerijad" pole isegi Soomes käinud, Euroopast rääkimata. Sõitsime ju pimedas, peale 21.00 kollased vilkusid (see on kül lhea otsus) ja absoluutselt IGA foori ja risti juures OTSI TAGA, oled peateel, on KUSAGIL mingi annateed-märk, kohutav porno. Mingid täiesti arusaamatud maha/pealepöörete koondumised ÜHE konkreetse sõiduraja asemel jne, jne. Tore, vajalik ja uhke aga täiesti peessekukkunud projekt, nagu ka kõik muud uued liiklussõlmed. Muidugi me harjume lõpuks kõigega ja õpime idiootsuse selgeks, inimene kord on õpivõimeline ja harjub isegi poomisega, aga see ei muuda kogu seda lollust olematuks.

Ja siis sõidad Kanama liiklussõlme või külastad Sillamäed ja oled sunnitud tunnistama fakti: nõukogudeaegsed tee- ja linnaehituse eest vastutajad olid ikka VÄGA TARGAD inimesed tänaste debiilikute taustal. Ning ka Kreisiraadio sketš "loogilisest loomast" saab hoopis teise tähenduse.
#76

(17-10-2013, 13:04 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
nagu on see tehtud vahemikus vanast Ülemiste ristist Veerennini. Suur-Sõjamäelt tulijad saavad pika kiirendus/koondumisrajaga Tartu maanteelt tulijate voogu sulanduda.
...

Pika? Oled sealt üritanud liiklusvoolu "sulanduda" näiteks koormaga veokaga? See liitekoht on sama pikk, kui Sinu vihapurske (iseenesest õige asja tõttu) tekitanud liitumised. Ehk liiga lühike.

Midagi ei ole teha - Veerennist edasi on 2 rada. Ning kogu pealetuleva voo äraseedimine ei ole võimalik. Isegi, kui Järvevana laiendada (see on võimalik), tekiks tropp Tondile. Ja seal pole laiendada enam kuhugi.

Praegu on ummik ristmikult ära viidud, mistõttu Tartu maanteel otseliikujatel peaks valutum olema. Mis hakkab juhtuma talvel - ei tea keegi. Arvestades meie juhtide saamatust ja lumekoristuse aeglust, ilmselt hulk huvitavaid sündmusi.

Kuna mina ei ole linnplaneerimise spetsialist ega liiklusspets, siis mina ei näinud seal tiirutades suuri ämbreid (erinevalt Mäost, kus viaduktile vasakpöörde projekteerijad võiks tõepoolest maha lasta).
#77

(17-10-2013, 13:04 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Ja siis sõidad Kanama liiklussõlme või külastad Sillamäed ja oled sunnitud tunnistama fakti: nõukogudeaegsed tee- ja linnaehituse eest vastutajad olid ikka VÄGA TARGAD inimesed tänaste debiilikute taustal.

Kanama osas ei oska öelda, kas see ka originaalis nii oli, aga ühe asjaga on seal küll reaalselt pange pandud. Nimelt Pärnu poolt Saue-Keila suunas liikujate kiirendusrada lõikub Saku poolt Pärnu suunas liikujate mahapöörderajaga. See mahapöörderada algab enne Pärnu-Saue suuna sissetulemist, s.t. Pärnust tulijad peavad seal liikujatele teed andma. See on üks väga ootamatu ja ebaloogiline koht. Ma ei tea, kas see on juba nõukaaegsete inseneride leiutis või meie oma Songisseppade kätetöö.

Teises suunas (s.t. Tallinn-Saku ja Saue-Tallinna suundade ristumisel) on asi loogiliselt lahendatud ja ohutu.
#78

(17-10-2013, 13:52 PM)v6sa Kirjutas:  Midagi ei ole teha - Veerennist edasi on 2 rada. Ning kogu pealetuleva voo äraseedimine ei ole võimalik. Isegi, kui Järvevana laiendada (see on võimalik), tekiks tropp Tondile. Ja seal pole laiendada enam kuhugi.
See koht pole kunagi siiani probleeme tekitanud! Kuna Veerennist ülesõiduni ei ole ühtegi võimalust kuhugi pöörata, on 2 sõidurid aabsoluutselt piisav ühtlaseks sujuvaks sõiduks. Peale raudteed tekib kohe juurde parempöörete rida, peale raudteesilda on mittekaduv kiirendusrida ja mäe peal jalakäigutunneli kohalt läheb tee 4- ja edasi suisa 5-realiseks! Seda o nEesti olematu rahvaarvu ehk ka autode jaoks rohkem kui küll! Troppamise tekitab Tammsaare/Sõpruse. Ehk reaalsuses tee muudkui laieneb mis muudkui "hõrandab" koormust ja täpselt sama toimub ka risti tee peal: Pärnu maantee ummikud kaovad KOHE, kui jõutakse Tammsaare sillale! Paarisaja meetriga saab 2-realisest 5-realine tee. Aga hommikul on asi just vastupidi.

Seega peaks olema KOGEMUS, et suurt liikluskoormust ei saa kokku suruda Bernoulli seaduse järgi: liikluses see ei tomi! Liiklus ei ole vedelik ega gaas, liiklus on nende VASTAND! Normaalne lahendus oleks see, kui tunnelist tulevad sõidurajad suunata eri aegadel peamise osaga liituma. Kõiksepealt veokatele 2.reas sõidu keeld, see keeraks kohe peale tunnelit Espaki poole ja "ühenduks" Sinu soovitusel eriti pika kiirendusrajaga Järvevanaga. Muuseas, keelates ära ka Järvevana 2. sõiduraja liiklemine rekkadele (nagu oli KOGU nõukaaja ja EV alguses seal liikluskorraldus ning reaalselt ei ole neil vaja ega isegi võimalust sinan minna - Sõjamäelt sild toob nad 1.ritta!), võiks sujuva sulandumise teha Taksopargi BUS-radade kombel, kus tunnelist tulev "rekkarada" on ühtlane ja Järvevana 2. rida "kaob ära" ehk peab "sulanduma" kas paremale või vasemale.
Tunneli 2.sõidurada kergtehnikale läheks praegust trassi pidi aga hakkaks oluliselt varem "sulanduma" peatrassiga. Ja praeguse tropi kohal oleks juba "sulandunud" liiklusvoog, kus juba mõlemas reas on ka rasketehnika. Nii tekib ka tunnelist tuleval "ässal" valikukoht: kas sõita 2.rida pidi ja hakata jõuga rasketehnikale vahele pressima VÕI sõita sujuvalt mööda 1. sõidurida. See põhimõte tekiks MÕLEMALE trassile. Kuna lõigul Ülemiste rist-Tondi on kokku vaid kolm vasakpööret (Veepuhastusjaama, majade juurde ja K-rautasse), siis ei ole mitte kuidagi vajalik teha vasakpoolsed sõidurajad "tähtsateks". Kogu liiklus suundub kas otse VÕI paremale. 2.sõidurajad ongi hajutusrajad.

PS: umbes-täpselt selline ideaalilähedane hajutussüsteem toimib perfektselt jälle kord Kanama sõlmes Ringteel Saue Olerexi ristis: Tallinnast tulev ramp on 99% sõiduautode oma, üle silla tuleb aga peamiselt rasketehnika. Viimane pöörab mõnikord aga ka sisse Sauele. Samas 200 meetrit peale foori on ju edasi imekitsas searada aga on keegi seal ulmeummikuid või raskeid avariisid näinud??? Foori all on üks oma rajaga vasakpööre, Tule rist on pisikese parempöörde rajaga ja vasakule u.seitsme maja elanikud ei ole üldliikluse kohalt üldse olulised. Kuna sõidu- ja veoautode kiirendusvõime on erinev, siis jaguneb koormus foori taga mõlemat pidi iseeneselikult ära: sõidukad kiirendavad rekkadest mööda 1.rida pidi ja/või "sulanduvad" rasketehnika voo vahele. Ja pole ka Keila/Paldiski poolt tulles probleeme, kuigi enne silda läheb palju rasketehnikat paremale Pärnakale. Suudavad sõidukad silla peal selle 200 meetrit rekkade taga sõita ja siis alla Talinna poole keerata. Ehk Kanama sõlm on sigahästi lahendatud ja selle ehituse ajast möödunud aastakümnetega kordades suurenenud koormusele pole see veel jalgu jäänud. Oli tegu geeniuste projektiga? Seda on pisut kaasajastatud aga betooni ega muldkeha pole tulnud radikaalselt ümber ehitada.
#79

OT jätkuks: Kanama rist on hea sõita ja vastu on kah pidanud. Õnnetuseks ei olnud Ülemisel seda pinda pruukida. Sul mõõtmine käpas: palju Kanama sõlme pindala tuleb?

Arvan, et kõik Kanama sõlme aeglustus/kiirendusrajad (need kõik on ühised!) koliseks kenasti, kui seal oleks peal Ülemiste liikluskoormus. Sõites seda igapäevaselt paar korda, siis tean täpselt, kuhu oma autot LKF-le müüma tuleb minnaWink

OT lõpp.

Raudteeülesõidust Mustamäe poole räägid õigust - seal tekib nii ruumi juurde kui hajub voog.

Aga enne seda on vaja kolmest suunast tulevad liiklusvood (vana risti poolt tulijad, edagariaugust tõusjad ja Veerennist ilmujad) suruda kahele reale. Seal peab tekkima tropp - kuidagi ei suru viie raja autosid kahele ära. Enne tunnelit ja viadukte tekkis tropp ristmikule suunduvatele teedele. Sõjamäe viaduktiga sai muretult üle Tartu maantee hüpata - seal ummikud vähenesid. Nüüd toodi kogu Järvevana ummik ristmikult ära kõnealusele lehmarajale.

Kui pikk see ummiku aeg seal ongi? Tundi poolteist? Üleeile kell 15.30 olid üksikud autod sõitmas, võis rääkida liiklushõredusest.Toungue

Just Priit peaks lööma siin juhtide liikluskasvatuse trummi: kahe raja ühinemine on täpselt nii sujuv ja valutu toiming, kui sujuvalt suudavad juhid seda ette võtta. Oma õiguse tagaajamine viib siin vaid kõigi kannatamiseni.

(17-10-2013, 14:31 PM)zazik Kirjutas:  ...
See mahapöörderada algab enne Pärnu-Saue suuna sissetulemist, s.t. Pärnust tulijad peavad seal liikujatele teed andma.
...

Eelmine märgistus oli igatahes selline, et ülestulijast vasakule jäi pidevjoon (mida kõik mõnuga ületasidSad ) ja aeglustusrajale reastumist lubav katkendjoon algas alles sillapiirde kohal. Õhtul kaen perra, mida sinna suve lõpul jooniti - seal tehti uued jooned.

Samasugused lõikumised on kõigil neljal suunal: kiirendusrada on ühtlasi aeglustusrajaks ja sõltuvalt kokku trehvavate oinaste pea kõvadusest koliseb plekk paar korda nädalas.

Veel lahedam koht on Pärnu poolt tulijate aeglustusrada itta - samale rajale keeravad ka vanalt teelt tulijad. Jälle suurepärane võimalus endale LKF-i abiga uus auto soetada.
#80

(17-10-2013, 13:04 PM)PlyVal64 Kirjutas:  /...ja absoluutselt IGA foori ja risti juures OTSI TAGA, oled peateel, on KUSAGIL mingi annateed-märk, kohutav porno.

Antud Ülemiste mulgu kaudu pole liigelnud, seega vabandan, et OT-ga sisse sõidan aga ülaloleva Priidu tsitaadi kohta: minu arvates on see probleem kogu tänapäevases Eestis. Minu mälu järgi oli nõukaajal ristmikul, kus ühel harul asus "anna teed" märk, koheselt teisel harul "asud peateel" märk. See viimane on aga praktiliselt väljasurnud liik ning tuleb otsida KÕRVAlteel sinu suhtes nurgaga asuvaid märke, et saada teada, mis situatsiooniga tegu. Asja teeb kordades segasemaks kahe – märkidega reguleeritud ristmikute ning "võrdsete ristmikute" – kasutamine, näit. Hiiul hiljuti lambist osadel tänavatel esimesest teiseks muudetud liiklussüsteem (mis kindlasti kohe olukorda turvalisemaks ei muutnud).
Nonii, sain kah vahutada. Vabandan OT pärast.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne