04-02-2014, 14:48 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 04-02-2014, 15:06 PM ja muutjaks oli 13piisab.)
tänud kiituse eest! Väga kiiret pole, niiet teen nii kenasti kui oskan ning püüan protsessi + tulemit nautida. Protsessi nautimine on ju oluline ning seda aitab teha teadmine, et (antud hetkel) eriti paremini ei suuda 
nt silla oleks küll võinud osandada, aga nn kere küljest irduvatele osadele ma üldiselt nii palju ei keskendu. Kui tekib kunagi soov, siis võib need alati jupikaupa väiksemate "projektidena" realiseerda. Reaalset tarbeväärtust omavatel masinatel pole ka mõtet väga palju vuntsida neid osi, mis mehaanikutööde käigus niiehknaa vähem või rohkem kahjustada saavad ning millede puhul on korrosioon vaid esteetiline probleem. Kere ise on põhiteema.
mis kurja see hermeetik ikka teeb, kui ta krundi peale kantud on? Alused on kõik siledaks käiatud ja õhku-niiskust sinna vahele ei jää. Kaubandusvõrgus saadaolev kerehermeetik püsib ka väga hästi peal - erinevalt nt mu mosul olnud tehase-hermeetikust, mis oli end pleki küljest lahti mänginud ning tekitas enda alla kena varjulise koha ussi jaoks. Pildil iseloomustab seda rattakoopa serv - seal oli plekiliide + hermeetik ja see paistis hermeetiku kõrvalelükkamisel juba päris kenasti läbi. Veel üks pilt.
muidu nagu ülal viitasin, siis tehasest tulnud Vectra kerede nõrgimad lülid olid mitme plekikihiga kohad. Poolraamidel olid aga kõige olulisemad kohad (kinnitused/toed) just nii realiseeritud, niiet olulisimad kohad ussitasid kõige paremini. Sõltumatu tagasillaga A-Vectratel (2000 ning kõik nelikveolised - nende kere on päras teistsugune) on tagumised poolraamid üldine probleemne koht. Enne mind on masinal juba vahetatud tagatiivaservad (lausa nii sisemine kui välimine), lapitud poolraame ning tagaistujate jalgealuseid. Ka on tugevdatud vedrukandureid. Enamus neist kohtadest on nn kihilise pleki kohad ning neile lisati veel üks kiht. Ei ole selline kompott eriti kestev - aga saan tehnoloogiavalikust täitsa aru, kuna kõige väljalõikamine ning asendamine on suurusjärgu võrra suurem töö, kui plekiläraka pealevirutamine. Juurdevirutatava plekiläraka paksus võib olla tehtavast uuest väiksem, kuna all olev vana kannab ju kah jne. Lihtne töödelda-vormida ning täpsus ei ole parameeter. Arvata võib, et konkreetse isendi omanikuks ei olnud ca 7..10a tagasi inimene, kes toona paarteist aastat vana opeli sisse oleks sadade tundide vääringus raha (või tundide osas ka oma aega) pannud. Niiet ongi asjad toona lapitud ning vähem, kui 10a hiljem on lapitud kohad hullemad, kui enne. Seniseid lahtilõikamisi lappimine suurt häirinud / mõjutanud pole. Sisemiste tiivakaarte puhul tulevad - vana kahekordne plekk (algne + pealekeevitatu) tahab eemaldamist ning varuosana külge minev sisemine kaar ei kata enam tekkinud avausi ära. Vajab serva laiendamist. Eks näis, kas saab selle teha ühest ribast või tuleb kohe jupitama asuda. Jupitamine tundub reaalsem, kuna rattakoobas on mitutpidi kumer.
nt silla oleks küll võinud osandada, aga nn kere küljest irduvatele osadele ma üldiselt nii palju ei keskendu. Kui tekib kunagi soov, siis võib need alati jupikaupa väiksemate "projektidena" realiseerda. Reaalset tarbeväärtust omavatel masinatel pole ka mõtet väga palju vuntsida neid osi, mis mehaanikutööde käigus niiehknaa vähem või rohkem kahjustada saavad ning millede puhul on korrosioon vaid esteetiline probleem. Kere ise on põhiteema.
mis kurja see hermeetik ikka teeb, kui ta krundi peale kantud on? Alused on kõik siledaks käiatud ja õhku-niiskust sinna vahele ei jää. Kaubandusvõrgus saadaolev kerehermeetik püsib ka väga hästi peal - erinevalt nt mu mosul olnud tehase-hermeetikust, mis oli end pleki küljest lahti mänginud ning tekitas enda alla kena varjulise koha ussi jaoks. Pildil iseloomustab seda rattakoopa serv - seal oli plekiliide + hermeetik ja see paistis hermeetiku kõrvalelükkamisel juba päris kenasti läbi. Veel üks pilt.
muidu nagu ülal viitasin, siis tehasest tulnud Vectra kerede nõrgimad lülid olid mitme plekikihiga kohad. Poolraamidel olid aga kõige olulisemad kohad (kinnitused/toed) just nii realiseeritud, niiet olulisimad kohad ussitasid kõige paremini. Sõltumatu tagasillaga A-Vectratel (2000 ning kõik nelikveolised - nende kere on päras teistsugune) on tagumised poolraamid üldine probleemne koht. Enne mind on masinal juba vahetatud tagatiivaservad (lausa nii sisemine kui välimine), lapitud poolraame ning tagaistujate jalgealuseid. Ka on tugevdatud vedrukandureid. Enamus neist kohtadest on nn kihilise pleki kohad ning neile lisati veel üks kiht. Ei ole selline kompott eriti kestev - aga saan tehnoloogiavalikust täitsa aru, kuna kõige väljalõikamine ning asendamine on suurusjärgu võrra suurem töö, kui plekiläraka pealevirutamine. Juurdevirutatava plekiläraka paksus võib olla tehtavast uuest väiksem, kuna all olev vana kannab ju kah jne. Lihtne töödelda-vormida ning täpsus ei ole parameeter. Arvata võib, et konkreetse isendi omanikuks ei olnud ca 7..10a tagasi inimene, kes toona paarteist aastat vana opeli sisse oleks sadade tundide vääringus raha (või tundide osas ka oma aega) pannud. Niiet ongi asjad toona lapitud ning vähem, kui 10a hiljem on lapitud kohad hullemad, kui enne. Seniseid lahtilõikamisi lappimine suurt häirinud / mõjutanud pole. Sisemiste tiivakaarte puhul tulevad - vana kahekordne plekk (algne + pealekeevitatu) tahab eemaldamist ning varuosana külge minev sisemine kaar ei kata enam tekkinud avausi ära. Vajab serva laiendamist. Eks näis, kas saab selle teha ühest ribast või tuleb kohe jupitama asuda. Jupitamine tundub reaalsem, kuna rattakoobas on mitutpidi kumer.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"