[13piisab]

esilogar(id), natuke põhjaplaste, salongiplaste jms on tänaseni puudu. Viited leiukohtadele on teretulnud!

masin on igapäevaselt kasutusel. Võimsust võiks rohkem olla ning kütusekulu praegusest 10 ja 12l/100km vahel kõikuvast keskmisest väiksem (midagi on ikka mäda - see peaks oludest olenevalt olema 1..3l väiksem ning on seda ka olnud), aga veoskeemist on kohati ikka rõõmu.

pärast 1,5 paagitäie põletamist igapäevastel töölesõitudel julgesin masinaga pikema tiiru (500..600km) teha.
ca 120km järel hakkas mootor justkui vahele jätma. Mahlad kenasti sees, kompuutril kütuse hetkekulu tavapärane ehk maanteel 8l +/- 0,5l. Küünlajuhtmed paigas ja küünalde peal eendis õli ei olnud. Liipasin veel 30km maakoduni ning uurisin järgmine päev: hammasrihm märgis, jagaja kaanealune ilus. Küünlad tahmased. Tegin tiiru. Esialgu justkui ok, mingi hetk aga anomaalia platsis. Kui masina ära parkisin, kuulsin tagaotsast visinat. Plastpaak oli põhja all kenasti kortsus... Võtsin paagikorgi maha, paagi tehasekuju taastus ning mõnede kilomeetrite pärast liikus masin ootuspäraselt rahulikult

kuigi masin veereb ok-lt, otsisin üleeile õhtul suure kütusekulu põhjust veermikust. All on "protikummid" ning nende ümbermõõdud ei pruugi eri pehmusega külgseinte tõttu raskuse all samad olla. Üks rehv loopis nt ca 10Mm-ga pooled naastud välja ning toona panin ta asemele lihtsalt uue proti. Kulgen üldiselt mõlemal sillal 2,4bar rõhuga, kuigi tagasillal on tehas ette näinud üüratud vahed - kuni 3 inimesega 2,1bar, täislastis 3,2bar. Kandevõimet on masinale antud <500kg. Ehk siis ilmekalt on esiveoline lihtsalt nelikveoliseks kohaldatud ning lisandunud raskuse tõttu on vähenenud kandevõime. Ning esi- ja tagarataste ettenähtud kiiruseerinevusega veeremiseks peaks suht väikese tagasillale lisanduva massi puhul seda üüratu rehvirõhu muutmisega "kompenseerima". Ehk siis masina nelikveo-variant on tekitatud ikka suht vägisi

tegin natuke katseid. Ilm oli loonud "polügoni", mis on libe ning mis peaks laskma ratastel teepinna suhtes libiseda:


märkisin rehvidel teega kokkupuutepunktid valge markeriga ning sõitsin 200-400-600m edasi. Vahepeal märkide liikumist uurides. Liikusid küll ning silla kaupa ühtlase suunaga.
kui esirataste märgid olid 600m pärast taas maaga kohakuti, olid tagarataste märgid (väikeste kõikumistega) umbes sellises asendis ehk 3/4 pööret maha jäänud:


mängisin rõhkudega ja kordasin katseid, aga tendents jäi samaks. Meenus kusagilt kuuldud viide, et keskdifris asuva viskoülekande "pingestamiseks" on esirataste ülekanne küll 3,72, aga taga on osade RWD-opelitega sama 3,70 ülekanne.
katsed tunduvad asja kinnitavat (ees aeglasem ülekanne => rattad käivad kiiremini), niiet nn sillakompenseerimised ei olegi vast olulised. Kui tuleb tuju ning liuväli homseni säilib, vaatan ehk asju valges veel. Uute korduvate katsete seeriatega ja vähemasti teljepõhiselt - et mis rõhke mingi taastatud rehviga ratas täpselt soovida võiks, et oma paarilisega täpselt sama kiirelt pöörelda.
teemakohased mõttemõlgutused on aga teretulnud!

peas hulgub uitmõte Saabi B234 või B235 (L või R ehk madal- võ kõrgsurveturboga) mootori paigaldamisest tulevikus. Opeli LET-mootoreid (turbo) liigub vähe ning need on hinnas. Saabi tehnika on levinud ning leitav suht kilohinnaga. XE mootori LET-ks ehitamine on töö- ja jupimahukas, tulem ei ole ilmselt nii töökindel, kui tehasemootor. Igatahes lasen sel mõttel uidata. Vale mootor rikub küll haruldase isendi originaalsust, aga praktilise tarbimise võtmes oleks masin turbomootoriga ikka hulka parem. Suvine igapäevakulgur liigub mul Saabi B235R mootoriga ning see mulle meeldib. Pealegi on hea, kui tehnika on kuigipalju "unifitseeritud".

mulle mitte just eriti meeldiva uudisena arvas öösel vastu eilset keegi Sakus olnud geniaalne tüüp, et kortermaja ette pargitud masina värvkate on igavalt korralik ja korrapärane ning otsustas minuga nõu pidamata viga kaunistuse lisamisega parandada. Ma ei saa kahjuks sellest kunstist aru ning tõttöelda on see taies mulle lausa häiriv. Püüan NV-l käepäraste vahenditega ehk RAL9005 pinnakaga kunstilisust vähendada.


kodanikuga vahetaks kunsti tegemise teemadel hea meelega mõtteid. Kas just oma maitse meelevaldse pealesurumisega / teostamisega, aga esimene emotsioon tõi küll sellise tahtmise.