#1

Tere!
Lugu selline , et käisin sõber Kassiga kalal. Ja Kass rääkis , kuidas ta Türi paisjärvest 6-kilose räime püüdis. Raske oli seda juttu uskuda, aga Kass on üldiselt aus mees. Ja mina siis rääkisin talle, kuidas ma ükskord Peipsi peal võtsin võrku välja ja jube palju kala oli võrgus ja veel oli võrgus üks vanaaegne latern. Nii heas korras, et isegi tuli põles veel sees! No Kass seda juttu ei uskunud, kohe näost oli näha.... Panen siis siia selle laterna pildi tõestuseks:
   

Kas keegi oskab öelda, kus ja millal selliseid laternaid kasutati?

rohkem pilte siin:
http://album.ee/album/433433/50334993
Vasta
#2

Pakun,et tegu raudteel kasutust leidnud lambiga.

Mõningad leiud ka netis:
http://www.zirkel-im-licht.de/16708.html
http://www.ebay.com/bhp/german-railroad-lantern

Siin võimalik isegi rentida:
http://www.profilm.de/insel/mieten/FeuerE4.php

Siin miskid vihjed armee teemal:
http://www.armeemuseum.ch/uploads/media/...-08_02.pdf
Vasta
#3

Häh, see et lamp põles pole midagi! Tõeliselt kõva mees teeb isegi mere peale tule!
Aga mina käisin hiljuti pukis siga passimas! Siga tuligi! Panin talle siis oma kaheraudsest paugu ära, siga jäi muidugi maha kohe. Lähen siis vaatama et on ka suur loom ja mis ma näen! Seal turritab nool kerest välja. Tõmbasin noole sea seest välja aga näe, polegi nool, hoopis püssi puhastamise varras! Siis tuli meelde, et olin eelmisel õhtul püssi puhastanud ja kogemata varda torusse unustanud...!
Vasta
#4

(03-10-2013, 15:46 PM)sass Kirjutas:  Tere!
Lugu selline , et käisin sõber Kassiga kalal. Ja Kass rääkis , kuidas ta Türi paisjärvest 6-kilose räime püüdis. Raske oli seda juttu uskuda, aga Kass on üldiselt aus mees. Ja mina siis rääkisin talle, kuidas ma ükskord Peipsi peal võtsin võrku välja ja jube palju kala oli võrgus ja veel oli võrgus üks vanaaegne latern. Nii heas korras, et isegi tuli põles veel sees! No Kass seda juttu ei uskunud, kohe näost oli näha.... Panen siis siia selle laterna pildi tõestuseks:

Mis tere? Ma ju palusin, et seda asja suure kella külge ei paneks, niigi lätlased veavad sealt süle ja seljaga räime välja, nüüd kindlasti hakkavad ka mulgid ja teised rööv- ja rändrahvad meid rüüstamas käima! Sad Aga muidu kõik õige, ainult "üldiselt aus" asemel oleks pidanud muidugi "üdini aus" olema aga see, nagu aru saan, on trükiviga.
Jah, tõesti, muidu on räimed meil tavaliselt nii ca 5 kg raskused aga see juhtus mul õige pirakas seekord raudadesse sattuma, 6 kg täpselt! Püüame neid sealt siis püünisraudadega, ümbes nagu rebaserauad vist, ma neid numbri järgi ei oska nimetada, sest teevad meil neid läti keevitajad käsitööna ja haltuurakorras, no nagu need rauad millega nad Ruhnu saare alt kilu püüdsid aga hulga suuremad. Sest räimed on tõesti meil pirakad, maitselt küll üsna tuima ja vintske lihaga, aga suured! Ja seda seepärast, et teatavasti oli Türi-Allikul õndsal nõukogude ajal Volta tehase tsehh, kust kroomimise jääkkemikaalid voolasid ümbruskonna solgikraavidesse, aukudesse ja Pärnu jõkke...sealt edasi peaks pilt selge olema, nagu öeldakse. Mis selle Türi ümbruse räimega selle kroomi jms keemia tagajärjel täpselt juhtus, seda mina ei oska öelda, töökaaslase tütar küll hakkas seda TÜ bioloogia magistrantuuri ajal uurima aga jättis olla ja läks lõpuks Norra vaalu uurima. Aga küll ta tuleb tagasi (nagu sinisilmsed optimistid endile ja ka teistele siingi luisanud on), vb tõesti koos kogemuste, NOK-ide ja ehk ka norra peiuga, kellelt võime saada oma räimede utsitamiseks ehk mõne vaalapüügi nipi, harpuuniga oleks päris uhke seda räime sealt paisjärvest võtta, nahast küll enam siis vast kroomsäärikuid teha ei saaks nagu praegu kombeks.
Laterna jutt ma tõesti ei uskunud, no ei saa olla, et vana asi ja tuli alles põleb sees, mitte ei mahtunud pähe ega saanud aru! Aga tõesti, pildi vastu vaielda ei saa ja tuli mõte, et kuigi on vana asi, aga ju teda on veel hiljaaegu kasutatud, ilmselt on keegi hooletu kalur öist unnapüüki organiseerides laterna paadist Peipsi merre pillanud, tõenäoliselt kalaparve keskele või siis on parv hiljem tule peale kohale ujunud. No ja napalmist oleme meie, vanad punakomandörid, loomulikult kuulnud ja eks seal Ida-Virumaal ju seda vedeleb igal pool, köetakse sellega seal ju ahjusidki, sest puid seal pole, Peeter I raius omal ajal kõik tammikud oma käega maha ja vedas Peterburi ehitusele, kus ta puidu müügiga kena kopika teenis, kaamelisõnnikut aga kohalikud korjata ei viitsi, nii kütavadki nõukogude armeest jäänud kirsasaapaid ja napalmi (kuidas nad seda vene keeles seal kutsuvadki?)
Mis puutub aga ksf! Willemisse, siis see on küll üks mugav tühjajutu ajaja ja vaevalt ta üldse püssi puhastada viitsibki, nii et järeldused tehke ise!
Ja ega see latern pildil nii väga heas seisukorras ka ei paista olevat, vot nii!
Vasta
#5

Noh eks ma tõesti liialdasin natuke. Ega see siga ikka päris esimese pauguga maha ei jäänud...! Aga vardajutt on küll sulatõsi!
Vasta
#6

Suure tõenäosusega on tegu legendaarse ja kurikuulsa saksa nn "vesilambiga". Kes ajaloost vähegi jagab, teab, et sõja lõpul võtsid ka venelased relvastusse "vesilambi" (Циклоп-источник). Too oli pm Saksa lambi koopia. Väliselt on need relvad pea eristamatud, antud piltide põhjal on võimatu öelda, kummaga täpselt tegu. Aga kui õigesti aru sain, põles Peipsist leitud lamp leidmise hetkel. Ja igale täiskasvanud inimesele peaks selge olema, et vene lamp ei põleks seitsekümmend aastat vee all. Lambiga on selgus käes ilmselt.
Nüüd kaladest, täpsemalt räimest Kesk-Eestis. Eelkirjutajad räägivad siin viie-kuuekilostest kaladest. Enne sõda polnud ka üheksa-kümnekilone räim (Clupea paides elvi) Türi kandis midagi erilist. Minu vanaisa oli sealt kandist pärit, taat on pajatanud, et tema noorepõlves tegid nood kalad talunikele kõvasti peavalu. Suuremad isendid kippusid vihmase ilmaga angerja kombel maale ronima. Polnud harvad juhused, kus põllupidaja hommikul topelthävingut pidi nentima: lisaks angerja laastamistööle hernepeenras sirasid kasvuhoones räimed tomatis. Ettevõtlikumad talunikud proovisid raisku läinud tomateid Surströmmingu odavama alternatiivina turustada Norras, hiljem ka mujal Euroopas. Kes meist ei mäletaks konservi "Räim tomatis"...
Viie-kuuekümnendatel ebamõistliku majandustegevuse tagajärjel reostunud veekogudest on suured räimed tänaseks kadunud. Päriselt kadunud pole aga iidne komme pista tomatitaime alla istutamise käigus räim: "Silk silku ei süe!"
Vasta
#7

(04-10-2013, 19:23 PM)Kadjakas Kirjutas:  Kes meist ei mäletaks konservi "Räim tomatis"...

Poodides ongi ainult lätlaste toodetud räim tomatis ja muud konservid. Eesti omad on vist jäädavalt kadunud. Ühe läti oma kunagi sõin, enam ei taha. Aga poes ikka vaatan, kas meie omi pole ilmunud. Viimase eesti räim tomatis sain Narva kandist sel suvel. Kiri peal, et toodetud miski Moskva firma tellimusel. Meie poed enam ei telli, sest lätlane on odavam. Pange siis keskeestiski tootmine käima kui mereääred enam ei tee.
Lambist ei tea tuhkagi aga laternaga tädi käekõrval olen laudas käinud küll. Nii 5-aastasena. Tahmas sinder klaasi.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#8

[Pilt: 21_16_s_s_15PRAETUD_RAIMED_TOMATIKASTMES__pu71a.jpg]

On täiesti olemas ja maitseb nigu lapsepõlves! Tootja õhinal seletas kuis eht silk lahti lõigatakse, puhastatakse, sibula ja soolaga praetakse ning eht tomatipastaga karpi käib. Et tiba kallim tuleb kui teistel aga ta sittta teha ei taha...

loll on loll olla.
Vasta
#9

Käisin jälle kalal ja jälle lamp võrgus. Seekord oli küünal kustund, aga lamp ise igavene pirakas! Sellegipoolest - meie vetest ei ole teadaolevalt sellist lampi enne püütud. Paluks abi identifitseerimisel:

   

Ei oska selle lambi kohta midagi arvata. Tundub, et keegi on seda tuuninud. Korstnal on kirjad : ETK , Ubakohv , Põltsamaa. Ma arvan, et korsten ei ole algne, vist on hiljem lisatud. Esimene toru on ka kuidagi kahtlane, ei ole kindel selle originaalsuses. Mingeid muid märke ega kirjeid lambil ei ole. Ette saab justkui mingi värvilise klaasi panna ja seda vajadusel vahetada? Kas oskab keegi pakkuda, mis otstarbel võidi seda lampi algselt kasutada?

Rohkem pilte alates sellest:
http://album.ee/node/28522255/50334993
Vasta
#10

Punane värv, tulitikud ja voolikustutsid viitavad ilmselgelt tuletõrjeteemale! Ja veelkord - me ei vehi siin mingite voolikutega!
Ja jätaks juba selle peipsi-laternatega (punaste laternatega! Rolleyes ) eputamise, muidu hakkame oma laternatega ka vehkima!
Vasta
#11

(05-01-2014, 13:04 PM)kass Kirjutas:  Ja jätaks juba selle peipsi-laternatega (punaste laternatega! Rolleyes ) eputamise, muidu hakkame oma laternatega ka vehkima!
Ei ole see Peipsi-latern , oma käega tirisin Türi paisjärvest välja.
Vasta
#12

(07-10-2013, 10:58 AM)IIIFFFAR Kirjutas:  [Pilt: 21_16_s_s_15PRAETUD_RAIMED_TOMATIKASTMES__pu71a.jpg]

On täiesti olemas ja maitseb nigu lapsepõlves! Tootja õhinal seletas kuis eht silk lahti lõigatakse, puhastatakse, sibula ja soolaga praetakse ning eht tomatipastaga karpi käib. Et tiba kallim tuleb kui teistel aga ta sittta teha ei taha...

Tootja loomulikult seletab õhinal mida iganes aga ärgem mingem nüüd nii kergesti kah liimile! Sa vaata vaid seda imalalt naeratavat üdinoort pseudokaptenit seal sildil lähemalt – tegu on ilmselgelt lätlasega, kes eesti rahvalt (eesti räimedega, muuseas) raha välja meelitamiseks Jaan Tätteks on maskeeritud. Noortel ja ka vanematel beibedel-provvadel muidugi süda sulab ja võtavad paar karpi just neidsamuseid oma mehele kasvõi sakuskaks – "ikkagi OMA Vilsandi poiss! Ja milline hääl ja millised sõnad!"
Vasta
#13

(05-01-2014, 13:34 PM)sass Kirjutas:  
(05-01-2014, 13:04 PM)kass Kirjutas:  Ja jätaks juba selle peipsi-laternatega (punaste laternatega! Rolleyes ) eputamise, muidu hakkame oma laternatega ka vehkima!
Ei ole see Peipsi-latern , oma käega tirisin Türi paisjärvest välja.

Olgu, olgu! Ära siis unusta tagasi panna, kust võtsid!
Vasta
#14

Väga huvitavad leiudToungue
OT: Olen pikka aega jälginud erinevaid teemasi, kuid ma ei saa lihtsalt seda teemat ära märkimata jätta, selles teemas on minu vaieldamatult lemmik postitus selles foorumis, mille on teinud ksf Kadjakas :
(04-10-2013, 19:23 PM)Kadjakas Kirjutas:  Suure tõenäosusega on tegu legendaarse ja kurikuulsa saksa nn "vesilambiga". Kes ajaloost vähegi jagab, teab, et sõja lõpul võtsid ka venelased relvastusse "vesilambi" (Циклоп-источник). Too oli pm Saksa lambi koopia. Väliselt on need relvad pea eristamatud, antud piltide põhjal on võimatu öelda, kummaga täpselt tegu. Aga kui õigesti aru sain, põles Peipsist leitud lamp leidmise hetkel. Ja igale täiskasvanud inimesele peaks selge olema, et vene lamp ei põleks seitsekümmend aastat vee all. Lambiga on selgus käes ilmselt.
Ksf Kadjakas on minu arust selle viimase kahe lausega õelnud täpselt kõik, mis eraldab vene tehnika muu maailma tehnikast, See on ehe näide vene aja asjade koostekvaliteedist. Rolleyes
Vasta
#15

(05-01-2014, 23:58 PM)Tom Kirjutas:  Sa vaata vaid seda imalalt naeratavat üdinoort pseudokaptenit seal sildil lähemalt – tegu on ilmselgelt lätlasega,

KRT küll! Ma olen mitukümmend aastat petta saanud! Big Grin
Ise ütleb, et Olavi aga järelikult siis ikkagi Olavs.....

loll on loll olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne