Opel Vectra A
aitäh Hart - kinnitasid, et mu arusaam on õige.
kuna oopliga oli täna vaja haagist sikutada, jätsin armatuuri mängust välja ja generaator ergutub süüteplussiga. Laadimine oli peaaegu ok (tarbijateta 13,7V akul), aga vool oli sel juhtmel üpris tõsine - kasutatud 1,5mm2 kaabel oli käe all soe ja hoidsin hinge kinni, et tulekustuti-tarvidust ei tekiks... Lõpuks põletas vahel olnud 20A kaitsme läbi. Võimalik, et "tabletile" ei meeldinud aku-pluss ja küpsetasin selle ära.
igatahes loodan täna nii veel ka koju jõuda ja homme tuleb kellaplokki togida. Ehk on sellel ergutusahelas lihtsalt mingi kehv kontakt.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
(07-04-2018, 14:48 PM)13piisab Kirjutas: aitäh Hart - kinnitasid, et mu arusaam on õige.
kuna oopliga oli täna vaja haagist sikutada, jätsin armatuuri mängust välja ja generaator ergutub süüteplussiga. Laadimine oli peaaegu ok (tarbijateta 13,7V akul), aga vool oli sel juhtmel üpris tõsine - kasutatud 1,5mm2 kaabel oli käe all soe ja hoidsin hinge kinni, et tulekustuti-tarvidust ei tekiks... Lõpuks põletas vahel olnud 20A kaitsme läbi. Võimalik, et "tabletile" ei meeldinud aku-pluss ja küpsetasin selle ära.
igatahes loodan täna nii veel ka koju jõuda ja homme tuleb kellaplokki togida. Ehk on sellel ergutusahelas lihtsalt mingi kehv kontakt.

Vot mina ka korra nii tegin,et panin plussi otse akult ergutuseks. Peale seda oli see tablett omadega õhtal. Hakkas tegema nii,et kord nagu natuke laadis(12,xx) ja siis jälle mitte.
Vasta
(07-04-2018, 12:34 PM)stihl Kirjutas:
(07-04-2018, 00:33 AM)Wiki432 Kirjutas: Mõõda mittetöötava mootoriga ja sisselülitatud süütega  ergutuse klemmil pinget. Selle skeemi järgi peab sinna aku pinge tulema. Kui mitte, otsi katkestuskohta/klemmi/lülitit/releed võimisiganes.

Jamajutt.

Sisselülitatud süüte ja mittetöötava mootoriga näitab voltmeeter ergutusotsa peal 0V.  See juhe jookseb ju akutule pirni ja pirni teine ots on +12V peal. (läbi süüteluku)
Mingeid releesid ega lüliteid rohkem pole. Ja pirn tänu sellele põlebki, et saab läbi rootori mähise omale massi.
Nonii, jamast jutust, või umbes niimoodi. Jamasti sai see, et ei maininud, et ergutuse klemm peaks mõõtmise hetkel maas olema. Et pingelangu ei tekiks. Selle mõõtmisega saaks teada, kas algergutus jõuab kohale, või mitte. Kui ei tule, siis ei hakka laadima ei nüüd, ega tulevikus. Kogu see eelnev jutt kehtib üheksa dioodise generaatori korral, kuuedioodine peab täisakupinge ergutuse otsale saama. Klemmi tähise D+ /61 järgi võiks arvata, et on 9 dioodi.
Mis nüüd edasi saab, ei tea arvata. Ergutus on piiramatult peale tulnud, lisaks generaator kuumaks läinud (muide rootorit sa vaevalt küll katsuda said, selleks pead generaatori pooleks võtma, pigem oli tegu ikka korpuse, ehk peaaegu staatoriga). Kuum generaator võiks viidata dioodi või mähise lühisele, samas võiks siis ka maagilist suitsu tulla? Regulaator on nüüd küpse, või mitte? Lahkamine näitab haiguse täpsemalt välja.

Ahjaa, nendest releedest ja lülititest, mida ei ole. Mõnel autol ikka on, Vectrat, eriti nelivedust ei tea, pole nii sügavale tulnud kaevuda. Tüüpiline Opelite laadimise kadumise viga oli generaatori ja mootori vahelise massjuhtme katkemine, ca 93%. Mitte küll käesoleval masinal, kirjeldused ei tundu taolised.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
eile õhtul said lausa kaks viga üles leitud:
1) laadimise kohatise kadumise põhjus oli laadimistulukese kehv kontakt spidomeetriploki skeemiplaadiga. Ergutusjuhe jookseb muidu kenasti generaatorilt otse salongi kellaplokki.
2) ülepingete ja lõpuks ära küpsenud pingeregulaatori põhjus oli laadimise kadumisele järgnenud generaatorivahetus: generaatori "suur pluss" oli jäänud oma õigele kohale ühendamata ja tilpnes õhus. Hea, et massiga kokku ei juhtunud - see oleks olnud üks korralik keevitamine...

ununenud ühendus tingiski suure voolu ergutusahelas (mille teine ots kontroll-lambi asemel KL15s oli): ergutusahelast sai parema puudumisel toiteahel. Hea, et jätsin kaitsmed vahele - aku tühjenedes läksid need voolud üle 20A ja leppisin puudva laadimisega Smile

täna tuleb vaadata, kas bensupumbal on alarmiga seotult lisareleesid vahel - ilmselt on kunagise pumba toite kadumise põhjus sellise asjaga seotud.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
vahepeal läbis 4x4 muretult TÜV. Vahetasin eelnevalt käsipiduritrossi ja käsipiduriklotsid, mis on tolle aja ketaspidur-tagasillaga Opelitel realiseeritud eraldi trumlis.
halb uudis oli, et ka uue trossiga jäi vajadus ühele poolele kõri pikenduseks ca 2cm hülssi tekitada. Ei saagi aru, mis täpselt häda on - sillapealsed kinnitusi ma puutunud ei ole ja kere küljes oleva olen üpris sirgelt tagasi keevitanud. Võimalik, et trosse on olnud kergelt erinevate pikkuse variatsioonidega.
muidu tolle aja Opelitel ei ole käsipiduri pooled eraldi reguleeritavad ja ülevaatusel on seetõttu lihtne põruda. 4x4 omab ses osas olulist eelist: kuna pidurite mõõtmised käivad ratta kaupa, on tõenäosus sarnaste pidurdusjõudude tekkimiseks silla kaupa mõõtmisest suurem Wink

teise vectra (nn doonor / FWD) tahaks samuti kuu-kahe pärast TÜV-le saata. Suurima tõkestaja ehk tillukese sportrooli aseaine originaalroolina on parasjagu nahatamises.
Puudu on / otsin:
- tagaluugi lukumehhanism
- küljespoilerite kinnitused - nii ustele (sellised) kui karpidele (sellised)
- toimiva soojendusega kõrvalistuja-poolne küljepeegel (elektriline)

...ja mõned pisipudinad veel - hea oleks leida lammutatav Vectra A ning eriti hea oleks, kui see on 2000.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
4x4 sai uued hüdrotõukurid ja klapiklõbin kadus.

FWD käis (pärast rohkem kui 7-aastast pausi) ülevaatusel, kus heitgaasid ei sobinud. Teadmiste jagamised on teretulnud: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid455999
kummaline on, et FWD-le (millele sai kindlustust teha vaid kuuks ajaks - registripidaja poolt arvelt kustutatud masinate eripära) maksis kuu aega kindlustust rohkem, kui mu 4x4-le (võimsus sama) 3 kuud. Ehk on TÜV-ta masina eripära - aga ka nüüd "kuuks ajaks antud TÜVga" on FWD kindlustus 4x4-st 2 korda kallim Smile

teretulnud on mõningad VectraA jupid:
- 1..2tk ABS andur koos nn püstaku-vahetükiga. Hea, kui plastalusega esisilla omad (hilisemad aastad), aga sobivad ka muud. Varasemate aastate andurite vahetükid olid hästi korrodeeruvast sulamist
- 20tk küljespoileri uksekinnituse klamber (selline) - erinevalt karbikinnitustest neid enam kaubandusvõrgust ei saa Sad
- armatuuris asuv soendushoobade paneel. Praegust sai superliimiga parandatud, aga see ei jää ilmselt kestma
- porimatid salongi (4tk)

FWD vectral tehtud:
- mootor ja esisild survepestud. Õli vahetatud
- hammasrihma vahetus
- lambda anduri vahetus
- ühe ABS anduri vahetus (vähemalt üks teeb veel aeg-ajalt trikke ja vajab vahetust)
- ühe rooliotsa vahetus (TÜV viitas, et veel ka üks sharniir tahab vahetust)
- salong tühjendatud, puhastatud (sh vaip survepestud), "uued" istmed
- rool vahetatud uuesti nahatatu vastu
- summuti alt võetud ja siit-sealt keevitatud. Bosali ega Walkeri lõpupütti ju enam (uuena) ei pakuta Sad (jah - netikaubamajad kohati annavad, aga ühe näitel reaalselt tarnida ei suuda. Ma kardan, et sama on ebay jms-dega)
- kütusefilter vahetatud
- esimestesse rattakoobastesse karbiotsa-aukude ajutised lapid peale punktitud
- pagasiluuk komplekteeritud (aitäh ksf-dele lukkude eest!) ja enam-vähem talutavalt käima pandud. Tundub, et tagatiib on osalenud õnnetuses vms ja üks luugihing ei ole päris õigel kohal
- ukselukkude + pagasiluku muugid sobitatud võtmetega (algselt ei avanenud võtmest ükski "avatäide")
- karbipealsed küljespoilerid paigaldatud (neile sai uusi klambreid)
- esipidurite kinni olnud töösilindritele "lahti-kokku" tehtud
- laepolster "ajutiselt" talutavaks liimitud

ilmselt oli nipet-näpet tegemisi veel.
kere on kellegi poolt "remonditud", aga kehvalt - karpidele ja tiivakaartele (kusjuures üllatuslikult on soss-sepp siiski ka sisemised tiivakaared vahetanud!) on vana pleki peale uued keevitatud. Ilmselt tegelen 2019/2020 talvel masina kerega. Algseis on parem, kui mu 4x4 kerel 5a tagasi oli.

kummaline on, et masin on passi järgi esmaregatud 30/06/1993, aga mootor on jagajaga (Motronic 2.5 pritse) + generaator ja roolivõim on kiilrihmaga. 1993a oleks pidanud kapoti all olema jagajata Simtech pritsega mootor. Ilmselt on kapotialune tervikuna vahetatud - mis vajas kindlasti ka aju ning ilmselt ka vähemalt osalist mootorijuhtimis-juhtmestiku asendamist. Mis seletab ehk nt pihustijuhtmete puuduva plastkatte.

mu FWD on mu 4x4-st (mis on mul tehaseolukorrast ca 20mm kõrgem) kliirensilt ca 60mm madalam. Üks lisatud piltidest (vabandan kehva valguse kehvapildikvaliteetid) illustreerib erinevust.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
Ma arvan, et ABS-i andurid osta samuti uued. 
Nii vanal autol ei saa keegi kuratki neid elusalt kätte.
VÕI, siis saad kasutatauna koos selle suure tükiga, mille küljes nad on. Siis hakka jälle laagreid ja asju ringi tõstma, see kah tüütu.
Ma olen ju aastaid pealt vaadanud, kuidas neid andureid välja raiuatkse; elusalt NO WAY. 
Neid hülsse ilkka leiab, isegi mul praegu üks sahtlis; mingi LR oma vist, see on isegi kroomitud. Need ju enamus autodel samad.
(ja eks nad selle paksuksrooste pärast pekki läksidki)

Kui uus on kirves, siis mingi teise auto oma, samast ajastust. Tööpõhimõte oli ju kõigil täpselt sama, pistikuid annab tõsta. See, et Vectral poltkinnitus oli, pole oluline. Musta numbrit ju veel ei taha?  Toungue Üleni plastkorpuses on pisut parem, vähemalt mingi aeg kohe ei plahvata.

Mis selle tüübli kood on? Peast ise ei mäleta, aga seda mäletan, et kunagi neid oli laos mingi tükki 100 ja päris suur kast oli. 
Kui keegi enam tõesti ei müü, ära näe vaeva; mingi lahjem kereliim aitab ikka. 
(kanget ei saa kasutada, siis ei saa ise kah enam vajadusel maha. Täna on isegi kahepoolsed teibid üsna kangeks läinud; võrreldes sellega, mis nad kunagi olid.)

P.S. Superliim JÄÄB kestma, aga tema ostuhind on kallis. Ja ta ei ole pärit supermarketist. Würthi 0893 090 0 näiteks. Loctitel on kah mingi spets plastiku variant. Toidupoes neid ei müüda, sest mõni loll võib end kuhugi kogemata ise kinni liimida....pärast on pood süüdi. (poeomad on umbes 10% sellest õige asja kangusest)
Muideks, hiljuti leidsin POOLAST mingi porimatikontori, kes neid ise tootis. Margikohased, kõik jutud peal + kinnitusaugud jne.
Maksid miski 10-15€/4tk. Ma isegi mõtsin hulgiostu peale, aga ei viitsinud väga orgunnida, sest mu oma saanidel veel matid elus.
Ja keegi tarkpea juba teostas selle mõtte; osta.ee-s olid nad mingi aeg 25€-ga saavaval.
Otsi see kontor üles; transa hinnad on viimasel ajal kohutavalt langenud.

.
Vasta
ABS andurid ise (hind uuena ca 75eur/tk) ei ole otseselt ise saadavus-probleemiga asi - nende kinnitustükid on. Kataloogidest (nn koostukataloogid) ei leia ma isegi nende koode.
mul oli paar 4x4 tagumisi andureid varuks ja saagisin ühe oma (4x4 spetsiifilisest) kinnitusest välja. Teist korpust enam ei raatsi lõhkuda - niikui midagi kasutad või ära viskad, võid ju arvestada, et varsti on seda vaja Wink
kusjuures seni arvasin, et andurite kronsteinist kättesaamist raskendab kronsteini korrosioon, aga 4x4 tagumised on nii heas kohas (tagadifri küljes), et need ei korrodeeru suurt. Kinnituse poolekslõikamine andis aimu, et tehas on anduri kinnitamisel kasutanud ka mingit sorti liimi.

tüübli kood on 90347305 - paistab, et seda kasutati vaid VectraA-l (millest tavaversioonid küljespoilereid ei omanud). Kere- ja klaasiliimidega ma veel ei kiirusta: on lootus, et üks kunagine vectraklubiline klambriportsu kord üles leiab. Kere- või klaasiliimi kasutamisega ma ei kiirusta.

reanimeeritud vectra käis möödunud nädalavahetusel (ilma minuta ehk naisperega) Pärnus. Kiideti katuseluuki (mis on elektriline) ja võimekust möödasõitude sooritamisel. Laideti mootorimüra ja rahutut vedrustust. Keskmine kütusekulu tuli kompuutri järgi 6,3l/100km, mis on üpris tagasihoidlik isegi üherattaveolise C20XE kohta.
täna sõitsin prooviks masinaga ka ise ja selle põhjal paistab, et õhtul liigun sellega ka Sibulateele. Minek (eelkõige paigaltstart) on FWD-l ikka hulka mehisem (ma ei väida muidugi, et kumbki masin kiire oleks - seda nad absoluutskaalal ei ole Wink ), kui sama tehnikaga 4x4-l. 4x4 tühimass on 1340kg, FWD oma 1215kg (passiandmed) - liikumisvõime vahe on aga üüratu. Ilmselt mängib siin rolli peaülekanne + rattasuurus: 4x4 PÜ on küll 1,05 korda aeglasem (3,74 vs 3,55), aga rattaümbermõõt on sellel samas 1,2 korda suurem (4x4 on mul "upgradetud piduritega" ja tarbib 5x110 velgi. Praegu on all Saab 9-5 Aero rattad. Rataste arvutuslikud ümbermõõdud on 2,305m vs 1,918m).
vedrustus on FWD-l kehv: vedrustamisel jäik, roolitunnetusena aga "sült". Eks kui 2019/2020 talvel (eeldatavalt) FWD keret tegema hakkan, püüan selle asja kah paremaks saada.
pühapäeval leian ehk aega, et proovida, kas FWD-ga kaasa tulnud võimendi+subwoofer töötavad. Kui töötavad, pean endale ilmselt kusagilt mingi popima nokamütsi hankima Wink

Pikem puuduvate asjade nimistu (enamus asju on Calibral sama):
- 1..2tk ABS andur koos esisilla nn püstakukinnitus-vahetükiga. Hea, kui plastalusega esisilla omad (hilisemad aastad)
- 20tk küljespoileri uksekinnituse klamber (selline)
- korralik ja toimiv armatuuris asuv soendushoobade paneel. Lappida või sisusid ümber tõsta ei taha
- porimatid salongi (4tk, vaibana. Kui väga hästi säilinud "pruugitud A-osi" ei leia, tellin need uue "B-osana")
- Armatuuri liist (kohe esiklaasi all) – ilma pragudeta (enamasti on need pragunenud)
- armatuuri all juhi jalgade kohal käiv polstrike. See, millest pedaalid läbi tulevad
- korralik laepolster. Võib olla nii katuseluugiauguga, kui ilma
- korralikud A-piilari katted (salongi). Hea, kui on koos kinnitustüüblitega (ja tervete tüüblikinnitustega)
- 1 või 2tk 4x4 tagavedru
- 16V summuti (viimane pütt). Bosal või Walker. Seda võib 2tk olla
- Hästi toimiv salongiventilaatori lüliti
- Vectra 2000 (äkki ka Calibra?) ilma airbagita rooli keskosa. Vajalik keskosa kirjana nt Opeli märk vms Vec2000 sobiv (äkki "16V"?). 4x4 kirjaga ei taha - see on mul olemas, aga ei sobi FWD-le
- korralik Vectra parem tagumine uks. Hea, kui on spoilerikinnitusneetidega (mida kasutati "2000" ja "Turbo" erimudelitel)
- korralikke Vectra uksepolstreid võib alati pakkuda - ka ühekaupa ja ei pea olema ilmtingimata "sportversioonide" omad
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
FWD-le leidsin kunagisi vectraklubilisi läbi helistama asudes puuduvad küljelaiendite klambrid. Ideaalkomplekti kokku ei saanud, aga kohati natuke liimi abiks kasutades sai tulem ok ja vast on ka laiendid viisakalt eemaldatavad.

4x4 tagasillas on undamine. Vahetasin loksuga rattalaagri (mis sai uus keretööde ajal ehk ca 30..40Mm tagasi. Kasutasin kindlasti "kvaliteetpakendaja" osa), aga abi ei olnud. Pooltelgedel on diferentsiaali pool tuntav ristiloks, mida seal vast olema ei peaks (?), aga ei saa aru, kas ja kuidas täpselt ravida.
lisan alla koostupildi - kas nr5..13 on taoliste loksude eeldatav koht ja seepärast eri paksuses seibid ka varuosana ette nähtud? Nn tänavatuuningus oleks satelliitide "poomine" vahend diferentsiaali libisemise piiramiseks - aga seda ju tehas ometi ette ei näe? Smile
loomulikult paistab, et varuosana neid seibe poest ei saa. Kasutati lisaks 4x4 vectra-calibrale (mille tootmisarvud olid pisikesed) ka OmegaA-l (mida tehti ikka hulgim).
esimest diferentsiaali pingutatakse Opelitel (ja vast ka muudel) muidu hoopis teisest kohast - ühel pool on laagri (nr16) tööpind keermel ehk reguleeritav (pildil nr 24 - kuigi ka seal on variandid satelliitide eri paksusega seibideks).
[Pilt: 140278.png]
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
See seib (5-13) mis on satelliidi koonushammaka taga hakkab tööle alles siis kui differ töötab e. ainult kurvides, otsesõidul koonusratta ja diffrikarbi vahel mingit liikumist ju pole. Kui suur lõtk seal olema peab vast peilid kuskilt remondijuhendist välja aga undamine tuleb ikka kuskilt mujalt (kas diffrikarbi või teo laagritest).
Otsin infot Brennabor väikemootorrataste kohta.
Vasta
(16-08-2018, 21:20 PM)13piisab Kirjutas: ...
lisan alla koostupildi - kas nr5..13 on taoliste loksude eeldatav koht ja seepärast eri paksuses seibid ka varuosana ette nähtud? Nn tänavatuuningus oleks satelliitide "poomine" vahend diferentsiaali libisemise piiramiseks - aga seda ju tehas ometi ette ei näe? Smile
...

Aga just nii tehakse kõige algelisem suurendatud hõõrdumisega diferentsiaal elik LSD. Väga piiratud ülekandeteguriga, mis ajas üsna kiirelt nullile läheneb.
Vasta
(16-08-2018, 21:20 PM)13piisab Kirjutas: Pooltelgedel on diferentsiaali pool tuntav ristiloks, mida seal vast olema ei peaks (?), aga ei saa aru, kas ja kuidas täpselt ravida.

Ristiloksu puhul on ju laagrid nr. 16 esimesed tegelased, keda kontrollida.
Samuti on nad reas esimesed, keda undamises kahtlustada.

Of course, võivad unnata ka väikese võlli laagrid (Nr. 9X)


[Pilt: 149141.png]


...aga see on juba vähetõenäolisem.

Tigu hakkab lõugama (õigemini, uluma) siis, kui reguleeringud on kõvasti paigast ära, s.o. laagrid kulunud. Kui laagrid ära vahetada, jääb uuesti vait.

Et täpselt viga välja selgitada, tuleb differ lauale panna ja lahti võtta. Karvased laagrid on kohe silmaga näha ja näpuga tunda.
Omega A-l oli difri remont tavaline töö, mäletan, et kõik laagrid olid alati laos olemas, samuti kastitäis neid presspukse (Nr.2, mis läheb ju iga lahtivõtmisega raudselt uus)

Ideaalis tuleks pärast, kokkupanemisel, veel mitu korda seibidega mängida/värviga teo jälgi vahtida etc, aga robustselt tehes saab ka ilma. Lihtsalt tehase uued laagrid sisse ja seibid jätta vanad. 
Ascar tegi omal ajal samuti nii ja kõik olid häppid.

Seibide all pean silmas muidugi neid, mis on piltidel M15 jaM17.

.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne