Eberspächer D3WZ juhtmestiku ühendusskeem.
#21

Mina tegin 2mm klaaskiudplaatidest katted ümber, et tuul ei jahutaks ning soolavesi peale ei pritsiks. Kogu soe käib ju pidevalt sealt läbi, kui just termostaatiga süsteem ei ole ning enne peab mootor ahju soojaks kütma ning siis alles läheb soe salongiradika poole(kui ahju sisse ei lülita). 
Kõik kruvid olen kah mingi alumiinium määrdega kokku teind, et oleks hiljem lihtsam osandada. 
Eberi D...WZ juhtplokkidel on tavaliselt külmjoote probleemid peapistiku klemmidel kuid isoleeriva kraami maha kraapimisega saab ise probleeme juurde tekitada(väikseid kivikesi vigastada jne.)
Vasta
#22

(17-12-2017, 20:32 PM)reljo86 Kirjutas:  Mina tegin 2mm klaaskiudplaatidest katted ümber, et tuul ei jahutaks ning soolavesi peale ei pritsiks. Kogu soe käib ju pidevalt sealt läbi, kui just termostaatiga süsteem ei ole ning enne peab mootor ahju soojaks kütma ning siis alles läheb soe salongiradika poole(kui ahju sisse ei lülita). 

Sellel masinatüübil on ringvool ju nii naljakalt tehtud, et ahi kütab mootorit, mitte salongi. Ringvool on sedapidi, et mootorist läbi soojenduse radikate ahju ja sealt mootorisse. Tavaliselt läheb lisaahju paigaldades ringvool ikka teistpidi.
Kui juba soojustamise peale jutt läks, siis kas keegi on tulnud mõttele need kõhu alused alumiiniumist soojenduse torud ära soojustada?
Vasta
#23

(17-12-2017, 19:46 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  millel ahjud kõhu all...

Kõhu all saab asfaldilt ja eriti kruusateelt tolmu-pori ja muud sodi. Sisselaskesse ja eriti väljalaskesse. Kitib need kinni osaliselt, põlemine on häiritud või keeldub üldse tööst. Ikaruse gero sai alt kruvikeerajaga seda väljuvat toru puhastada paar korda aastas. Ei tea neid ahjusid, millest jutt aga mis seal teistmoodi saab olla.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#24

(17-12-2017, 20:49 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Kui juba soojustamise peale jutt läks, siis kas keegi on tulnud mõttele need kõhu alused alumiiniumist soojenduse torud ära soojustada?

Mul mõte tuli, aga jäävad need torud nähtavasti haljaiks edasi, sest kui soojustus soolaga läbi liguneb, siis on ka läbiussitamine garanteeritud.
Selle materjaliga oleksin töö  vormistanud: https://www.bauhof.ee/media/catalog/prod...981_D1.jpg
Vasta
#25

(17-12-2017, 19:14 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Tsirkulatsioonipump ahjul on?
D3WZ-il seda ju pole või kuidas?
...
Esimesel juhul tehti asi D3WZ baasil ja lahendus oli umbes selline, et tsirku pump mahutati tagumise ssoojenduse polstri taha ahju alla ja juhtmestikku sekkuti vasaku ukse juures põrandamati all. Enne seda kohta kus nad salongist välja ahju juurde lähevad. Sinna toodi lülitist pluss ja siis pandi nii tempi anduri kui ergutuse ahelale pluss läbi kahe idioodi peale. Kaks dioodi veel pandi samadele juhtmetele nii vahele et vool ettepoole tagasi ei pääsenud. Samast ahelast sai plussi ka pump.
...
 Läbi lüliti ja laadimise lisasoojendus,  programmkellaga juhtimine, kliima puhuma ja lisaks veel suvine  salongi ventileerimine läbi ahju juhtimise. 
Mul veel see lisa et tahaks panna asja tööle läbi Alhambra originaal programm kella. Aga palju juhtmeid sealt vahelt puudu on, seda veel ei tea. Mul lihtsa kellaga tehasest tulnud.


Tsirkulatsioonipump sai ostetud, kui süsteemi läbi pesin ja nüüd seisab jõude. Plaaningi kunagi ära rakendada, sest autol tõepoolest tehasest seda nähtavasti peal polnud. Või kui oli, siis on kellegi töökas käsi ta eemaldanud. Ähmaselt meenub, et kapoti all aku taga kunagi märkasin mingisugust vabalt lehvivat pistikut, aga kindel veel pole, kas see võis ringluspumbale kuuluda.

See venelaste lahendus on inspireeriv, tänan! Smile

Ostsin endale ka aasta eest kella, kus soojenduse programmeerimise võimalus küljes. Vana salongikell andis saba ja oli lihtsalt võimalus maksta törts rohkem ning saada tilluke lisa kaasa. Sellega on aga laiskuseprobleem, et kas ma ikka hästi viitsin hakata sinna lae alla  lisasoojendit käitavaid juhtmeid vedama juhul, kui minu '98 aasta käulal neid üldse olemaski pole Big Grin. Eks vaatab kunagi, kui aega ja korralikuma ulualuse leian, kus seda ajaviiteks teostada...
Vasta
#26

Venelaste lähenemine soojustamise küsimusele... Mitu lehekülge teoreetikuid ja praktikuid...
Väidavad, et kahurimäärdega kokku puhtad torud ja see eespool pakutud materjal peale... Ja ei juhtugi midagi halba...
Vasta
#27

Aliexpress on äärest ääreni täis progetavaid kellasid, mida saab kasutada soojenduse puhul. Plussiks on see, et võid progeda mis aega eales soovid, kui kauaks või mis ajast alates. Maksavad mõned eurid seal. See kell krutib kokku lihtsalt kaks juhet omavahel, nagu relee või nii. Samuti on sealt saada mõttetu raha eest GSM moodul. Viska aga oma kõnekaart sisse ja saad auto sooja panna ka helistamise teel. Ah, oleks juba meelest läinud, kuid ka puldid on seal saadaval, saad aknast auto sooja panna. Nendel seisusoojenditel on tavaliselt olemas kõik vajalikud otsad, ole aint mees ja ühenda ära. Ja seda kõike kopikate eest võrreldes originaal pultide ja seadmetega, mis jäävad nagunii alla oma funktsioonidega. Kellel huvi see otsib ise need sealt välja.

Muide, vanad Eberspächeri konsoolid on ka testsüsteemi eest. Näitavad sulle ära ka veakoodid. Saad hetkega soojenduse veale jälile. Aga need on üsna haruldased ja kallid. https://www.ebay.de/itm/Eberspacher-Modu...SwiIxaCMrs

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#28

Puhtenergeetiliselt on välistemperatuuri käes oleva meetrise torujupi soojustamine kiire voolu puhul täiesti kasutu. Eriti veel siis kui sellega köetakse nõrgalt soojustatud kasvuhoonet. Nii võib autosalongi ja samuti ilmastiku käes olevat mootorit nimetada küll. Mind pigem häirib jutt alumiiniumtorudest, kas vasega alternatiivi ei ole? (võimalik panna)
Just see soolamajandus seal kõhu all.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#29

(27-11-2017, 17:57 PM)Marko Kirjutas:  Pliiakudele sügavtühjendus ei meeldi mitte üks raas...
No ei meeldi nehhh. Iveco sügavtühjendusega läks Citroeni aku nässu. Tuli uus installida.

Eber või Webasto, voolu on ikke vaja. Kuidas teil aku vastu peab ja kaua saab "magada" siis?
Mul ka üks projekt siin käsil ja suur mure oli voolu kestvusega. No teil vist nii suurt muret sellega pole, muidu oleks teemaks. Ma avastasin oma armatuuri alt kaks soojapuhurit, sinna enamus voolu maetakse. Paigaldasin siis ennatlikult taha suure lisaaku (140A/h), et ilma laadimiskäivituseta kauem saaks magada. Samas ei saa ju lisaakut niisama juhtme otsa riputada. Kriitilisel hetkel võib lisaaku juhe hoopis maha kõrbeda. Panin siis ette aku juurde 30A kaitsme ja taha šundi, et aku ainult tasast voolu annaks. Katsesõidu pidas vastu ja kütta sai neli tundi. Siis sai auto ka kenasti käima. Peaks vast kauemgi vastu, kui oleks julgenud proovida. 
Katsesõidul selgus ka, et ikkagi iga tunni aja tagant pean üles tõusma. Just nii pikalt on lubatud mu ahjul järjest töötada. Siis peab jälle käivitama. Eks see on programeerimises kinni.
Vasta
#30

Kui jutt on nii suurest autost nagu su Iveco, siis sellise elamu kütteks kasutaksin ma jätkuvalt gaasi. Igatepidi odavam ja töökindlam, kui akude, puhuri, tsirkulatsioonipumba ja diisliahjuga jännates.

Sõiduautos külmal ajal keegi pikalt sees ei ela. Tavaliselt. On muidugi erilisi hulle ja ühe joone peale nad tavainimesega ei mahu. Ma kuulun ka vahel sinna joonealuste hulka, aga enamasti vaid suvisel ajal. Paar korda on tulnud muidugi ka talvel see tükk ette võtta. Teel olles puhkan kuue tunniga välja, et seejärel jälle tuhatkond kilti edasi edasi liikuda. Siis aitas külmatunde vastu kolmetunnine mootori töös hoidmine. Uinusin vaikuses, aga viimaseks kolmeks tunniks pidin ikka kapotialuse põrisema panema - külm hakkas. Sedaviisi kaks hommikupoolset ööd Kesk-Lapimaa metsade vahel, kus pahandajaid polnud. Oleks gero ja puhur koos tsirkulatsioonipumbaga kasutada olnud, siis see teises nooruses olev 60Ah-ne aku vist vastu poleks pidanud.
Vasta
#31

(20-12-2017, 02:53 AM)Janka Kirjutas:  ... On muidugi erilisi hulle ja ühe joone peale nad tavainimesega ei mahu...
No mind võib ilmselgelt nende hulka lugeda. Katstuseks plaanisin mandrireisu nii, et magasin autos.

(20-12-2017, 02:53 AM)Janka Kirjutas:  ... Oleks gero ja puhur koos tsirkulatsioonipumbaga kasutada olnud, siis see teises nooruses olev 60Ah-ne aku vist vastu poleks pidanud.
60 ampertunniga pole seal teha midagi. Ampreid läheb 7-13. Tavajooks on miski 9 amprit. Mu autol on peal 80 ampertunnine, poolpidune sai juba otsa.

Ja jutt pole Ivecost. Sinna plaanin kongi autonoomseks kütteks Eberi õhuvurri. Õhuvurr võtab vähem voolu, pole lisapuhurit ja tsirkulatsioonipumpa.
Vasta
#32

Sõiduautos magamist päris südatalvel ette võtta ei ole plaanis, seega tõesti ei usu et mõne tunni sõidu vahele pool tundi ahju akule saatuslikuks saab.
Proovikäivitusel -2 kraadi juures ilma salongiventikateta kulus jahutusvedeliku temperatuuri ca 60+ kraadini tõstmiseks alla kümne minuti.
Hetkel on vedeliku tsirkulatsiooniga väike komplikatsioon, tänu millele pole  ahjuga samal ajal ka pointi salongi esiosa venti rakendada. Kuna tehasemeeste projekti järgi on lisaahi tagumise soojenduse kontuuris, siis nüüd tänu tsirkulatsioonipumbale ahju küljes voolab enamus vedelikku läbi ringi mootor -tagumine soojendus- lisaahi- mootor.
Esimesest tuleb seisva mootoriga ainult külma, sama jama on kui mootor pisut pikemalt tühikäigule jätta. Peab selle ringvoolu soodustamiseks miski klapi või pumba peale mõtlema. Tõeliselt külma ilmaga katset teha ju praegu ei saa, aga muidu on vahe kolme ja viiekilovatise ahju tootlikkuse vahel väga suur.
Vasta
#33

Tsitaat:Peab selle ringvoolu soodustamiseks miski klapi või pumba peale mõtlema.
Kas veel üks pump esimesele radikale ringvoolu tekitama või mootori töötamise ajaks ahju küljes olev tsirkulaator välja lülitada. 



Soeauto lehelt perfektne ja kõige vahvam lahendus ühe soojendusradikaga autole.
Aga siis peab tagasilöögiklapi ja lisatermostaadi peale kulutusi tegema (need ON kallid järjekordselt) pluss veel leia neile ja ahjule koht seal kapoti all  Sad .
[Pilt: kiirkutmine_2.jpg]



[Pilt: kiirkutmine_3.jpg]
Vasta
#34

Ütleme nii, et juhtus see mida kahtlustasin. Ega ilma asjata tehase seisusoojendiga masinal seal vaakumklapp ja termostaadiga "kolmik" pole. Aga sel juhul mootori soojendamine teisejärguline.
Ja kapoti alla vähemalt hydronicule või vebastole thermo top c- le kohta kohta leida ei suutnud. 
Kindla peale toimiv lahendus oleks olnud soojendi endisest asukohast uued vedeliku torud kapoti alla vedada ja mootori ja salongiradikate vahele ühendada. Seal oleks juba maitse asi, kas nagu tavaliselt salongisoojendite poole mineva ahela vahele või nagu sharanilistel kombeks ja mootorisse mineva ahela vahele.
Vasta
#35

(22-12-2017, 04:15 AM)Janka Kirjutas:  ...

Soeauto lehelt perfektne ja kõige vahvam lahendus ühe soojendusradikaga autole.
Aga siis peab tagasilöögiklapi ja lisatermostaadi peale kulutusi tegema (need ON kallid järjekordselt) pluss veel leia neile ja ahjule koht seal kapoti all  Sad .
[Pilt: kiirkutmine_2.jpg]



[Pilt: kiirkutmine_3.jpg]

Pole see nii kallis midag. Või vähemalt ei olnud... See info seal lehel aastast 2010 ja seega on hind kroonides Smile
Vasta
#36

No ei tea...
https://www.butlertechnik.com/eberspache...0123-p2299


https://standheizung-ersatzteile.com/sta...thermostat

https://standheizung-ersatzteile.com/rue...entil-4x20

https://standheizung-ersatzteile.com/sta...gventil-18

http://soeauto.ee/tootekategooria/vedeli...berspacher

Kahe lisapudina eest tuleb ikkagi välja käia minimaalselt suurusjärk umbes 150-170 eurikut pluss saatmiskulud (ahi maksis meil kui palju???), kui ei taha kulutada mõne eesti firma ust ja närve soeautoga jagelemisel. 
Soeauto on selline vahva koht, kes hõivanud maaletooja staatuse, aga kui neilt mingit kaupa tahad osta, siis nendepoolne tarneaeg kipub olema 30päeva (vähemalt), sest pädevat ladu nad sunnikud pole siiani olnud võimelised endile looma.
Vasta
#37

Päris täpselt ei saa selle klapi- termostaadi süsteemi mõttest aru. Saan aru kuidas lahendus toimib, aga miks seda vaja? Selles mõttes et kui külmaga käivitada, siis  soe on kasulik nii mootoris kui salongis, ja sooja mootori käivitamine on  vähem koormav ka akule, mis niigi juba rohkem vatti saab . Mis situatsioonis on kasulik soojendada ainult salongi? Ööbite autos? Kui suur see pardaaku olema peaks? Nagunii läheb enamus kulutatud elektrienergiast ventikate peale. Kui aku suuruses küsimus ei ole ja tuba ei ole kuhu minna, siis saaks veel aru. 
Niiöelda autosuvilas kasutamiseks on ka märksa soodsama kuluga lahendusi, nii et ei suuda ühtegi otsest eelist sellisel asjal leida.
Vasta
#38

Normaalne lahendus on soe salongiradikasse ja tagasivool läbi mootoriploki. Peamine võlu on klaaside kaitsmine termošokist tuleneva purunemise eest.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#39

Milleks asi üldse nii keeruliseks ajada. 
Katlast peaks minema otse soendusradikasse ja sealt siis edasi mootorisse. Kui tahad sooja tuba, siis paned puhuri käima. Kui tahad sooja mootorit, siis ei pane soendusmootorit käima. Peaaegu kogu soojus paneb kihutades soendusradikast läbi ja seejärel soojendab soovitud mootorit.
Igatsorti termostaadis ajavad asja keeruliseks ja kalliks.
Vasta
#40

(23-12-2017, 21:51 PM)motamees Kirjutas:  Milleks asi üldse nii keeruliseks ajada. 
Katlast peaks minema otse soendusradikasse ja sealt siis edasi mootorisse. Kui tahad sooja tuba, siis paned puhuri käima. Kui tahad sooja mootorit, siis ei pane soendusmootorit käima. Peaaegu kogu soojus paneb kihutades soendusradikast läbi ja seejärel soojendab soovitud mootorit.
Igatsorti termostaadis ajavad asja keeruliseks ja kalliks.

Täpselt minu mõte. Wink
Väikest viisi haun plaani enda Alhambra kapoti alt need uhked "kolmikud" riiulisse tõsta ja radikad jadamisi ühendada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne