MTZ 80L ---> Tsjon Diir
#21

Kuidas 245 sidur ära mahtus?
Vasta
#22

(14-12-2013, 18:56 PM)Rapsijuurikas Kirjutas:  Kuidas 245 sidur ära mahtus?

ilma siduri koja käiamiseta ei mahu. Kahte kohta on vaja ca 1,5cm maha käiata. Probleemist olin juba teadlik, kui mootorit paigaldasime. Russi pooleks v6tmine on äärmiselt lihtne tegevus. Siduri ja hooratta vahetuseks p6llul kulub ca 3h.

Ahjaa tuli meelde, et panin keraamilise labadega ketta. Tean, et räägivad hooratas ja korv kuluvad koos kettaga, aga neljase adra vedamiseks pole muid alternatiive. V6i on?
Vasta
#23

Suurema "clamp loadiga" siduri korv. Ehk siis siduri korvi surve jõudu peab suurendama, et sidur hoiaks rohkem jõudu kinni.

Teine hea küsimus on see, et kas russil ikka piisavalt massi ka on, et tõmmata neljast atra?

Jõudu võib ju olla, aga kui seda jõudu maha ei pane, siis edasi ikka ei liigu...

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#24

(14-12-2013, 21:43 PM)weix Kirjutas:  ....
Tean, et räägivad hooratas ja korv kuluvad koos kettaga, aga neljase adra vedamiseks pole muid alternatiive. V6i on?

Neljast pöördatra veab ka tavakise siduriga kenasti. Neljast tavaatra ju veab ja künnil pole vahet. Siduri tapab libistamine ja keraamilise kattega sihandne sureb kuumasurma veel õige kiiresti, kui vasaku jalaga asjakohatult ümber käia.

Vedamisest suurem häda on tõstmisega: kui üles veel ubib, siis transpordil kipub rippsüsteem järgi andma. On kuulda olnud ka rattavõllide murdumisest...

No ei saa 50 kW tarbeks loodud asjast valutult 2x enam läbi lasta....Big Grin

Tööd on mehemoodi tehtud. Loodetavasti läks vähemalt osa sellest hobi pakutava meelerahu alla...
Vasta
#25

Neljast ripp pöördatra ei jõua belaruss üleski tõstagi ja kui isegi üles tõstab siis rippsüsteem selle valule kaua vastu ei pea.
Vasta
#26

(15-12-2013, 12:53 PM)Saaressepa talu Kirjutas:  Neljast ripp pöördatra ei jõua belaruss üleski tõstagi ja kui isegi üles tõstab siis rippsüsteem selle valule kaua vastu ei pea.

kevadel plaanin selleks kaks lisasilindrit paigaldada nagu leedukad on välja m6eldud. Ideaalne oleks muidugi poolripp atra kasutada. L6hub vähem traktorit. T6stej6udu on niikuinii vaja, sest kultivaatorit ja külivikut koos ülesse t6sta muidu ei j6ua. Lahendus on siit foorumis varem kah läbi käinud...
Vasta
#27

Neljast pöördatra kasutanud monoplokiga russil 4-5 aastat.
Käise laagreid ainult vahetanud. Liiga teeb teel sõitmine, soovitavalt kasutada atra(kverneland), millel saab transpordil tugiratast kasutada. Põllul tõstab ja tõmbab ilma probleemideta. Korras masin ja ajudega traktorist saaks hakkama ka 5 poolripp pöördadraga.
Vasta
#28

(14-12-2013, 12:51 PM)Necro Kirjutas:  Kui laadur ette läheb, siis ehk sobib juba hankida vahekast, mis on reverseeritav. Ehk siis, vahekast, mille kiirendi/aeglusti asemel on edasi/tagasi reevers. Ma olen kuulnud, et neid kaste pidi liikuma. Iseasi, kas see tõsi on... Big Grin Samas tavakastiga pole ka väga hullu. Kui kang on paremal, siis on väga mõnus majandada. Aga põlve võtab pikapeale nõrgaks jah, kuid sellega harjub ära. Aitab ka sellest, kui vahepeal kabiinist välja lendad korraks Big Grin

Kas keegi on sellisest kastist rohkem teadlik? Saab poolkäikudega kasti ringi teha reversi peale?
Vasta
#29

Küsi bel-esti müügimehe käest, juhendab, ostad uued tükid ja ehitad kordisti ümber. Kui nii kaugele oled jõudnud, siis ei tohiks see sulle ületamatu takistus olla. Bel-estis on müügil varuosad ka kordisti kiiremaks ehitamisel(vist 45km/h, politseiga vestlused omal vastutusel). Reversit ja kiiremaks korraga vist teha ei saa.
Vasta
#30

Bel Est on üks võimalus. Kuigi mul oli üks teine kontakt mõttes. Homme üritan välja peilida. Kui kätte saan, annan teada. Aga jutt käis vahekastist, mitte käigukastist. Ehk siis sellest kangist, kust tavaliselt lülitasid kiirendit/aeglustit siis selle kastiga peaks saama edasi/tagasi reeversit lülitada. Midagi meenus veel kiiruse koha pealt, et siis pidavat lõppkiirus ka aeglasem olema omajagu.

Almost Again
Vasta
#31

(15-12-2013, 15:21 PM)EST Kirjutas:  Neljast pöördatra kasutanud monoplokiga russil 4-5 aastat.
Käise laagreid ainult vahetanud. Liiga teeb teel sõitmine, soovitavalt kasutada atra(kverneland), millel saab transpordil tugiratast kasutada. Põllul tõstab ja tõmbab ilma probleemideta. Korras masin ja ajudega traktorist saaks hakkama ka 5 poolripp pöördadraga.

no seda nalja ma tahaks küll näha kui russiga 5se poolripp pöörakaga küntakse Big Grin ikka ülikerge maa peab olema ja mitte ühtegi kivi ja kõik muidu kh ideaaltingimused.
Vasta
#32

(15-12-2013, 22:40 PM)Saaressepa talu Kirjutas:  
(15-12-2013, 15:21 PM)EST Kirjutas:  Neljast pöördatra kasutanud monoplokiga russil 4-5 aastat.
Käise laagreid ainult vahetanud. Liiga teeb teel sõitmine, soovitavalt kasutada atra(kverneland), millel saab transpordil tugiratast kasutada. Põllul tõstab ja tõmbab ilma probleemideta. Korras masin ja ajudega traktorist saaks hakkama ka 5 poolripp pöördadraga.

no seda nalja ma tahaks küll näha kui russiga 5se poolripp pöörakaga küntakse Big Grin ikka ülikerge maa peab olema ja mitte ühtegi kivi ja kõik muidu kh ideaaltingimused.

täitsa tean, kes on mtziga vedanud 5 poolripp pöördatra taga Smile mai tea enam ,kas endiselt harrastab seda, aga vanasti küll Big Grin
Vasta
#33

Vedanud mitu hooaega russiga neljast pöörd kvernelandi, ette panin ca 400kg raskust et üles tõsta saaks. Maa oli üsna raske ja mägine, usun et kobedama rehviga veab ka veel viiest atra. Sel juhul mingit varu küll ei jää.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#34

Njah, kuna ma atra veel ostnud ei ole, siis tulevikule mõeldes võiks ikkagi 5-se poolripp adra osta. Kui kunagi peaks õnnestuma uus traka osta, siis pole kõiki haakeriistu kohe uusi vaja osta. Äärmisel juhul saab viimase hõlma ära võtta...., kuigi ma arvan, et jõuab vedada küll.. Eks kevadel näeb seda.

Kas keegi teab kaasa rääkida hüdraulika trossi juhtpultide kohta? Vaja ühte ühetrossilist juhtpulti, mis lubaks jagajat ka ujuvasse asendisse. Neil pole käigumaa piisav. Üleüldse olen natuke pettunud sellest värgis. Uus Hydrosila MPC-70 jagaja on juba sündides vigane. Tundub et peab osalisel ringi tegema, et lõtkud ära kaoks. Nimelt trossi kinnitus plaatidel on lõtkud sees. Kui teine kord tegema peaksin, siis teen kõik elektriliselt juhitavaks. Vähem aretamist ja probleeme..
Vasta
#35

Kas väljavõtted ja rippsüsteem tulevad ühelt jagajalt?
Istme all on hea koht küll, aga kas pole mõelnud panna jagajat poritiiva peale/kõrvale? Saaksid korraga kolm kangi käe juurde tuua ja vb jääks isegi ära trosside vedamine. Muidugi sel juhul peab kabiini eraldi korpuse tegema, et kõik hüdrovoolikud ära kataks.

5-ne ader tahab saada head massi. Kui tavaadraga hakkab kraapima piisab sellest, kui atra veidike kergitada - tagaotsale tuleb rohkem massi. Mida poolripp adraga teha seda ei tea - põhimõtteliselt peaks siis korraga rippsüsteemi kergitama ja tugiratast ka.
Mina pooldaks russil igal juhul põõrdatra, rippsüsteem on võimalik tugevdada ja tõstejõu jaoks on võimalik panna lisasilindrid. Samuti on neljase põõrdadra järelturul kergem maha müüa, kui suurema traktori võtad siis ei tohiks olla ka muret ühe korpuse lisamine.

Aga rohkem huvitab see, mis teed rippsüsteemi juhtimisega? Kas paned russi originaal monobloki millega kaob surumine ära või mõtled midagi muud välja? Kui palju kündi siis pole mõtet lootma jääda vaid ujuva asendi peale - vaja on positsiooni reguleerida.
Vasta
#36

Adra hõlmade arvuga üle pingutada ka ei maksa. Esiteks turbol vääne langeb pöörete korrakski allaminekul- kas enam tagasi üles jõuabki. Et adraga toimetulekuks pead laiu tagarehve kasutama, siis on jälle probleem rattajälje täisviskamisega. Selle aasta läbikuivanud maaga oli 4-ne VNoot`i pöörd 160 hp jaoks just paras. El. jagaja on juba sellepoolest hea, et saad dubleerivad nupud poritiivale välja tuua. Pole vaja üles-alla joosta haakeriistaga tegelemisel. Fiat Agril trossidel dubleering oli tõeline ikaldus- roostetasid kinni, katkesid. NHollandil ja Valmetil tundub tõstukil trossjoystik aga haakeraud, väljavõtted elektrilised olevat. Jumzi teemas oli 5 sektsioonilise hübriidjagaja pilt, Mtz kolmene liiga väikeste võimalustega.
Vasta
#37

(16-12-2013, 19:02 PM)hillar2 Kirjutas:  Kas väljavõtted ja rippsüsteem tulevad ühelt jagajalt?
Istme all on hea koht küll, aga kas pole mõelnud panna jagajat poritiiva peale/kõrvale? Saaksid korraga kolm kangi käe juurde tuua ja vb jääks isegi ära trosside vedamine. Muidugi sel juhul peab kabiini eraldi korpuse tegema, et kõik hüdrovoolikud ära kataks.

Jah jääb üks 3-ne jagaja MPC-70.4 + 1-2 vooluga juhitavat pöördsiibrit. Kokku saaks siis kuni 5 sektsiooni. Toitma hakkab neid Hydrosila Master seeria Nž-50. Jagaja mahub ainult istme alla. Kangid tulevad istme kõrvale paremale. Teen selleks sobiva konstruktsiooni. Joystic juhiks siis kuni 4-ja sektsiooni (2 tavaolukorras+ 1 - 2 nuppu, millega saab sektsioone vahetada)+ 1 ühene trossi juhtkang, millega saab rippsüsteemi opereerida. Mõningad jupid on vaja veel tellida, aga Jõulud pressivad liiga peale ja need el juhitavad siibrid on vaja Itaaliast tellida. Tundub et esialgu tuleb ilma el juhitavate siibriteta. Kui tekib vajadus, siis on ainult need vahele tõsta.

(16-12-2013, 19:02 PM)hillar2 Kirjutas:  5-ne ader tahab saada head massi. Kui tavaadraga hakkab kraapima piisab sellest, kui atra veidike kergitada - tagaotsale tuleb rohkem massi. Mida poolripp adraga teha seda ei tea - põhimõtteliselt peaks siis korraga rippsüsteemi kergitama ja tugiratast ka.
Mina pooldaks russil igal juhul põõrdatra, rippsüsteem on võimalik tugevdada ja tõstejõu jaoks on võimalik panna lisasilindrid. Samuti on neljase põõrdadra järelturul kergem maha müüa, kui suurema traktori võtad siis ei tohiks olla ka muret ühe korpuse lisamine.

Aga rohkem huvitab see, mis teed rippsüsteemi juhtimisega? Kas paned russi originaal monobloki millega kaob surumine ära või mõtled midagi muud välja? Kui palju kündi siis pole mõtet lootma jääda vaid ujuva asendi peale - vaja on positsiooni reguleerida.

Arvan, et traktor kaalub ilma haakeseadmeta ca 4100 kg. Koos laaduriga 5000 kg. Olen nõus, et seda on vähe. Parim künnisügavuse regulaator on künnimeistrite sõnul niikuinii inimese käsi. Ma kõige rohkem põen seda rippatra just transpordi ajal, sest need inerts jõud, mis teel sõites tekivad lammutavad traktorit päris palju. Poolripp ader on selles mõttes üli hea. Miinuseks on manööverdamine. Monoplokki ei pane. Hübriid tuleb, kolme silindriga. Umbes selline
[Pilt: clutch-body.jpg]
Künda ujuva asendiga kindlasti ei saa. Mul on maal maa künklik ja seal pidevalt vaja positsiooni regulleerida
Vasta
#38

Kuna russii tagasilla korpus pole esimestest 50'test saati muutunud, siis mis nende silindrite alumise kinnituskoha alla algselt mõeldud oli?

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#39

Tsitaat:need el juhitavad siibrid on vaja Itaaliast tellida

Kas oled nõus ka avaldama, kuskohast täpsemalt?

Eestis on tekkinud mõned uued tegijad, kes hüdrotarvikute turul veidikegi konkurentsi pakuvad. Kas nende hinnad ja tingimused ei osutunud sobivaks?
Vasta
#40

Nende tagasillas olevate aukude kohta ütleb raamat et võimalus kinnitada veoaisad kõrgemale mingite kõrgemate kasvuga taimede vaheltharimiseks.
Adra kohapealt:kõige rohkem lõhub teepeal lendamine,vasturohuks on parim ikkagi adral tugiratas mida võimalik teel kasutada transportrattana.
Kui pole plaanis künniga maakera päris segamini keerata siis hea variant on kergader,sellega kannatab kohe üks korpus lisaks.Nii et viiene täisripp pole mingi probleem.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne