[alfredo]

juss, vaata kalendrisse. Aastaarve kõrvutades saad konkreetse mudeli lagunemiskihu kohta selge vihje. Isegi kui pole päris käest lastud eksemplariga tegemist, siis enne ülevaatust vajab kindlasti investeeringuid. Koolivend lõi need numbrid kokku, kratsis kukalt ja ostis omale sarnase 80-e asemel 16 aastat uuema a4-ja. Hetkel pole uus veel raha nõudma hakanud ja komforti või kogu eluolu kõrvutades astus selle sammuga ajas vähe edasi samuti. Teine sõber taastab praegu üht taolist. Ilma liialdusteta on plaan sinna sisse panna tuhandeid, et asi saaks sama hea, või natuke ägedamgi, kui tehasest väljudes. Ootan huviga. Hobiautol ja igapäevaliikuril on vahe ja millegi ägeda tegemine on tegelikult ju vahva.

Endal lõppes see räimede marineerimise periood mingil hetkel ära. Kuigi olen loomult konservatiivne kasutaja. Aga ei viitsi lõpuks enam nende pisilagunemistega jännata. Ja vaadates mis teedel tänavatel toimub, siis hoolid pigem natuke oma pere ja iseenda tervisest, kui omastarust odavalt ringi sõidad. Olen enamvähem kindel, et sama suures 20-25 aastat tagasi koostatud masinas on keskmise õnnetuse puhul veidi suuremad sansud relaka ja laibakoti teenust saada, kui veel läbiroostetamata kere ja turvalisemaks mõeldud uuemate puhul. Mõnel polnud tollal veel turvapatjugi. Kasvõi sellel samal koolivenna kaheksakümnel. Tehti ka tollal turvalisi masinaid, aga need jäid pigem luksusklassi ja selliste elushoidmise kuludest ei taha tänasel päeval enam midagi teada.