Iveco Eurocargo 75e14 95a
#61
Mul tänapäeva veokatega kogmus väike. "Igaveste" graanulite all mõtlesin tänapäevaste sõiduautode bensiiniaurude neelajaid. Sääl miskit "söepütid", mida kümmekond aastat tagasi veel hooldama ei pidanud.
Loomulikult tahaks graanulite pütte müüvad firmad, et me neid iga päe vahetaks...  Toungue
Väikeśe info kogumise ja uurimistöö järel selgus ka, et voolikute otsastutserid käivad kergesti lahti ja vooliku pikkuse muutmine on köki-möki. Sama kerge on ka vooliku paikamine.
Hmmm, peenike värk. Ühe stutsi sees on neli rõngastihendit.
   
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#62
Kas keegi oskab seletada, millest läheb vedru nii puruks. Ta polnud isegi enam pinge all.
   
Homme selgub, kas saab kusagilt analoogse vedru. Kui ei, siis peab hakkama otsima ilmselt tervet pidurikambrit. Ilmselt on Ford Cargol samad kambrid. Kui kellegil on pakkuda, võib märku anda.
   
Vedrulehel avastasin prao. Asemele läheb kaks peenemat, kuna sellist paksu lehte pole kusagilt võtta.
   
Ühe poole vedrud ja pidurid on korras. Lisatud on kaks uut lehte, kulumise kompenseerimiseks.
Osad vedrupuksid tuli vahetada.
   
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#63
Keevita suvaline vedrulehe jupp peale  ja käib veel aastaid. 

Kaubikutel oled vedrusid kokku keevitanud ja lappinud ning pole veel ükski puru läinud.    Rombikujuline paik ning sõit jätkub sama lehega.

Nö külm keevitus on vist parim siinkohal.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#64
(17-06-2016, 01:58 AM)motamees Kirjutas: Kas keegi oskab seletada, millest läheb vedru nii puruks. Ta polnud isegi enam pinge all.

Korroloom Sad . Närib kuhugi augu sisse ja prõks - tükk läinud. Kuigi ootamatu, et see juba 20 aastaga on juhtunud.
Vasta
#65
(18-06-2016, 09:52 AM)v6sa Kirjutas:
(17-06-2016, 01:58 AM)motamees Kirjutas: Kas keegi oskab seletada, millest läheb vedru nii puruks. Ta polnud isegi enam pinge all.

Korroloom Sad . Närib kuhugi augu sisse ja prõks - tükk läinud. Kuigi ootamatu, et see juba 20 aastaga on juhtunud.
Analoogne juhus Isuzu KBD-25 ees olevate torsioon vedrustusega. Sõidetud sai mitmed aastad mööda maastikku ja täis koormaga, ei juhtunud midagi. Kui aga aastapäevad seisis platsil tühjalt, siis ühel päeval ninal üks ots maas ja torsioon pooleks.  seismise pealt.
Kas ei ole tegu mingite sisemiste väändpingetega, mis kusagile kogunedes muutuvad kriitiliseks jõuks. Sama ka spiraalvedrudega, kui jäävad rahulikku puhkeasendisse.
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#66
(17-06-2016, 01:58 AM)motamees Kirjutas: Kas keegi oskab seletada, millest läheb vedru nii puruks. Ta polnud isegi enam pinge all.

Vedru näeb välja nagu tavaline "päris veoauto" pidurikambri tagastusvedru. Ja sellist rauapudru näeb igapäevaselt töö juures, ei midagi uut. Booster'i kolb liigub päev otsa edasi tagasi ja taob vedru paari cm pikkusteks juppideks ning enamasti autojuht sellest enne aru ei saa, kui üks vedrutükk on lõhkunud kambri membraani ja kuuleb õhuleket. Süüdi on üldiselt katkine/puudulik kummisukk/lutt, mis käib pidurikambri kolvi varre peale ja hoiab vett ning sodi kambrist väljas. Kui ligikaudsed mõõdud teada, siis võin töö juures vaadata. B-varuosa tootjad pakuvad vedru eraldi, tavaliselt paari euro eest.
Vasta
#67
(18-06-2016, 23:25 PM)saarlane87 Kirjutas: ... Booster'i kolb liigub päev otsa edasi tagasi ... Süüdi on üldiselt katkine/puudulik kummisukk/lutt, mis käib pidurikambri kolvi varre peale ja hoiab vett ning sodi kambrist väljas...

Praeguseks häda möödas. Täiesti juhuslikult sattusin kohta, kus pisteti mulle pihku kasutatud kamber. Lahtivõttes selgus, et vedrul on maas ainult üks keerd, nagu teiselgi pool. Teise poole kambri tegin kruustangide vahel lahti ja kokku ka. Selle kambri vedru on pikem või tugevam. Igastahes lendas kruustangide liikuv pool lõpuni lahti keerates auto alla. Homme hakkan nuputama, kuidas selle jälle kokku saab.
   
Kambri kolb liigub ainult siis, kui käsipidurit liigutatakse. Minu sõitude puhul väga vähe. Enamasti pikad otsad.
Jah, vesi rikub asja ära. Süüdi on insener, kes pole trenaasivoolikut pannud. Ma keeran kambrid teistpidi ja jätan mittesurvepoole vooliku otsa allapoole. Ja voolikut otsa ei panegi. Miks peab see tuuletus käima pikka voolikut pidi, kui võib hingata otse õhku. Siis saab sissetoppinud vesi ka välja ja asi kestab kauem. Teise poole kambri keeran ka ümber.
   
Tänase päeva seisuga sai kõik piduritorud külge. Üllatusena läks toru ainult kümne meetri jagu.  Täna puhastasin vedrulehed roostest (kammitsa kohad), et mutrid kenasti otsa ulatuksid. Tuleb ju uus pakk veidi paksem, kui vana.
       
 Homme katsun vedru ka paika saada.
Nagu aru saan on kasutaja Saarlane87 Saaremaa mees. Jäta mulle oma kontakt kuskile. Eks mul läheb edaspidi mõningaid juppe ikke vaja. Mis firmas toimetad?
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#68
selliseid tugevaid vedrusi olen kokku surunud treipingi suportiga. (võll sisse, et vahelt välja ei lendaks)  ja siis nuputad edasi, kas seod kinni või muudmoodi
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#69
Motamees, mis töginaga sildade jupid kokku on võõbatud?
Kestab see moosilaadne ollus küljes ka? Kui tihti uuendad?
Sisimas kahtlustan, et Dinitroli ML, aga kinnitust või ümberlükkamist ootaks ikkagi Smile.
Vasta
#70
Sellise õhk/õli süsteemiga kokku pole puutunud, aga selle tagastusvedru peab suutma niisama laua peal ka kokku suruda. Parim tööriist selle töö juures on hüdropress, trummelpidurite puhul olen hakkama saanud ka suurte pitskruvidega otse auto küljes.
Vasta
#71
(19-06-2016, 01:33 AM)h2rra Kirjutas: selliseid tugevaid vedrusi olen kokku surunud treipingi suportiga...
Treipinki pole.
(19-06-2016, 02:23 AM)Janka Kirjutas: Sisimas kahtlustan, et Dinitroli ML, aga kinnitust või ümberlükkamist ootaks ikkagi Smile.
Mökserdan Hagmans'i firma TO3-ga. Ma ei teagi, kui vastupidav ta on. Seda näitab elu. Uuenduse kohta ka teadmatus. Meeldib see, et värvib ka ühtlasi. Möks ei kuiva ära, vaid jääb naksama. Umbes sama, nagu ML. Ka ML on mul käepärast pidevalt võtta. Ei kasuta kallist firmat, vaid King Oili oma. Minu meelest reeglina vahet ei ole. Kvaliteet enam vähem sama, ainult rohkem raha tuleb välja käia. 
Roostet enam roostemuunduriga ei muunda. Minu meelest jääb see asi seal all ikkagi elama ja kiirendab roostetamist. 
Vahepeal oli pikem paus ehitamises. No lõi "lukku" ja ei suutnud midagi teha - küll üritasin. Mingi psühholoogiline plokk. Ja siis vaatan, et esiosas kasvavad roostemullid mõnes kohas läbi selle TO3-e. Muidu on raam täis sellist paksu/vana roostet. Peksan haamriga maha ja töötlen üle. Buvanooliga töödeldud kohtades aga oli märgata uut roostet hästi pisikest mullikestena, mis tuli nagu läbi TO3 kapillaaride. See kõik toimus garaasis. Mul pole auto ilmavalgust näinud juba mitu aastat.
(19-06-2016, 09:09 AM)saarlane87 Kirjutas: ... aga selle tagastusvedru peab suutma niisama laua peal ka kokku suruda. Parim tööriist selle töö juures on hüdropress...
Hüdropressi pole ja 90kg mees suudab vedru kokku pressida ainult mõne cm.
Eks koormarihmad peavad aitama kruustangid vinti tõmmata ja siis saab juba edasi kruttida.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#72
Piltidelt ei saa hästi aru, kumba pidi see kamber töötab. Kas autoga sõites on õhk kambris (nagu veoauto käsipiduri kamber) ja vedru pidevalt pinge all ning käsipidurit aktiveerides ventileeritakse kamber ja vedru jõud hoiabki käsipidurit peal. Või käsipidurit aktiveeritakse õhu juhtimisega kambrisse, mille puhul jääb mulle arusaamatuks käsipiduri töökindlus õhulekete puhul. Kui on esimene variant, siis neid süsteeme lahti ei võetagi, liigne risk poole boostriga vastu nägemist saada, samuti pole neid vedrusid müügil näinud.
Vasta
#73
(19-06-2016, 11:10 AM)saarlane87 Kirjutas: ... Kas autoga sõites on õhk kambris (nagu veoauto käsipiduri kamber) ja vedru pidevalt pinge all ning käsipidurit aktiveerides ventileeritakse kamber ja vedru jõud hoiabki käsipidurit peal...
Nii just ongi.
 
Jah, "uue" kambri küljes oli punane plastiklipakas, mis hoiatas "plahvatusohu" eest.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#74
(19-06-2016, 00:19 AM)motamees Kirjutas: Praeguseks häda möödas. Täiesti juhuslikult sattusin kohta, kus pisteti mulle pihku kasutatud kamber. Lahtivõttes selgus, et vedrul on maas ainult üks keerd, nagu teiselgi pool. Teise poole kambri tegin kruustangide vahel lahti ja kokku ka. Selle kambri vedru on pikem või tugevam. Igastahes lendas kruustangide liikuv pool lõpuni lahti keerates auto alla. Homme hakkan nuputama, kuidas selle jälle kokku saab...
Üks küünal ka kuskile, ... uue sünnipäeva puhul.
See vedru olla seal ca 800-1500kg surve all, demonteerimine vaid spets rakiseid kasutades jms., Iseseisvuse algul, kui esimesed scaniad-volvod tulid, olla surmagi saadud, kui pool pidurikambrit peas peatus. Päris kindel, et 90kg massiga seda kokku ei suru ja kruustangid peavad ikka tummised olema, käigupikkust seal omajagu. Lisaks ka miski turvamise võimalus, et kõik terveks jääks, kui vedru pääseb.
Pmst on kõik need kambrid (vedru pool) sama põhimõttega ja sarnaste kinnitustega. Vahe vaid läbimõõdus, mis vastavalt seotud siis (seisu)pidurdusjõuga. Vahetasin kunagi neid vedruaku pooli tihedalt, tihendid lekkisid ja õhk kadus kui käsipidur maas, alul lammutusest, aga need ei kestnud. Hiljem selgus, et ka uued on suht norm. hinnaga ja kestsid küll.
Vasta
#75
Hulgus kribas:"  Üks küünal ka kuskile, ... uue sünnipäeva puhul." 


Kõik on õige seda peaks lugema kõik, keda huvitab juba lapsest alates "mis karul kõhus on"   Big Grin  Õnneks  Motamehe buustris oli juba selline puru, et seda sai käega loksutada.  Oma Bedfordil võtsin ka lahti, kuid isa on minu tegemisega kaasa andnud piisavalt kahtlust-hirmutunnet, ja nagu vene vanasõna ütleb:"  Kes ennast hoiab, seda hoiab ka jumal" (Kehakaaluga sai enne lahtivõtmist ületatud vedru pinguse ja siis julgesin edasi tegutseda ohutust kindlustades, ei seisnud lendavate juppide ees)
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#76
(19-06-2016, 12:22 PM)hulgus Kirjutas: Üks küünal ka kuskile, ... uue sünnipäeva puhul...

Nii hull see asi ka nüüd polnud. Eks ma hoidsin "tulejoonelt" kõrvale. Muidu poleks ju kruustangi pool saanud auto alla lennata.
Mul kunagi üks hüdropressi all kokkusurutud Mosse esivedru lendas mööda tuba ringi. Kõigepealt mulle vastu rindu ja siis sealt seinapõrkest ukse vastu. Plekiga kaetud uks oli mõlkis. Seda pauku võiks küünla vääriliseks pidada. Sellest ajast hoian ikke lennutrajektoorist kõrvale, kui see aimatav on.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#77
Niipaljukest kui aru olen saanud, tahab Buvanol pidevat liigutamist. Niisama paksule roostele pealemäärides ei muutu suurt miskit. Muundab vähehaaval ja pinnapealselt.
Hetkel toimetan Transiti raami kallal mingi poolakate geeliga. Täpselt sama asi, mis lätlaste oma, aga ei voola nii intensiivselt. Pakendil oleva jutu järgi kulub reageerimiseks 10-30 minutit. Jätsin kauemaks peale ja pinna petab silmale ära küll, aga kui harjaga üle lükkad, tuleb alt uus punane lagedale. Nii muudkui nühid ja katad ja nühid ja katad... - kuniks halja metalli kätte saad, aga hirmus aeg läheb ikka selle peale. Liivaprits oleks ses suhtes muidugi kiirem tegija, aga mul seda võtta pole kahjuks. Ja ega siis ka muundurist ei pääseks. 
Mul pole plaanis muundurit lõppviimistluse alla jätta. Kasutan ainult niikaua, kuniks 70-80% roostet maha saan ja siis läheb nähtavasti Dinitroli ML haljale peale ning katteks sama firma UBS-mastiks. Ei mingeid värvimisi. Käib siis kaua käib. Saab aja jooksul uuendada, kui tarvidus tekib.
Vasta
#78
(19-06-2016, 15:38 PM)Janka Kirjutas: Jätsin kauemaks peale ja pinna petab silmale ära küll, aga kui harjaga üle lükkad, tuleb alt uus punane lagedale. Nii muudkui nühid ja katad ja nühid ja katad... - kuniks halja metalli kätte saad, aga hirmus aeg läheb ikka selle peale. Liivaprits oleks ses suhtes muidugi kiirem tegija, aga mul seda võtta pole kahjuks. Ja ega siis ka muundurist ei pääseks. 
Mul pole plaanis muundurit lõppviimistluse alla jätta. Kasutan ainult niikaua, kuniks 70-80% roostet maha saan ja siis läheb nähtavasti Dinitroli ML haljale peale ning katteks sama firma UBS-mastiks.
ma ei saa aru, miks Sa roosteemaldusel muunduriga "mängid" - eemalda rooste mehaaniliselt ja kui see tehtud, siis muundur.
Buvanol on väga lahja hape. Kordades asjalikum on kodumaine HolzProfi ja sarnases klassis on nt ka CRC muundur (mis on lihtsalt kordades kallim).

mastiksite ja pleki vahele pange ikka värvid kah - kui juba roosteemaldusega tegeleda, siis pole ju keeruline ja nii saab viisaka ja kestva tulemuse, millele võib alati ju soovi korral veel ka erinevaid mastikse-moose peale "määrida".
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#79
(20-06-2016, 12:58 PM)13piisab Kirjutas: ma ei saa aru, miks Sa roosteemaldusel muunduriga "mängid" - eemalda rooste mehaaniliselt ja kui see tehtud, siis muundur.
Buvanol on väga lahja hape. Kordades asjalikum on kodumaine HolzProfi ja sarnases klassis on nt ka CRC muundur (mis on lihtsalt kordades kallim).

mastiksite ja pleki vahele pange ikka värvid kah - kui juba roosteemaldusega tegeleda, siis pole ju keeruline ja nii saab viisaka ja kestva tulemuse, millele võib alati ju soovi korral veel ka erinevaid mastikse-moose peale "määrida".

Valesti mõistsid või siis seletasin.
Tolle poolakaga ajan roostet tema poolt tekitatud pooride põhjadest välja. Just sellisel viisil, et sööövitan ja siis harjan, siis jälle söövitan jne...
Aga miks on värv mastiksi all asjalikum, kui ML-õli?
Vasta
#80
(20-06-2016, 13:23 PM)Janka Kirjutas:
(20-06-2016, 12:58 PM)13piisab Kirjutas:

Kui jutt pikemaks läeb korrosioonitörje teemadel, siis jätkame seda arutelu teises teemas:

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid396754
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne