Iveco Eurocargo 75e14 95a
(29-08-2017, 22:48 PM)Tegelane5 Kirjutas:
(29-08-2017, 19:48 PM)overspeed Kirjutas: ...Kui palju oli pinge vabal väljundil (ilma akut laadimata) ?...
 Võiks kontrollida mis pinget annab stabilisaator ilma koormuseta.

Kas see pole üks ja sama asi?
Lisan: Mõõtsin väljundpinget ilma koormuseta. 13,2v. Kruttisin Overspeedi poolt viidatud kruvi ja voilaa 14v.
Seda 12,5v , aku laadimisel, ei maksa võtta püha tõena. Suur aku oli saanud laadimist liiga lühikest aega. Pinge oleks ilmselt tõusnud 13,2v peale alles nädala pärast.
Küll laadimisega hakkama saab, kui muundur kohe maha ei põle. Kaitsete vahetamise mõte ei ole ka suurem asi. Mitu korda neid peaks ennem vahetama, kui enam läbi ei põleks. Loodan, et ka teine loomkatse kordab esimest ja muretsemiseks polegi põhjust.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
(29-08-2017, 20:19 PM)motamees Kirjutas:
(29-08-2017, 13:17 PM)MadDriver Kirjutas: Tere.
Transistorid on paralleelselt,
...

Cher MadDraiver. Soyez gentil et mettez
...

ot. Auto-Moto postituste autahvlit küll ei ole, aga see post sinna kuuluks...
hea et hieroglüüfe ei pannud.
Vasta
Hei, motamees.
Pange laadimisjuhtmele ampermeeter vahele. Nagu ma enne nende transistoride kohta kirjutasin, siis kuni 10 Amprit peaks olema neile lumme k...a. Üle 30A mina ei laseks. Mida rohkemaks keerate potekast volte, seda rohkemaks muutub ka vool (sama koormuse juures). Mingil hetkel hakkavad transistorid kärssama. Samas peaks mõõtma laadimispinget akuklemmidel, et see oleks ligilähedane korras auto laadimispingega. Mina sellest alustaksingi - amprid loksuvad ise paika, sõltuvalt aku tühjusest.
Edu!
Vasta
Tsitaat:Kaitsete vahetamise mõte ei ole ka suurem asi. Mitu korda neid peaks ennem vahetama, kui enam läbi ei põleks.
Ei saanud aru.
Kaitsmeid ei pea üldse vahetama. Ainult siis paned uue sama suurusega kaitsme kui mõni läbi kärssab. Ja ära pane suuremaid kaitsmeid kui just eesmärgiks pole seadme surmamine.
Инвалид информационной воины.
Vasta
Autoga pole suurt aega tegeleda olnud. Niipalju on edasi läinud, et tuppa minnes on vähemasti valge. Ühes lambis on kaks valgustuse süsteemi.

   


Vahepeal tahtsin hoopis rääkida kivisaest. See kuulub ka tehnika valdkonda. 
Paljud tuunivad oma masinaid, mina siis ka läksin selle hullusega kaasa.
Selleks, et saada erk masin, peab ta olema pisike/kerge ja võimsa mootoriga. Kuna saagide romulat pole olemas, tellisin kohe kaks uut saagi. Üks oli suur ja loomulikult siis 2,2L mootoriga ja teine pisike, millel peal 1,5L vabalthingav.
Lappisin mõlemad saed kokku ja hakkasin osi ümber tõstma. Vahetasin ära siis mootorid ja siinide jalad, kuna suuremal mootril ka suurem ketas. Väike saag tagasi kasti oma aega ootama (kui kellegil soovi, on müüdav)

   


Kuna sae kiige võll kipub vale koha pealt liikuma, siis oli sinna vaja teha lisakinnitus. Selleks sobis hästi maanduskaabli ühendusklamber. Lisaankur sae külge ja klamber peale. Nüüd kiigub saag kapronpuksidel.

   

   


Läbivuse suurendamiseks (servi kivi) on vaja natike kaitseid lõigata.

   


Et vesi laagrite vahele ei saaks (kuigi uuel sael on sinna pandud juba simmer) panin võllile lisa veetõrjujad. Nagu laevadel on otsad rottide eest kaitstud.

   


Muidugi tuli kummid vahetada slikkide vastu. Igatsorti hammastega ja aukude kettad on saatanast, nagu oreliviled. Sileda kettaga kuuleb isegi veesolinat, samas teiese kettaga peavad kõrvaklapid peas olema. Kivi lõikamisel vahet ei ole. See aeg aga on sae pöörlemise ajaga tühine.

   


Kalde näitamise nool on naerukoht. See on juba ilma töötagi katki keeratud. Panin sinna lihtsalt plekitüki.

   


Tuunitud pillil peab ikka aknapesu ka võimsam olema. Samott tahab lõikeks rohkem vett saada. Kahelt poolt vesi kettale on etem.

   


Alati olen puudust tundnud pistikupesast valgustuse jaoks, sae juures. Ometi on sael vool sees, aga ikka too pikendusega vool juurde. Nüüd ka see mure lahendatud.

   


Sõitma minekuks peab veel esisilla jooksu õigeks ajama. Külgkalle ja kokkujooks paika ning võib rajale minna.

   

   
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
Motamehe puhul on eekujulik näide, kuidas töösse suhtumine algab tegelikult õigete riistade hankimisest ja nende ettevalmistusest. Kiitus!
Vasta
Tänapäeval tulebki enamik tarbe- ja tööriistu ümber ehitada. Perssega mõeldakse asju välja..
Retro-Style




Vasta
et siis suure sae mootor koos jalgadega väiksele saele?kust neid saage ostad?poes nagu pole silma hakanud.
Vasta
(03-10-2017, 08:58 AM)muska71 Kirjutas: et siis suure sae mootor koos jalgadega väiksele saele?kust neid saage ostad?poes nagu pole silma hakanud.

Poes neid polegi enam. Aastaid otsimist, lõpuks sain jälile ja sedagi teiste abiga. Aega läks asjaajamise algusest kuni kättesaamiseni 1,5 kuud. Vahepeal juba arvasin, et ettemaksu raha võib maha kanda. No aga läks häste siiski. Kõige lihtsam on vist ise kuskil Saksas, Poolas, Austrias,... järel käia.
Poest ostsin sae kuskil 7 aastat tagasi. Siis veel oli. 
   
Seni tegin sellega tööd, kuni "vägisi" kodust ära viidi. Vahepeal tegin tööd Devaldi saega. See mul varusaeks, kuna "õiget" saagi polnud kusagilt võtta. Ka seda saagi pidi pisut tuunima, et tööd teha kannataks. 
Suure sae mootor jah, aga jalad on nagu vale ütlemine. Jalgu on neli tükki all. Vahetatud osa on aga see, mille küljes on pealmine siin. 
Mu klassivend ehitas omale maja. Kätte jõudis ahju aeg. Tahtis mind tegema. Soovitasin tal ise teha, ma juhendan. Nii läkski. Järgmine soovitus oli mul, et ostku omale veega kivisaag, ostiski. Said ahjud/pliidid valmis, tahtsin ta käest saagi ära osta. Ei müü. Nii kena asi pidi olema. Ehitab veel omale suitsuahju ja siis jälle võtta. Saeks oli seesama pisem saag, mis mul üle jäi. Siini hoidjaid tuli väheke pikendada, et servi kivi alt läbi käiks. Muus osas igati tipptop riist koduseks kasutamiseks. Ka igapäevased töömehed teevad sellisega tööd, aga suurega on vähe mugavam. Kodukasutusse pole ka nii kallist saagi mõtet osta. Suure ja väikse sae hinnavahe pea pool. 
Unus kirjutamata sae tuunimise teemas, et sai tehtud väga korralik korrosioonitõrje. Ka hiljem peab sellega hoolas olema, muidu surevad need saed roostetamise kätte. Kõik keeramist vajavad poldid/mutrid vahetasin muidugi roostevabade vastu.
Saagi väga hullusti pesta ei tohi. Esimene saag sai ülihoolsuse tõttu laagrikahjustused. Peale laagrite vahetust loobusin survega pesemisest.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne