Algaja talupidaja tehnika
#1

Tere Kuna alles hakkan talupidama ja rahaga priisata pole küsiks kas oskate
rääkida Läti kogurist http://www.soov.ee/vorumaa/Heinakoguja_2...m?ca=1&w=3

Vaalutajana on Leedu vaalutaja päris hea mõte või mis ?
http://www.soov.ee/laanevirumaa/Leedu_ka...m?ca=1&w=3

Jään vastuseid ootama! Smile
Vasta
#2

Mäletan, et kogurkäru oli muidu hea, aga kipub heina küllaltki tihedaks kokku suruma.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#3

Selline kogurkäru üpris paras väike talus. Lihtne ehitus, hea käsitleda jne. Sama ka selle Leedu kaarutiga. Mis traktorit plaanid osta tallu. Selline norm. mtz väiketalus paras abiline. See minu arvamus. Smile

Aga ma soovin sulle edu!Smile
Vasta
#4

mõistliku hinnaga on leedu oma täitsa tegus asi.
Vasta
#5

Traktoriks on akvaarium kabiiniga MTZ-80 1989 aasta oma,
Kellel on kogemusi niidukitega kas vene rootorniiduk KRN-2.1 või kahe suurekettaga poola rootor ? Ise mõtlesin vene rootorit kuna tal on suurem töölaius ja isa teadis rääkida et ei karga nii väga kive kui teised.
Nüüd arutaks veel ruloon pressidest. Läänekad maksavad üle kahe tonni aga vene pressi saab kätte alla tonni ma mõtlen seda rihmadega ruloonpressi PRP-1.6 või osta hoopis kettidega vene ruloonpress PRF-180 ?
Vasta
#6

http://www.soov.ee/polvamaa/Ruloonipress...536923.htm

PRF 145 Põlvamaal müüa.


Kahe kettaga niiduk. http://www.soov.ee/valgamaa/Niiduk_2583766.htm?ca=1&w=3
Vasta
#7

(22-10-2013, 18:37 PM)vellemees Kirjutas:  Tere Kuna alles hakkan talupidama
...

Hobi, elatus või teenistus?

Kaks esimest võivad kasutatud vene tehnikaga isegi õnnestuda.Big Grin

Viidatud asjad vajavad hella kohtlemist ja oskust tööriistadega ringi käia. Vene keele oskus on hädavajalik, kuna enamus kirjandusest (seda leidub piisavalt) on just selles keeles.

Loe läbi siinse foorumi põllumajandusmasinate teemad ja siis küsi täpsemalt uuesti.

Edu ja kannatust valitud rajal püsimiseks!Cool
Vasta
#8

(23-10-2013, 08:58 AM)v6sa Kirjutas:  Vene keele oskus on hädavajalik, kuna enamus kirjandusest (seda leidub piisavalt) on just selles keeles.
Ja kui asi vägisi vussi kipub minema, siis tegusamaid vandesõnu leiab ka just mainitud keelest.Big Grin
Vasta
#9

Vene keel ei ole probleemiks ja algul ikka elatus et pärast edasi tegutseda võib-olla suuremalt. Sellepärast uuringi võimalusi mullega alustada ja mis põlised kolhoosnikud ja sohvoosnikud arvavad. PRP-1.6 on arvatavasti parem , sest ta seob tugevamalt kui teised vene pressid ja rulli kannatab tõsta ainult sidumissüsteemi peab ise väheke kohendama ja kiipapressiga pole ka mõttete aretada Smile
Vasta
#10

Heinakogur on mõtet siis soetada, kui on olemas selline küün kuhu saad kõik vajamineva heina ära mahutada nii, et käsitööd tegema ei pea!
Leedu kaaruti on täitsa asjalik, aga pead vaatama, et kurvtee oleks korras.
Rihmadega pressi ära vaata.
Vene rootor on hea, aga eluohtlik - kui vanaraua hinnaga saad siis osta ja ehita kate peale. Poola rootor on tasase maa peal hea, aga plekk on õhuke, võllid pehmed.
Vasta
#11

Katte paneks ikka rootorile peale muidu võib põllumehe põlv esimesel heinateol lõppeda Big Grin Kogurit mõtlesin rohkem ikka silo kogumiseks või see kogur on nii pehmest metallist, et ei jõua märga massi üles korjata ? Endal olemas väike 15 meetrit pikka ja 6 meetrit lai silo hoidla.
Vasta
#12

Niidukitest veel. Kas kellegil on kodus olemas vene muljurniiduk KPRN-3.1 Nägin sellist müügis vene müügi portaalis www.avito.ru Kui kellegil on ja kasutust ei leia võiks ühendust võtta.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#13

Silo see korv koguda ei suuda. Vaata pigem väikesi Fahre või JF kogureid - neil nugadesektsioon ka ja kogur vähe tummisem.

Rihmadega press on hea, sest teeb seest alates tihedaid rulle. Aga rihmad peavad korras olema ja rõhupaak õhku pidama. "sidumissüsteem" on neil kõigil nigel.

Lattpressidel vaata, et ei oleks kestas pragusid - hooldamatus paistab neist esmalt välja, kuna PRF ei ole korralikku raami ja hooletu mehe käes hakkab kiiresti lagunema. Hoolika mehe käes kestavad mõlemad.
Vasta
#14

Tekkis jälle üks küsimus. Kui palju võib kaaluda üks holsteini tõugu pull. Ei käi küll tehnika teema alla aga ehk on siin ka loomapidajaid Rolleyes
Vasta
#15

(24-10-2013, 19:17 PM)vellemees Kirjutas:  Tekkis jälle üks küsimus. Hetkel on laudas 10 holsteini tõugu lüpsilehma lüpsavad latatsioonil 9000 kg aga kui palju võib kaaluda üks holsteini tõugu pull. Määraks muidu ise agaeiole kunagi pullvasikaid suureks kasvatanud vaid alati kvaliteetse seemne ostnud. Ei käi küll tehnika teema alla aga ehk on siin ka loomapidajaid Rolleyes

Holsteini tõugu pullide kaal peaks olema 500.......800 kg. Mõned võivad 900....1000 kg ka olla. Sellised andmed mul meelde jäänud kunagi loomakasvatus tunnist.Big Grin
Vasta
#16

Ma tänan ! Smile Tekkis veel küsimus et kas Rakvere Lihakombinaat tuleks pullile järele ja palju nad maksavad?
Vasta
#17

(25-10-2013, 08:16 AM)vellemees Kirjutas:  Ma tänan ! Smile Tekkis veel küsimus et kas Rakvere Lihakombinaat tuleb kahele pullile järele ja palju nad maksavad?

Helista ja küsi. Minu teada ei tee ükski kombinaat ise transporti, vaid ostab selle sisse. Odavam on võtta treiler ja see loomake ise väravasse veeretada.

Muide, tasub küsida ka teistelt tegijatelt, näiteks Otepääl on vihatud mehe nime kandev lihatööstus, kus asjad siiski õigetpidi näikse käivat. Väiksemaid tööstusi tasub ka uurida. Neil tekivad aeg-ajalt augud tarnevoos, mida paikama sobib paar pullikest ülhästi. Lihtsalt ajastus peab õige olema.Cool

Looma kaalu määramiseks on tabelid ja lindid. Usun, et lihaveisekasvatajate seltsi kaudu saad vajaliku info.
Vasta
#18

Tänan v6sa Smile Kaalu määramine ei olegi probleemiks. Endal vajalikud lindid ja tabelid olemas vanast ajast.

Kas teistesse kolhoosidesse toodi üldse vene järelveetavaid muljurniiduke ? Iga tahes Eestisse neid toodi seal kus mul isa töötas oli neid kaks tükki. Tegi ilusa ja korrektse vaalu maha ja hea omadus oli veel see, et ta muljus heina ära ja nii kuivas ta kiiremini. Muidugi muljumisel kaovad heinakõrrest ka kasulikud toitained seoses vee välja auramisega ja toite väärtus langeb aga see on minimaalne.
Vasta
#19

(25-10-2013, 09:31 AM)vellemees Kirjutas:  ...
Muidugi muljumisel kaovad heinakõrrest ka kasulikud toitained seoses vee välja auramisega ja toite väärtus langeb aga see on minimaalne.

Huvitav väide. Kas selle kohta on ka mingit viidet?

Muljuriga niidukid nõuavad enam võimu ja lähevad kiiremini katki juhmkasutajatel.
Vasta
#20

Tere

Vahepeal on tekkinud küsimus, et kas üks 20 aastat seisnud kuivas nitrofoska kõlbab kevadel söödapeedi alla panna või mitte. Seni olen väetanud ikka sõnnikuga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne