Kodukootud swingblade saeraam
#1
Vaadates saematerjali hindu ja kannatades pideva materjalivajaduse all,tekkis plaan omale ka mingi saeraam valmis nikerdada. Sai uuritud netiavarustes igasugu variante, aga enim hakkas meeldima asjandus, mida teisel pool suurt vett kutsutakse swingblade sawmill.
Millegipärast ei õnnestunud leida ühtki jälge Eesti isevalmistatud taolistest aparaatidest, küll aga on ida pool neid juba üksjagu valmis tehtud ja ka youtube'is näha.

šnitti sai võetud põhiliselt siit http://www.youtube.com/watch?v=5l9nCHzRPc8
ja siit http://www.youtube.com/watch?v=ycZrVR-t44A

Põhjused, miks sai otsustatud just swingblade'i kasuks:

1. Valmistab kohe servatud materjali (pole vaja seimerdamisega vaeva näha)
2. Pole vaja palki pidevalt keerata (üldjuhul).
3. Saab kasutada suht jämedat tooret (niipalju, kui saag liikuma ulatab)
4.Erikujulise materjali saagimise võimalus.

Eks miinuseid ole ka: suht lai saetee (u. 4mm), tahab täpset seadistamist, et viltu ei jookseks, laia planku ei saa saagida.


Juppe sai otsitud üksjagu, enamus asju on taaskasutusse võetud materjal. Ostetud on tõstemehhanismi trapetskeermelatid koos mutritega, laagripukad ja hammasrattad + kett. Kolmnurkprofiiliga rattad ja kelgurullikud valmistas külatreial ja mootori võlli pikenduse vähe peenem treial. Wink Nojah, ka 30x60 nelikant ja 20x20 vinkel on ka ostetud, polte-mutreid ei hakka arvestamagi.

Nurgapostideks on laoriiuli kandepostide jupid, mis jäid üle riiuli madaldamisoperatsioonist ja vahetaladeks tollesama riiuli vahetalad, mis tõstukijuht oli kõveraks sõitnud. Sealt sai vajalikust kohast jupp välja võetud ja lühemaks tehtud. Otsmiste vahetalade kinnituskohad lõikasin lahti ja pöörasin ümber.

[Pilt: IMGP4761.JPG]

Kõige rohkem nuputamist oli tõstemehhanismi juhikutega. Ilus oleks ju olnud kasutada lineaare, aga nende hind pole tavainimesele vastuvõetav.
Sai nuputatud välja "vaese mehe lineaar" - poest ostetud tavaline kummikattega ratas (lisandub ka poenimekirja) pandud jooksma riiuliposti tugevdusõõnsusesse. Täpsemaks reguleerimiseks on ratas fikseeritaval ekstsentrikvõllil.

[Pilt: IMGP4752.JPG]

Trapetskeermelatid on laagritel ja mahuvad kenasti postide sisse ära.

[Pilt: IMGP4753.JPG]

Kelk on lihtsalt kokku keevitatud raam, millele kinnitub pöördliigendite abil mootor. Mootor ise on pärit omakorda kodukootud jahuveskilt, millel otsatarvet hetkel pole. Näitajad: 4kW, 2800rpm.
Mootori asendit fikseerib metallhoob, mille väike tihvt läheb lukustusplaadi avasse. Metallhoob annab niipalju painduma, et tihvt tuleb pesast välja liigutamiseks.
Parem oleks olnud muidugi kasutada 90 kraadist nurkreduktorit, aga seda polnud võtta kuskilt mõistliku hinnaga.

[Pilt: IMGP4759.JPG]

Külgnihke mõõtemehhanism on nö. piiraja-tüüpi: nihutan piiraja õige mõõdu peale, siis lükkan kelgu vastu piirajat ja lukustan ära.
Saelehe paksus on juba joonlaua etteossa sisse arvestatud ja joonlaud liigub koos kelguga kaasa.

[Pilt: IMGP4760.JPG]

Kõrgusjoonlaud kinnitub kahe kõvakettast pärit magnetiga ja on liigutatav, et ei peaks kogu aeg liitma-lahutama.See on plaanis ka vähe ümber teha, praegu muidu hirmus madalal ja ei näe hästi samal ajal, kui kõrgust muudad.

[Pilt: IMGP4749.JPG]

Saekettaks on esialgu seimri ärakantud 450 mm ketas kõvasulamhammastega. Tollel oli juba neli auku kinnitamiseks olemas, sai need ära faasitud ja sobib küll.

[Pilt: IMGP4755.JPG]

Kuna tegu oli kuiva puidu jaoks mõeldud kettaga, siis sai eemaldatud ka puhastushammaste kõvasulamist osad, muidu kippusid need pinda koledaks kratsima kiulise puidu korral (haab).
Maksimaalseks palgi läbimõõduks on arvestuslikult 75 cm, millest mulle täiesti piisab.

Kõige rohkem pusimist oli aga raudteega. Vinkli karbi külge keevitamisel kipub viimane kohe banaaniks tõmbama ja kuna mul on raudtee valmistatud kaheosalisena (3+3m), siis on kohe topeltbanaan. Või ka merelained, kuidas soovite. Ikka päris mitu korda sai tehtud enne, kui tulemus enam-vähem jäi.

Palgi fiksaatorid said ka tehtud jänkide eeskujul, tulevikus peaks sinna lisanduma ka ketiga kokkutõmbamise võimalus.

[Pilt: IMGP4757.JPG]

Kogu kupatus on kerge vaevaga osadeks võetav, et oleks vajadusel lihtne transportida või lihtsalt varju alla tõsta. Kõige pikem osa ongi raudteerelss.

Esimesed lauad on saetud ja üldiselt toimib küll, nipet-näpet tahab veel häälestamist. On plaanis panna ka tõstemehhanism mootorilt käima, aga pole hetkel nii palju finantse, praegu lihtsalt tõmban ketist käega. Wink
Ning kui asi lõpliku kuju võtab, siis saab ka värv peale ja veidi korralikuma välimuse.

[Pilt: IMGP4747.JPG]

[Pilt: IMGP4746.JPG]
Vasta
#2
mõnusalt ohtlik mänguasi, selline asi paneb kohe omalgi mõtte töödeldud puitmaterjali vajaduse järele. Smile
Vasta
#3
No mis ta nüüd ohtlikum on, kui mõni muu säherdune pöörlev puutööriist, omal peab ikka oidu olema. Big Grin
Eks kaitsekatted tulevad ka, pole lihtsalt jõudnud veel.
Märg saepuru kipub relssidele kinni jääma, katted peaks ka selle mure suuremas osas lahendama.

Sai proovitud ka 2 aastat kuivanud peenemat sorti kuusepalki, seda lõikas küll kenasti ja pind jäi justkui höövliga lastud. Ehk siis kuiva oluliselt mugavam töödelda. Haab on üldse üks viletsamaid saagimiseks - kiuline ja nätske.
Vasta
#4
Küsimus tekkis ka, kas tollel ketimajandusel ei peaks kuskil pinguti paiknema ?
Vasta
#5
No teoreetiliselt võiks ta ju olla kuskil, aga erilist tolku tal ei ole - täpsust ei mõjuta, sest hammasratas piisavalt suur ja ei pööra keermelatti praktiliselt üldse, kui ketti pingutada. Pigem lisab laagritele-võllidele ainult külgkoormust. Keti pikkus on pooleketi lukuga parajaks timmitud, tulevikus läheb parempoolse võlli otsa väike mootor ja reduktor ning tõstmine langetamine saab toimuma elektri abil. Sobiv ülekandearv oleks 1400 rpm mootori korral umbes 1:15.

Üldiselt tahtsin selle aparaadi teha võimalikult lihtsa ja minimalistliku ning võimalikult mehaanilise (või selle võimalusega).
Venelased on valmistanud isegi täisautomaatse kompuutriga juhitava swingblade'i - sisesta ainult palgimõõdud ja soovitud materjal ning saeb ise välja otsast lõpuni. Vähemalt teoorias..Cool
Vasta
#6
Parim palgifiksaator on siin, 1:01 alates nähtav. Kruvi tuleks asendada ekstsentrikuga.
http://www.youtube.com/watch?v=ddDhUdM2u...2C8E637ACC
Olen töötanud vähemalt 100 tundi seda materjali läbi, endale jäi siiski Alaska sõelale. Aga ei ole kahju jagada.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#7
Reklaami mõttes on videod väga head, aga detaile sealt üldjuhul väga hästi välja ei loe. Antud fiksaator on vahva, aga vajalik põhiliselt palgi pööramise vajadusega aparaadile, mul selle jaoks tarvidus puudub, sest võin kaks külge kohe siledaks lasta, seega saan pööramisel panna kohe lamedale küljele seisma ja pole vajadust kumera külje peale "vinklisse" ajada.
See lindiga servamise variant oli huvitav. Antud kinnituse puhul peab operaator ka tähelepanelik olema, et hoogu sattudes mitte fiksaatori kõrgust unustada ja lindiga sisse sõita..
Algselt oli omal ka plaanis lintraam ehitada, aga jäin siiski praeguse variandi juurde.
Vasta
#8
Siledale küljele panek nõuab täpset arvutamist, et viimase laua paksus ka "õige" tuleks, kumera külje peal ei ole seda vaja.
Kas sinu kaater on ka nii täpne, et nurka vahetades lõikejooned ühes punktis lõpevad või reguleerid iga pööramise ajal?
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#9
Ikka ühes punktis lõppevad, see ju asja põhipoint ongi. Smile Olen süsteemi nii konstrueerinud, et kõiki nurki ja kaugusi on võimalik reguleerida.
Loomulikult tuleb saeketta kaugus pöördliigendist panna algselt võimalikult täpselt paika (sõltuvalt siis saeketta läbimõõdust), pisireguleerimisvõimalusega saab veel viimase lihvi anda.
See annabki võimalusi erikujulisi detaile saagida, kasvõi näiteks vinkleid või isegi riste.. Cool
Vasta
#10
Isegi olen saeraamide videoid uurides ka swing-blade tüüpi raamidele sattunud. Tundub olema jõhkralt kiire eendega võrreldes ükskõik millise väiksema saeraamiga, rääkimata faktist, et tööd tehakse raudteel kahesuunaliselt. 4mm saetee võrreldes kettsaeraami 7-8mm-ga on ikka juba öö ja päev.

Projekt on igal juhul vägev ja mis muud, kui mõnusaid probleemivabu töötunde!
Vasta
#11
Eks eendekiirus sõltu suurel määral mootori võimsusest ja lõigatava materjali iseloomust, aga kettsaega süsteemidest on kindlasti kiirem. Samas pole kodukasutusse ka mingit megakiirust tarviski, peaasi, kui saab oma tarbeks sobivat materjali saagida, olgu selleks siis kasvõi tavaline lepp. Tavaline vajaminev materjal ju ikka tolline laud või mõni prussihakatis.

Kõige raskem/tülikam minu jaoks on raudtee paikaloodimine, kuna sellest sõltub suuresti ka masina täpsus. Samuti on ketas oluliselt laiem, kui saeleht või lint ja hakkab pooma, kui süsteem viltu on. Kogenumad raamimehed võiks siinkohal õpetusi jagada, kuidas kõige lihtsam raudteed paika saada on.
Mul on raudtee all iga 120 cm tagant reguleeritava kõrgusega jalad, liikumismaa u. 10 cm. Kasutan alumiiniumist rihtlatti, millele on asetatud lood, aga kuidagi nigel on see värk ikka. Ehk peaks isenivelleruva laseriga proovima?
Vasta
#12
Sorry OT aga siin on saagimise uuringute kõrvalsaadus, väärib lõpuni vaatamist.
http://www.youtube.com/watch?v=YXW55S4X9zo
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#13
Saeketta sees olevad avad on nö. puhastushammaste jaoks, kõvasulamist ribad said sealt eemaldatud, sest märja puidu sees hakkab mätsima.
Kettaid peaks teoreetiliselt saama tellida selliseid nagu vaja otse tehasest (Swedex), iseasi, mis see maksma läheb. Olen mõelnud USAst otse tellida üks õige swingblade'i ketas (suured hambad ja väike hammaste arv) koos teritajaga, sest millegipärast siinkandis selliseid ei pakuta.
Ketast pole ma veel kordagi teritanud, sest asi alles nii vähe töötanud ja kõvasulam ei nürine nii kiiresti, kui just kiva või metalli ei saa. Aga kui teritada vaja, siis tuttav töötab selles ametis ja viin tema kätte.. Wink

Mul on ketas 45 cm ja mootor 4 kW , võiks võimsam olla tegelikult, aga sai ehitatud sellest, mis parajasti kätte sattus.
Seal youtube'i venelaste sael tundus olema nii 15-18 kW mootor ja ketas ka tiba suurem..
Vasta
#14
Jõudu. Mõtlen ka hetkel asju läbi, et endale sarnane valmistada.

Mis valemiga sul mootori võllipikendus tehtud on - kas ta kinnitub mootori võllile prismaliistu ja pinguga või mingit muud moodi?

Kas võlli pikendus tehtud torumaterjalist ja äärik, milles peitpeapoltide avad, on toru külge keevitatud või on see treitud ühest täismaterjali tükist?

Kust hankisid trapetskeermelatid ja palju maksma läksid?

Aitäh.
Vasta
#15
Mootori võllipikendus on tehtud ühest tükist (lasin teha) ja kinnitub võllile kiilu ja sisekuuskantpoldi abil. Ava on läbiv, aga astmeline, kõige suurem tegu oligi treialil umbavale kiilusoone sisseurgitsemine, igaüks seda ei tee.
Mootori võllil on sisekeere ja sisekuuskantpolt hoolitseb selle eest, et kopstükk mootori võlli otsast ära ei kukuks.
Üldiselt peaks vist laskma selle kobaka ka tasakaalu panna kuskil, aga pole just palju selliseid kohti, mis seda teeksid, eriti kolkakülas. Mingit hullu vibra ka pole ja nii ta ongi niisama.
Trapetskeermelatid koos mutritega hankisin Varsonist, samuti ketirattad, Pärnus on asjalikud ja sõbralikud mehed, maksid mingi 17 EUR meeter vist. Mitte just kõige odavam lõbu, aga ilma ka ei saa, ketimajandus tundus veel keerukam ja tülikam. peale selle annab keermelativariant asjale mõnusalt minimalistliku mulje, samas on täpsus vägagi hea ja lihtne on igat nurka eraldi reguleerida, kui vaja.
Ideaalis võiks asjal siiski olla mootor paigal ja ketta asendi muutmine peaks käima nurkreduktori keeramisega, mootoriks soovitan ka vähemalt 5 kW, jõudu pole kunagi ülearu.. Wink
Vasta
#16
(15-11-2013, 23:14 PM)briis Kirjutas: Kust hankisid trapetskeermelatid ja palju maksma läksid?

Trapets keermelatte müüvad veel Baltic Polt ja Janere.
Vasta
#17
(16-11-2013, 07:49 AM)Naabrivana Kirjutas: Trapets keermelatte müüvad veel Baltic Polt ja Janere.

Minumeelest ka Espak.
Vasta
#18
Kudusin ka valmis. Mootor 7,5 kW; 3000 p/min; saeketas 500 mm. Täna sai saetud esimene palk. Üsna ideaalselt sile materjal tuleb. Ketas ka terav veel.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#19
Swingblade häda tundub olema, et oled laulatatud kindla kettamõõduga. St saab erinevaid kasutada muidugi aga iga kord on tõsine seadistamine või lausa ümberehitus. Ja ketta läbimõõt muutub ka teritades...
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#20
Teise mõõduga ketta jaoks peaks siis laskma teha uue võllipikenduse. Muud pole vaja ümber seadistada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne