Iveco Eurocargo 75e14 95a

(09-07-2016, 00:09 AM)motamees Kirjutas:  Täna nipitasin kongi auto peale. Abiks tungraud ja koormarihmad. Nivast ja vasarast ma ei räägigi. 
Õhtaks sain poole peale.

Kas selline asi oli vaeva väärt?

Kahe (isegi ühe) korraliku tungraua abil oleks saanud selle kuudi ju üles upitada, autoga alla sõita, ning siis jälle tagasi langetada. Nagu home-made swap-body.

Olen ise 15t konteinereid (spetsiifilise ettevalmistusega) lugematu arv kordi autodele ja maha laadinud (alla/alt ära sõitmise teel), tühja portekasti oleks ju lausa lapsemäng.
Vasta

(10-07-2016, 01:56 AM)zazik Kirjutas:  Kas selline asi oli vaeva väärt?

Oli küll, mul on kuut auto peal.
Kongi pealeajamine iseenesest võttis vähe aega. Enamus ajast kulus alusraami puhastamisele ja õlitamisele. Liigutamise käigus sai erinevatel etappidel erinevaid kohti puhastada/õlitada.
Vasta

Ostes oli salongi alumisel kattepaneelil mingid tuulutusribid isoleeriga kinni teibitud. Selline situatsioon pole ju normaalne. Ilmselgelt tuli kusagilt külma õhku, mida püüti takistada isoleeriga. Otsustasin selle asja välja uurida.  Selleks kiskusin soenduse maha, et uurida "lõõride" skeeme.
   
Esimesel pildil on sinise ringiga tähistatud väljast sissetuleva õhu klapp. Kollase ringiga klapist suundub õhk esiklaasile.
       
Neil piltidel on soenduse kabiini poolne osa, nii alasti kui ka kaetuna. Ülal nähtavast avast tuleb õhk kabiini (näo piirkonda). All on näha välisõhu kalpi ja kabiini tuleva külma õhu klapi ajamid. Vat just see ajam oli süüdi isoleeri tekkimises kabiini.
Vasta

   
Punase ringiga on märgitud ära klapp, kuskohast saab külm tuulutusõhk kabiini. Teisel pool on samasugune klapp. Selle klapi ajamis olev hammasratas on mingil põhjusel "üle andnud" ja klapp jääb ka peale sulgemist pisut avatuks. Õhutusribide isoleerimine siinkohal tegelikult abiks ei ole, kuna külm õhk pääseb ikkagi paneelide taha. Sealt edasi saab see õhuvool paneelide piludest/aukudest läbi "tuppa". Jahedate ilmade saabudes saan nüüd ajamit käega pisut aidata ja külma õhu klapi sulgeda.
Autoga maalt ära tulles oli väga palav päev. Mõtlesin siis külma õhu klapi avada ja keerasin kabiinis oleva "punni põhja". Soendusmootorit sisse ei lülitanud. Sõites tundsin, et omavoolu teel tuleb kuidagi tohutu palju õhku tuppa. Siis sain aru, et soendusmootor ikkagi töötab poolte pööretega. Mootori lüliti klõpsutamine ei parandanud olukorda. No selge, tuleb lülitit remontima hakata.
Õhtul kodus järele mõeldes tuli meelde, et selle ajami lülitusnupu küljes oli ka üks mulle arusaamatu mikrolüliti. Osadel autodel on ka konditsioneerid olemas. Minu omal seda pole, aga valmidus on. Kui nüüd nupud keerata külma õhu peale, siis automaatselt paneb ka mootori puhuma. Ju siis kondiga masinatel on sedasi vaja. Pääsen lüliti remondist.
Paneelide alt leidsin ka ühe teadmata elektroonika ploki. Lõin numbrid koogelmoogelisse ja selgus, et see on püsikiirushoidja aju. Püsikiirushoidjat ennast pole minu autol. Vajab uurimist, kas kunagi on olnud. Selleks tuleb ükskord mööda juhtmeid pisut seigelda. 
Puhtalt uudishimust läksim maalt tagasi tulles jälle sõbra juurest läbi. Nimelt sain 5liitrise kanistriga linnast täpselt sinnani. Mõtlesin nüüd kongiga vastupidist marsruuti katsetada. No imelik-imelik, aga kongiga tagasi sõites jõudsin koju välja ja nikerdasin ka auto oma kohale. Ilmselt aitas väike petukas. Ennem maale sõitu käisin poes raskustega katsetamas. Enne starti oli läbisõit miskit 5km. Tagasi sõites oli aga stardi eelne läbisõit 20km kanti - Silla/kasti õlid soojad. Küttekulu 13,5 L/100km.
Kongiga sõites auto enam nii kõva ei olnud, nagu minnes. "Perutamine" oli raugenud.
Vasta

Püsikiirushoidja, hakkad rekkajuhiks? Eesti ju nii väike.
Vasta

(28-07-2016, 09:03 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Püsikiirushoidja, hakkad rekkajuhiks? Eesti ju nii väike.

Ega selleks pea veel rekkajuht olema, et kiirusahvist rõõmu tunda.

Iseasi, kas austet tulepesahoidjal on sedapalju viitsimist, et kord mahakaksatu taas toimima säädida. Loodetavasti on, huvitav on lugeda. Cool
Vasta

oli aeg kus autodel oli olemas kõik valmidus püsikiiruseks ja muudeks sellisteks lisadeks aga ära oli jäetud viimane detail - olenes mis varustus läks tellimusse/müüki
kunagi sõitsin ühe Opel Omegaga millel oli vaja lisada vaid uus suunatule kang millel vastavad nupud küljes sest juhtmestik ja kõik muu oli olemas
tasub uurida ehk on sama teema - ehk väikese investeeringuga võib asi saada tööle
Vasta

(28-07-2016, 09:03 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Püsikiirushoidja, hakkad rekkajuhiks? Eesti ju nii väike.
Nii võib mind kutsuda küll, rekkaga sõidavad ju rekkajuhid.
Püsikiirushoidja on ka Eesti piires kena asi. Ma aga ilmselt seda omale ei saa, kuna puuduvad rakenduslikud jubinad. Ajust üksi on vähe. Huvi pärast aga uurin asja ikkagi.
Kuigi mingi püsikiirushoidja on masinal olemas ja kasutasin ka seda maale ja tagasi sõites. Nimelt on Ivecol põhivarustuses "käsigaas". Kui hoog üleval, siis tõmbad nupu välja ja kulged.
Vasta

Aeg läheb, aga mitte päris tühjalt. 
Kuna auto lubatud koormus tuleb enamuses paari ruutmeetri peale, siis tuleb see koht veidi ümber teha. Tugevamaks loomulikult. Võtsin põrandad üles ja panin põrndaplaatide alla prussid. Koorma koha peale kohe eriti tihedalt.
Plaatide ülemine pool on piisavalt kulunud. Õlitasin kulunud poole ja keerasin selle allapoole. Nüüd on "uus" pind jälle põrandaks. Ka vahetusid plaatide kohad, just koormuskohtade vahetuseks.
Kongi tööpind on paigas ja kinni. Elupinna kohal tuli mustaks põrandaks OSB plaat. Sinna peale tuleb soojustus ja siis alles uuesti põrandaplaat.
Kõik puidu õlitan ära. Sissejääv puitosa saab tõrvaõli ja õue jääv osa lihtsalt vana mootoriõli. Üks must tõkat keik.
           
Vasta

Esimine ruum on OSBga üle löödud ja tagumisel ka pisut. Aeg sai otsa ja nii ta minust maha jäi.
   
   
Vasta

Polegi midagi kosta.
   
Vasta

Võttis aega, aga valmis sai. Tulevikus võib tagaseina veel aken tekkida.
Aega võtavad pisiasjad. Näiteks käis doonor väike-uks tagurpidi lahti originaalis. No pole kena, kui uks lahtiolekus üle külje ulatab ja hingedest välja kukub Wink Hinged tuli ümber tõsta/ehitada. A eks pildid seletavad rohkem.
                           
Vasta

Sai jupi aega jälle hoogu võetud, kuni tekkis aeg, õige aeg.
Soendusniidid torkasin peno külge selleks tehtud U traatidega. Soenduse alla ja pealepoole läks klaasriidest krohvivõrk ja vahele mõni cm segu. Otse vedela segu pääle põrandaplaat. Nii on soendus heas kontaktis põrandaga ja täidab ka vineeri kulumiskohad ära. Pärast tõstsime vaheukse ette ja soendus sisse. Värske segu ei tohi ju ära külmuda. Seina äärde jätsin kommunikatsioonide läbimiseks vaba maa. Kõik kenasti välja mõõdetud ja kirja pandud. Siis ei pea pärast freesiga kütteniidi sisse surama. 
               
Vasta

Foto nr. 2 on tõsiselt tore optiline trikk Smile
Vasta

Ehk siis tuleb ratastel soojak/maja , ehk liikuv "turismiobjekt" . Big Grin
Kliima oli ka peal , et suve peale mõelda ?
Vasta

Ratastel majake küll, aga mitte turismiobjekt. No mida seal nii väga rahval ikke vaadata on. Muidki vaatamisväärsusi turistidele näidata, näiteks vaadaku piiskopilinnust.  Toungue
Mõned ehitusmuljed ka juurde. 
Põrandaga oli vahepeal sedasi, et vineer tahtis betooni niiskuse tõttu banaaniks keerata. Õnneks oli mul seinte äärde pandud takistuseks liistud. Nüüd hakkab vaikselt tagasi vedama, sest juba 3-4 päeva olen põrandakütet sees hoidnud. 
Et küttetraat põrandale ära mahuks, panin keskele tihedamini. See koht on muust rajoonist soem. Oleks pidanud traatide vahekauguse jätma kusagile 12cm kanti. Siis oleks vast võrdselt ära mahtunud. Nüüd aga on nii ja peab leppima. 
Täna lakkisin toa seinad ja lae esimest korda üle ka. Tööruumi (lahtise välisuksega) lakkimise ajal oli ikke tegu hingamisega. Vahepeal jätsin pooleli, et toksikomaaniks ei hakkaks. Nii suutsin ikke kaine püsida. Mõtlesin siis, kuidas selle uksest kaugema toa võõbatud saab.
Läks aga libedalt. Nimelt tõi poeg mulle miskit korraliku respiraatori, millega võiks ilmasõtta minna. Ei sellega saa gaasimürgitust, millega vanasti lahinguväli tühjaks tehti. Pean poisi käest pudeli viina sisse nõudma, tasuta peatäis jäi ju nüüd saamata. Wink  A vähemasti püsisin töö juures kaine ja lakk saigi seina. Pärast käisin lampi ära kustutamas ja siis alles tundsin, kuda sääl tagaruumis (uksest kaugemal) ilma respiraatorita elu oli.
Peale kuivamist saab OSB liivakaga üle lükata ja teiskordne lakk peale. Kõige lõpuks ujutan põranda lakiga üle. Nii saab väiksed ebatasasused ja praod sirgeks.
Vasta

Kui tagaluuki tegin, siis pidin ostma poest 400 väikest kruvikest. Mul oli neid paarkümmend tükki vaja, aga väiksemat pakki pole olnud. Mõtlesin siis, mis nendega küll peale hakkan. Nüüd aga leidsin neile koha. Porilapakaid paigates mõtlesin, et nendega on kõige lihtsam kaks detaili ühendada. 
Aeg-ajalt leiab teedelt purunenud rekka porikaid. Korjan vahest neid ja olen ka rekkafirmast juurde toonud. Nendega olengi paiganud porikaid ja tegin ka logarid kabiini alla. Lõigata saab kenasti kettsaega.
Paigates tegin ka porika tagant pikemaks. 
   
Vasta

Tasapisi ka kongi sisu edenenud. Radikate alla tegin mõned vent avad. Vooderdasin augud kahel meetodil. Mõned panin AL toruga ja mõne aiavoolikuga. Alt jätan väheke pikemaks, siis on närilistel raskem sisse saada. Siiamaani küll probleemi pole olnud, aga mõte ikkagi. Rohkem auke teen külmkapi taha. Sealt saab siis koos värske õhuga ka kapp jahutust. Praegusel masinal läheb sealt vahelt päris palavaks.
Radikate süsteemi teen sama, mis mersul. Olen sellega rahul.
Kongi tegemisel on tihti vaja lõigata alumiiniumi. Rellakaga kipub sulatama ja käsitsi on tüütu. Nägin kusagil, et lõigati spets AL freesiga. Mul puidujärkamise pingil kõvasulam ketas. Mõtlesin, et ka see on freesi moodi. Riskisin, tasus ära. Lõikab väga kensati, puhtalt. Isegi ketast ei nüri ära, proovisin pärast puidu peal. 
                       
Vasta

Mõned arengud veel - Nüüd saab kongi juba lihtsamalt. Kongis on ka võimalus mõni asi riiulile ladustada, kuigi selleni pole veel väga jõudnud.
                   
Vasta

Vahetasin ära roolivõimendi simmeri. Tahtsin käima panna, et proovida. No vanad akud ei pannud enam ka peale kahepäevast laadimist mootorit pöörlema. Pole hullu, teised akud juba sügisel muretsetud, panen peale. Siis aga selgus, et need akud on suuremad, kui vanad ja vaja kogu akukarbi sisu ümber lappida. Akukasti külg ka väga aia lähedal. pool päeva nikerdasin seal aia vahel ja sain teised akud peale. Mootor käivitus hetkega roolivõim aga jookseb ikka. Nüüd vaja ikkagi varuvõimendi peale panna. Siis selgub, kas selle tihendite vahetus on õnnestunud.
Sad

Tekkis ka üks küsimus. Juba maale kongi järele sõites tekkis mul kahtlus, et mingi turboõhulõdvik susiseb. Nüüd ühtlasi mootor töötas ja peadpidi "kapoti" all. Leidsin lekkekoha.
KÜSIMUS. Milleks on vaja vahejahutus radikale puurida otsapaaki 4mm auk? See ei ole juhuslik auk. Ajasin augule vindi sisse ja panin kruvi ette. Küsimus aga jääb ikkagi õhku. Äkki on ideid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne