[vana]

... ühest korralikust, soojast, valgest ja avarast garaazist. Lugedes foorumeid arvan et, selline mure on paljudel, a la \" oleks ruumi küll teeks ja mässaks ...\"

Nimelt on kevadel plaanis alustada garaazi ehitusega, kuhu vähemalt kaks autot, tööpingid-lauad ning vana diivan ja õllet täis külmkapp ära mahuvad.
Kavatsus on põrandasse panna vesikütte, on kellegil kogemust sellega, või on kasulikum kütta õhku e. radiaatorid seinale?

Teine küsimus on ülestõstetavate uste kohta. Kas on piisavalt soojapidavad?
Vaadates selliseid umb. 5cm paksuse soojustusega ning servades ainult kummi riba, tekib eelarvamus, et need küll sooja ja tuult kinni ei pea. Samas nn. klassikalisete kahepoolsete küljele avanevate ustega on kah jama, pikapeale vajuvad ära, avatult on jalus. Kumba varjandi eelistada?

On kellegil veel teisi häid ideid pakkuda.

[eberhard]

Mul samad kavatsused: garaazh maja küljes, ruum kahele normaalmõõdus autole. Aga vat kas teha põrandaküte või riputada radiaatorid seintele veel ei tea. Garaazhi põrandaküttes peaks kasutama spetsiaal antifriisi, kuna muidu võib süsteem ekstreemolukorras lõhki külmuda ka peab sel juhul põrandavalu olema küllaltki monoliitne, muidu võib küttetorustikule pinge sisse võtta. Mul projekteeris arhitekt garaazhipõrandale 6mm läbimõõduga sarruse, praktikud aga ütlesid, et peaks vähemalt 8 mm olema. Aga põrandaküte on loomulikult ökonoomsem radiaatorküttest, kuna küttepinna temp. saab hoida madalamal. Lisakulutused tulevad aga põranda ja seinte isoleerimisele. Oluline on jälgida, et ei tekiks külmasildu s.o. ilma kütmist hoone välispiiri ulatuva monoliitosa kaudu.
Uksed on mul plaan panna nii, et väljaspool on ülesrullitav uks ja sees metalluks mis peaks natukenegi pätte pidama. Olen seni ühest vene meeste firmast tellinud kahed garaazhiuksed ja võin öelda, et ei vaju nad kuhugi kui on korralik töö. Puituks muidugi tursub ja vajub ja ei paku ka korraliku kaitset. Jõudu tööle!

[North]

Garaaþi põranda armeeriks ise 10 A-III võrguga mille silm oleks 200x200. Põrandakütte puhul on viga selles, et kui on soovi mingi viguri põranda külge kinni kruvid siis on oht vigastada põrandakütte torustiku. Põrandakütte puhul tuleks paigaldada ka põranda alune soojustus (näiteks vahtpolüstürool 50mm).

[motamees]

Soovitan garaazi õhkkütet. Siis on võimalik tööle minne se kiiresti soojaks saada. Ega siis garaazi koguaeg nii soojana hoita kui maja. Ei ole ka vajadust. Kui auto garaazi sõidab läheb talvel tuba järsku väga külmaks. Siis on vaja kiiresti soojaks uuesti ja pärast vähem sooja anda. Radikad annavad ühtlaselt koguaeg. Põrandakütet ma küll ei kasutaks. Osa põhjustest juba eelpool mainitud. Kallis on ta ka. Kõige odavam ja otstarbekam minu arusaamisel on Bullerjan. Saad ka kõik oma garaazi sodi (ka vana õli ja filtrid) seal ära põletada.
Tänapäeva üleskäivad lükanduksed on piisavalt soojad. Aga muidugi kallid. Traditsionaalsete garaazi uste suur viga on ohtlikkus. Väga palju ikka autoid nende pihta mõlgitud (ka tuulega uks ise löönud). Ka on teinekord auto uksele liiga lähedal ja lahti tehes teisepoolt antakse autole pihta.

[robi]

põrandaküte tähendab tolmu kuivamist garaazi põrandal ja siis läheb see lendu. kõik muu sodi ja mahatilkunud-valatud keemia ka. Nii et paha mõte garaasis. Kuiv tolm hakkab lendlema ja siis on nässus nii masinavärgi kui enda tervis.

[robi]

soojustuse koht niipalju, et motamehel on õigus. Garaaz on nagu suvilagi lähed sinna ju \"korraks\" mitte elama, soe peab olema niikaua kui seal viibitakse, mitte nagu elumaja kus peab kogu aeg soe olema. Seetõttu tasub soojusts panna sissepoole, et soe ei pääseks külma seina, kui soojustus väljapoole panna tuleb enne sein soojaks kütta ju. soojustuse ja seina vahele väike tuulutusvahe, kuna tekib kondents ja seda peab saama välja tuulutada. Muigugi tuleb siis probleemiks seintele millegi raske riputamisel-kinnitamisel.

[ints]

Kõige odavam ja otstarbekam minu arusaamisel on Bullerjan. Saad ka kõik oma garaazi sodi (ka vana õli ja filtrid) seal ära põletada.

Veidi küll OT.aga siiski mida ligemale saabub 1.mai ja EU seda hullemaks asjad lähevad ja selle vana sodi (õli,värvid ,kalts,filtrid)põletamine ja utiliseerimine muutub väga kulukaks.Keskonna ameti inspektorid väänavad mõnuga selliste asjade leidmisel(endal siiani õnneks läind kuid elavaid näiteid kodukandis küllaga)
Aga ise soovitaks ka õhukütte varjanti.Omal kasutusel \"vene bullerjaan\" metallvaadist tehtud ahi hakkab sooja andma juba 15-30 min.Kui seda väheke modida annab bullerjani mõõdu välja küll.

[Landy]

Niimoodi kirjutas: vana
... ühest korralikust, soojast, valgest ja avarast garaazist. Lugedes foorumeid arvan et, selline mure on paljudel, a la \" oleks ruumi küll teeks ja mässaks ...\"
Nimelt on kevadel plaanis alustada garaazi ehitusega, kuhu vähemalt kaks autot, tööpingid-lauad ning vana diivan ja õllet täis külmkapp ära mahuvad.
On kellegil veel teisi häid ideid pakkuda.

Kui on soovi, siis võin sind kokku viia EORK-s sellise mehega nagu Margus P****. Tema ehitatud \"pisikesse\" kodugraazi esimsel korral sisenedes oli tahtmine kingad ka jalast ära võtta. Kopp jäi ikka täiega laiali. :o:o
Kaks erldi sissepääsu (ristsuundades) ja ruumi kolmele/neljale taautole või võistlusutole ja \"rehnichkale\". Üks koht koos tõstukiga. Loomulikult erinevad voolud, suruõhk, soe vesi, keevitus, jne. Ennekõike, aga meeletu kord ja puhtus.

[vana]

Igal asja juures on omad miinused ja plussid.

Põrandaküttega on hea sojal põrandal põlvili või suisa pikali auto all olla. Radiaatorite eeliseks on muidugi ruumi soojenemise kiirus. Plaanin ikka põranda valamise ajal toru sisse panna, hiljem ei ole see enam kuidagi võimalik. Vajadusel saab radiaatorid seintele panna ka hiljem ning vähekasutadud venemalm kobakaid ikka on saada ja ei maksa kah suurt midagi. Bullerjani ei taha kasutada, esiteks liiga tuleohtlik ruumis kus õlid, bensiin, värvid jm. keemia, ning peamine põhjus korstent on liiga kaugel kuhu suits juhtida.

Landy: Olen minagi käinud garaazis kus mul suu lahti jäi. Eks paljud vanatehnika huvilised teavad meest kellel kahekordne garaaz kus auto lift.
Autotõstukit ei kavatse endale garaazi panna, liialt kallis kui eriti kasutust ei leia ning lage ei ole mõtet kõrgeks ajada.

[North]

Vot see teema kisub huvitavaks ja sellega tekkis üks väike mõte.
Kui Vana ei pahanda, siis võiks ta meid pisut valgustada rajatava garaaþi teemal.
Äkki suudame siin foorumis välja aretada \"ideaalse\" garaaþi.
Sooviks algatuseks teada:
- rajatakse garaaþ kokku oleva hoonega või on eraldi seisev üksus.
- mida plaanitakse kandekonstruktsioonideks
* sein - kergplokk, puitkarkass, tellis, jne
* katuslagi - puit, paneel, jne
* välisviimistlus - laudis, krohv, jne
- tuleb ka kanal?
- mis tuleb soojuskandjaks. Vist vesi?
- põrand - kas garaaþis on ainult sõiduautud või eksib sinna vahest ka mõni reka ka ära.
- ventilatsioon - eraldi kone, füüsiline (aknen, uks lahti) jne.

Sattusin vist hoogu
Nädalavahetusel maal - külmas, kütteta, paari nädalaga ehitatud, puidust - kuid siiski armsas garaaþis.

[valts]

Ei-ei \"vana\" sa ajad ju asju hoopis valepidi. Sinu postitus oleks pidanud algama nii:
\"Nimelt on kevadel plaanis alustada korraliku,kütte ja valgustusega MAJA ehitamist GARAAŽI kõrvale.:lol:lol

Sorry et lihtsalt lõõbin,tegelt väga asjalik topic. Põrandaküte on garaazi tegelt jumala sobiv. On olnud omal võimalus nokitseda paaris põrandaküttega garages ja peaks ütlema et väga mugav. Ruum on ühtlaselt soe ja põrand kuivab kiiresti. Tehnika juures vaja ju pidevalt ka selili,käpuli,kõhuli ja põlvili põrandal olla ja siis kulub soe põrand vägagi marjaks ära. Radiaatoritega on see asi et soe tõuseb kiiresti ülesse ja kui põrand pole väga hästi tehtud läheb see kiiresti külmaks. Tekkiva tolmu vastu aitab aga hoolsa garaaziomaniku koristamisoskus.

[IIIFFFAR]

Ukse kohta ütleks, et too ülestõstetav alumiiniumist uks pääb sooja päris edukalt.Parim osa ses on ehk tihendid (kusagilt ei pääse läbi tõmbama) ja soe püsib seespool.
Koht kus mina viimased neli ja pool aastat elasin ja töötasin sääl Soomemaal oli ehitet sarnasest pehmest plokist nigut see \"Narva\"plokk või miskit sellist. Põrand oli valatud betoonist aga puudust tundsin põrandakaevust. Viimane hõlbustaks oluliselt korrashoidu ja (põranda)pesuvõimalusi. Tänapäeval on aretatud ka spets. õli ja rasvaeralduskaevud, sihuksed plastpotid, kustkaudu vesi minema voolab aga õli paigale jääb, et seda eraldi koristada ja see mitte kanalisatsiooni ei voola. Küte oli meil diiselküttel soojapuhur. Väga asjalik variant, toimib punase soojakütusega ja sooja puhub kiiresti ja palju. Termoregulaator küljes, hoiab ruumis just sellise temperatuuri kui nupust pääle sätid. Ainus miinus, et tekitab õhu liikumist (autovärvimisel vastik, võib tolmu üles lüüa) aga sellestki hädast on suunavate kollektorite abil võimalik üle saada.
Elektri poolest oli väga tore abimees selline töömaa keskus, pika traadi otsas. Piisavalt kõva kaitsmega tööstusvoolu kontakt kuhu torgata, 10-15m kaablit ja metallraam, mille ümber viimane keritud. Raami keskel 8tk. 220v ja 1-2 tööstusvoolu pistikut. Toda on mugav mööda halli järel tassida ja õue peale kah kui tarvis. Kõik rällakad ja drellid ja lambid või mis iganes elektrividinad, mida tarvis, saad pruukida, ilma tülikate lisa pikendusjuhtmeteta.
Kisub pikale. Pikk jutt=pask jutt aga ehk ikka kõlas mõni mõistlik mõte kah. Jõudu tööle.
Terv. Ivar

edit: kogu jutt käis küll suht suure töökoja kohta aga sellist me kõik ju nii hirmsasti omale tahaksimegi, või mis
(kirjeldatud paika mahtus kolm veokat kõrvuti töö alla)

[Martti]

minu ideaal garaaz: ehitus on alanud eelmisel sügisel, pindala on 80m2, asub maa-all, ehitan fibo 300mm vundamendi plokist, siis välja poole penoplast 50mm, maa peale jääb umbes 1m või alla selle, maa sees on ju soojem ja ei pea niipalju kütma, tuleb vesipõranda küte, missaab sooja vee kaminast, mis asub garaazis, korstna ehitan ka garaazi ja siis edasi läbi maja, üksed on üles käivad , saab ruumi kokku hoida, siis seinad krohvin ja värvin valgeks , tundub avaram, ventilatsioon tuleb läbi korsatna, kuhu tuleb ehitada eraldi löör, garaazi peaks mahtuma 4 autot, hädapärast 5 aga siis läheb kitsaks. EDU KÕIGILE KES EHITAVAD KA GARAAZI.

[Raigo]

kas su maaalust garaazi kevadised veed ei ohusta või sa asud kõrgemal ?

[IIIFFFAR]

Niimoodi kirjutas: Raigo
kas su maaalust garaazi kevadised veed ei ohusta või sa asud kõrgemal ?

Ma põle jumal mitte aga kui liigveega probleemid, võin õpetada kuidas sellestki üle saada. Ameti poolest õppind ka maja ümber kuivendust ja drenaazi tegema.
Terv. Ivar

[margus16]

Niimoodi kirjutas: valts
... Tekkiva tolmu vastu aitab aga hoolsa garaaziomaniku koristamisoskus.

ja epovaiku sisaldav põranda\"kate\", ülihea asi ei mingit tolmu ja hea koristada. peale selle ei ole siis ka otsest kokkupuudet jalgadel betooniga, mis oleks jalgadele ja seljale halb pika-ajalisel viibimisel betoonil. põrandaküte on ka väga hea mõte. :yes

[vana]

Päris ideaal garaazi valemit ei ole olemas, nii nagu inimesed, on ka nende vajadused erinevad. Minule piisab kahe auto kohalisest, kuigi igapäeva sõidukit ei kavatse soojas ruumis hoidma hakkata, selleks tuleb garaazi ette varjualune. 40 m2 pinna peale mahub üks ehitatav auto pluss vajaminevad töövahendid. Lisaks veel väiksem töötuba kuhu treipink jm kola ära mahub ning talvel vähemalt 22 C sooja sees on.
Garaaz tuleb maja juurde ehitusena. Seinad 200 st fibost, kõige odavam ning hea soojapidavusega plokk. Siseviimistluseks piisab, kui puhtavuugiga laduda, lihtsalt ülevärvimisest. Välis soojustust kaalun, 100 penoplast või kivivill. Välisfasaad tuleb Columbia \"Soliid kivist\" ning puit. Kanalit ei tee, kuna põhjavesi on küllalt kõrgel.
Lühidalt kõik.
Laupäeval oli juba ilus ilm, ning sai sadakond fasaadi kivi paika laotud. Pärast viiepäevast arvuti taga istumist on päris hea õues, kellu käes, olla.
Tuleks aga kevad rutem.

vanal@käedsügelevad

[klaabu]

pooldan ka õhkkütet, sest:
- põrandaküte võtab kaua aega (uks käib ju enamasti tihti lahti)
- põrandasse aukude puurimisega on jama
- kuna võib tekkida olukord, et garaazh jääb ikkagi miinuskraadide kätte, siis võivad torud lõhki külmuda.

ps. sissepoole soojustuse panemine on suur viga!!!
soojustusest läheb ALATI sooja läbi. see tähendab seda, et osa väliskandeseinast on miinus- ja osa plusstemperatuuriga. vot sinna puutepunkti see niiskus siis tekibki. pealegi, kui garaazh peaks maha jahtuma, siis hakkab välisseinas olema pluss ja miinus vaheldumisi. see tähendab aga kivimaterjali surma. õhuvahe tegemine on sinna raske, sest see peab olema ventileeritav, muidu on efekt vastupidine. massiivse kandeseina taha on seda aga raske (kuid mitte võimatu) teha. teine asi on kerge fassaadikihiga.

ja sisepinnale niiskustõke kindlasti.
muidu on niiskus seinas ja soojustuses (niiskus liigub alati soojemast õhumassist külmema poole).

kes aga põrandasse armatuuri paneb, siis ärge unustage see kilepinnalt konnadega paar senti üles kergitada. 100mm A-III on küll maksimaalne raud, mida kodugaraazhis vaja läheb.

[IIIFFFAR]

Ära jäta kanalit tegemata kui tegelt tahaks ja ainult põhjavesi probleemiks on. Vee saab torupidi kanalisatsiooni saata. Mõtle järele kumb odavam, kas mõni meeter toru või autotõstuk. Võib juhtuda, et tagantjärele kirud pool eluaega. Saada U2U kui huvitab. Arutleme natuke, aitan, palju oskan aga ära lollust tee.( või tegemata jäta):smug

Terv. Ivar

[motamees]

Autotõstukit ja kalisatsiooni ei saa omavahel võrrelda. Ka hinna pärast mitte. Lihtsalt põhjus selles et kanal ei saa tõstuki vastu mingi väärtusega. Kanal on nagu aseaine tõstuki kõrval.
Kui ikka seal tööd teha siis päev läbi kanalisse ja tagasi joosta on ikka päris nigel. Kui auto üleval siis liigud mööda tasapinda ja asjad ka palju lähemalt võtta. Ka on võimalik tõstukiga vedrusid kokku suruda ja lihtsalt auto omale mugavasse kõrgusesse liigutada.
Ega ta kodus nii väga kallis ka ei pea olema. Ma arvan et 10 000 eek eest saab juba midagi kätte. Kanal ja kanalisatsioon (kui on koht kuhu lasta) ei lähe mitte odavamaks.