MTZ 80L ---> Tsjon Diir
#41

Eckomat tüüpi adra ilma pakkerita peaks ära kannatama küll. See peaks ju suhteliselt kerge olema.

Almost Again
Vasta
#42

(17-12-2013, 23:37 PM)Necro Kirjutas:  Eckomat tüüpi adra ilma pakkerita peaks ära kannatama küll. See peaks ju suhteliselt kerge olema.

Palun ärge koorlit siiski adraks pidage... Need 18 cm, mis lubatud, künni mõõtu välja ei anna.

Puruks saab kõik teha. Transpordil tekkivaid lööke aitab leevendada lihtne rõhuaku tõstepoolel.

Aga neid vältida saab vaid mõistusega juht rooli taga.
Vasta
#43

Mõtlesin hydraulika komponendid Ebayst tellida. ca poole odavam kui Hydopowerist või Dunlop Hiflexist. Täna sättisin hüdraulika juhtkange kabiini ja peab tõdema, et väga palju just ruumi istmest paremale ei jää. Elektriga juhitav jagaja teeks asja oluliselt lihtsamalt. Kas keegi oskab selle jagaja pildi mulle saata, mida siin eelnevalt mainiti?
Vasta
#44

Ecomadiga proovitud 22-23cm sügavuselt-töötab.Laiuse ja sügavuse suhe peab paigas olema aga nii sügavalt on päris adraga mõtekam.
Vasta
#45

18
23
krdi hästi elate oma mustmulla vööndis.
kui ma üritaks oma põllukesel 18 senti teisipidi pöörata, siis saaks suure liivakasti. teeb kohe kadedaks.
Vasta
#46

(19-12-2013, 23:15 PM)diesel Kirjutas:  18
23
krdi hästi elate oma mustmulla vööndis.
kui ma üritaks oma põllukesel 18 senti teisipidi pöörata, siis saaks suure liivakasti. teeb kohe kadedaks.

Liiv. Teeb kadedaks... Mina saaks savikihiga kaetud põllu. Vähemalt koloraadod saaks savi alla maetud.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#47

(19-12-2013, 22:41 PM)Rapsijuurikas Kirjutas:  Ecomadiga proovitud 22-23cm sügavuselt-töötab.Laiuse ja sügavuse suhe peab paigas olema aga nii sügavalt on päris adraga mõtekam.

Ei tööta - viil jääb servi ja umbrohi tänab. Ning raam ei talu säärast ülekoormust kuigi kaua. Ainult turbas ja kerges liivas ei lähe koormused üle ettenähtu.

Aga mustaks saab põllu tuhnitud küll, see on õige. Ning umbrohuga tegeleb meil ju keemia.Rolleyes
Vasta
#48

Nii kirjutaks natuke asjast kah.
Täna tegin suure sammu edasi hüdraulika komplekteerimisel. Lasin nädal tagasi istme alla painutada 4mm pakusest materjalist 150*500*100 mm U profiili. See mahub täpselt istme alla, nii et väga palju enam ruumi ei ole. Natuke lõikumist ja puurimist nägi see detail välja selline.

[Pilt: WP_000195.jpg]

Nüüd algas tõeline peavalu. Kuidas kõik asjad sinna plaadile ära mahutada...
Voolikud ei paindu nii palju ja üleüldse on ruumi maru vähe. Okei jääb ainult torudega majandada. Valisime piisava vooluhulga säilitamiseks 15mm toru 1,5mm seinaga. Pärast kolme päeva juurutamist ja 8 jm hüdraulika toru sai tulemus selline.

[Pilt: WP_000196.jpg][Pilt: WP_000197.jpg][Pilt: WP_000198.jpg]

Päris hull monstrum tuli kokku. Homme panen selle istme alla ära ja vaatan edasi, kuidas Joysticud ära ühendada. Muideks see plaat läheb sileda poolega istme alla kabiini põhja külge kinni.
Vasta
#49

Mis toru sa kasutasid ja palju jm maksab?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#50

(20-12-2013, 19:15 PM)viplala Kirjutas:  Mis toru sa kasutasid ja palju jm maksab?

Torud ja liitmikud(va 20-22 stutserid) on Dunlop Hiflex-st. Zink toru 1,5mm seinaga läbimõõduga 15mm. Toru oli seal ca 5€/m
Vasta
#51

Millega sa väänasid, või lasid teha? Ma pärin, kuna pean ka selle töö ette võtma varsti.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#52

Toru ostes küsisin painutaja kaasa ja kodus tegin. Kaks esimest toru ei tulnud välja, aga peale seda õnnestus. Oluline on õigelt poolt tõmmata, sest painutades toru pikeneb. Voss´i tutikas painutaja oli. Selline asi peaks tegelikult endal kodus olemas olema..
Vasta
#53

Arutasin siin mitu päeva ja jõudsin järeldusele: Viielist põõrdatra kindlasti ei anna russile panna, sest russ oli on ja jääb CAT 2. rippsüsteemiga masinaks, 5 sahalised põõrdadrad tahavad 3. kategooria riputust.

Muide, siin on üks huvitav aiste lahendus laiskadele
Samalt lehelt leiab ka 530 euro eest ripsüsteemi lisasilindrid.
Vasta
#54

Pole suuremat sorti põllumees aga miks peab iga aasta kündma põldu.Nii küsis kunagi minu Soome tööandja ja kui konkreetset vastust ei tulnud ütles ta väga pahasti.Põldu künti umbes nelja viie aasta tagant üle jäänud aja sõideti sügavkobestajaga üle.Külvi ajal oli traktor frees ja külvik,asi toimis ja muideks paremini kui Eestis.Traktoriks oli Jondikas.PS Belastus on hobi bõka mite traktor.
Vasta
#55

Njaa, kui mul oleks piiramatud vahendid, siis ma omaks p6lluharimiseks Fendt 936-te. Aga asi on palju lihtsam. Lääne traktori otstarbekus hakkab 1000 töötunnist aastas. Ma olen arvutanud ja ei saa seda kahe-kolme aastagagi kokku. Bellarus on potip6llumajanduses asendamatu, rääkimata et Russ on vähendanud näljahäda poolel maakeral. Miskine aeg oli MTZ suurima traktori mudelitega tootja maailmas. Ma olen vägagi positiivselt m6testatud russi suhtes.
Vasta
#56

(22-12-2013, 01:19 AM)margopyks Kirjutas:  Pole suuremat sorti põllumees aga miks peab iga aasta kündma põldu.Nii küsis kunagi minu Soome tööandja ja kui konkreetset vastust ei tulnud ütles ta väga pahasti.Põldu künti umbes nelja viie aasta tagant üle jäänud aja sõideti sügavkobestajaga üle.Külvi ajal oli traktor frees ja külvik,asi toimis ja muideks paremini kui Eestis.Traktoriks oli Jondikas.PS Belastus on hobi bõka mite traktor.

Sa tuled ka oma lambi väidetega välja, nagu sel teemal ei oleks arutatud juba 100 korda. Näiteks Berlingo tüüpi kuudiautod - vabal ajal sõita on täispask, müra jne, aga omas kontekstis omal kohal.

Kas cat3 on see automaatse lukustusega aisad? Neil ju lauist muuta ei saa. Mingi standard, mille järgi on kõik põllutööriistad?

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta
#57

(22-12-2013, 10:43 AM)hannest Kirjutas:  
(22-12-2013, 01:19 AM)margopyks Kirjutas:  Pole suuremat sorti põllumees aga miks peab iga aasta kündma põldu.Nii küsis kunagi minu Soome tööandja ja kui konkreetset vastust ei tulnud ütles ta väga pahasti.Põldu künti umbes nelja viie aasta tagant üle jäänud aja sõideti sügavkobestajaga üle.Külvi ajal oli traktor frees ja külvik,asi toimis ja muideks paremini kui Eestis.Traktoriks oli Jondikas.PS Belastus on hobi bõka mite traktor.
Kas cat3 on see automaatse lukustusega aisad? Neil ju lauist muuta ei saa. Mingi standard, mille järgi on kõik põllutööriistad?


Jah cat 3 on laiema vahega ja jämedama otsaga. Automaat lukk on ka cat1 olemas. Automaati võid tellida ja ise keevitada aisa otsa muna asemele. Need varuosana saada.
Vasta
#58

(22-12-2013, 01:19 AM)margopyks Kirjutas:  Pole suuremat sorti põllumees aga miks peab iga aasta kündma põldu.Nii küsis kunagi minu Soome tööandja ja kui konkreetset vastust ei tulnud ütles ta väga pahasti.Põldu künti umbes nelja viie aasta tagant üle jäänud aja sõideti sügavkobestajaga üle.Külvi ajal oli traktor frees ja külvik,asi toimis ja muideks paremini kui Eestis.Traktoriks oli Jondikas.PS Belastus on hobi bõka mite traktor.

Jah, kunagi garaasi all tuli ka ühe kohaliku põllumehega jutuks, et miks russ ei sobi tänapäeval enam põllu harimiseks - tema vastus oli lühildane, et tee mis sa teed russiga, aga 50 hp pillist ei saa teha 150hp pilli ja pane mis raskuseid sa tahad külge sama hp klassi lääne masin läheb igal juhul põllul eest ära.

Teema algatajale, ega ma paha pärast - kui tõesti lääne masin ennast tagasi ei teeni, siis pole masinal tõesti mõtet.

Adra koha pealt, kui ma olen vaadanud oma kodukohas kõikide põllumeeste tehnikat, siis enamus vendadel on vähemalt 150 hp pillid ja rebivad kõik rõõmsalt 4 hõlmalist pöörd atra - lõuna eestis on ikkagi enamuses savi maa ka. Kas siis russ ikkagi 5-est atra tõmbab?

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#59

Hillarile:russ on jah ja jääb cat 2ks aga saladuskatte all võin sulle öelda et atradel on veovõllid vahetatavad,vastavalt munaka mõõt ning haagitava traktori järgi võlli pikkus.
Võsa:raam on sama mis adral,järelikult kannatab.
Servi viil ei mahu ära,järelikult tuleb ruumi tekitada ehk muuta vaolaiust.
Loodame et teemaalgataja meid siit välja ei viskaRolleyes
Vasta
#60

No 5 hõlma on peldurile ikkagi liig me ise tõmbame 5te hõlma 192 jõulise john deerega ja no jõudu on ikka varuga aga belaruss nüüd küll sellega hakkama ei saaks .Tulge nüüd ikka taevast maapeale lõpuks .Lõhute oma traktorid nende megaatradega ära ja no küttekulud lähevad juba nii raske töö juures belarussil utoopiliseks ära .
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne